Igasugune tekst on sagedus, vibratsioon, energiavoog. Selle tootmiseks peab teatud kindlale sagedusele sattuma või siis ennast ise sinna viima. See on tegelikult lihtne ja seda teevad kõigi elualade esindajad, kas rohkem või vähem teadlikult. Põhimõtteliselt on võimalik ühte ja sama sagedust ekspluateerida lõputult.
Iseasi, kas sel mõtet on. Lõpuks võib see ära tüüdata nii ennast kui ka teisi ja siis on vahest mõttekam järele jätta. Mida ma nüüd teengi. Tänan kõiki, kes mind inspireerisid ja lugesid. Teiega oli tore. Mine tea, ehk kohtume veel, aga ilmselt mõnel teisel sagedusel. Kas ja millisel, pole mul hetkel õrna aimugi.
Saturday, October 29, 2011
Thursday, October 27, 2011
Pankur plahvatab peagi
Eesti tuntuima astroloogi Igor Mangi hinnangul võib pooled Kreeka võlakirjad korstnasse kirjutanud Euroopa Liidu tippjuhtide kohtumine küll lähema aja jooksul head vilja kanda, kuid maailma see ei päästa.
„Kuu loomine on pikalt kehtima plaanitud kokkulepete sõlmimiseks vägagi sobiv,“ märkis Mang. „Kuigi Merkozy ilmselt taevasse ei vaata ning kohtumise aeg valiti juhuslikult. Aga kuna Kuu loodi seekord Skorpioni märgis, siis on suur oht, et leppe sündimise nimel alla surutud emotsioonid purskavad peagi välja ning järgneb globaalne viha, masendus ja kättemaks.“
Kuigi pankadele kompenseeritakse korstnasse kirjutatud summad, ei pruugi see veel rahu maa peale tuua (loe ka siit). „Igale jõule eksisteerib ka vastujõud,“ selgitas Mang. „Valli tänava okupeerimise liikumisele vastuseks hakkavad ka pankurid end lähiajal jõuliselt väljendama ning otse loomulikult ei piirdu nad vaid juuste kitkumise ja lipsude puruksrebimisega. Kui praegu protestib nn lihtrahvas pankade ülemvõimu vastu, siis peagi hakkavad pangad protestima riikide ülemvõimu vastu.“
„Kuu loomine on pikalt kehtima plaanitud kokkulepete sõlmimiseks vägagi sobiv,“ märkis Mang. „Kuigi Merkozy ilmselt taevasse ei vaata ning kohtumise aeg valiti juhuslikult. Aga kuna Kuu loodi seekord Skorpioni märgis, siis on suur oht, et leppe sündimise nimel alla surutud emotsioonid purskavad peagi välja ning järgneb globaalne viha, masendus ja kättemaks.“
Kuigi pankadele kompenseeritakse korstnasse kirjutatud summad, ei pruugi see veel rahu maa peale tuua (loe ka siit). „Igale jõule eksisteerib ka vastujõud,“ selgitas Mang. „Valli tänava okupeerimise liikumisele vastuseks hakkavad ka pankurid end lähiajal jõuliselt väljendama ning otse loomulikult ei piirdu nad vaid juuste kitkumise ja lipsude puruksrebimisega. Kui praegu protestib nn lihtrahvas pankade ülemvõimu vastu, siis peagi hakkavad pangad protestima riikide ülemvõimu vastu.“
Tuesday, October 25, 2011
Euroopa keeras kraanid kinni
Meil pidi ju rahanduse ja maksudega kõik viimase peal korras olema, aga millegipärast arvatakse Euroopa Komisjonis teisiti ning mõnda aega tuleb nüüd ilma eurorahata läbi ajada. Sümptomaatiline, et asja kommenteerib asekantsler, Ansip ja Ligi on kuss nagu kuldid rukkis.
See on ammu teada, et Euroopa raha kulutatakse Eestis nagu jumal juhatab ja selle väljapetmine on levinud praktika. Eurotoetustest elamine on teatud liiki ettevõtluses elustiil ning euroraha peal vegeteerimine rehepapliku eestlase lemmiktegevus: kes vastava paberimajanduse korra selgeks saanud, see enam muud teha ei viitsi.
Nii et põhimõtteliselt oleme nüüd Kreekaga ühel tasemel: tuleb hakata tõestama, et kõik ei lähegi vasakule. Ma küll ei usu, et see paari kuuga õnnestub.
See on ammu teada, et Euroopa raha kulutatakse Eestis nagu jumal juhatab ja selle väljapetmine on levinud praktika. Eurotoetustest elamine on teatud liiki ettevõtluses elustiil ning euroraha peal vegeteerimine rehepapliku eestlase lemmiktegevus: kes vastava paberimajanduse korra selgeks saanud, see enam muud teha ei viitsi.
Nii et põhimõtteliselt oleme nüüd Kreekaga ühel tasemel: tuleb hakata tõestama, et kõik ei lähegi vasakule. Ma küll ei usu, et see paari kuuga õnnestub.
Monday, October 24, 2011
Gaddafi mädaneb
Jeerum küll, Gaddafi tehti kutuks juba mitu päeva tagasi, aga maha pole teda ikka veel maetud, sest keegi ei tea, kuhu niisukest matta. Nagu sellest veel vähe oleks, et tema tapmist sai enam-vähem online vaadata ja nii enne kui ka pärast surma lohistas teda mööda tänavaid kiimaline jõuk, nüüd vahitakse teda ka roiskunud peast.
Sest seal lihapoes, mille külmkappi ta pisteti, voorib lõppematu uudishimulike kari ja mingist õigest külmast pole juttugi. Nii et Gaddafi verise pea asemel igas asendis – seda on ju kõik need päevad demonstreeritud nii söögi alla kui ka söögi peale – hakkab meedia nüüd näitama, kuidas tal ussid suust ja silmast välja ronivad. O tempora! (Loe ka siit ja siit.)
Sest seal lihapoes, mille külmkappi ta pisteti, voorib lõppematu uudishimulike kari ja mingist õigest külmast pole juttugi. Nii et Gaddafi verise pea asemel igas asendis – seda on ju kõik need päevad demonstreeritud nii söögi alla kui ka söögi peale – hakkab meedia nüüd näitama, kuidas tal ussid suust ja silmast välja ronivad. O tempora! (Loe ka siit ja siit.)
See kole haldusreform
Haldusreform nii kole sõna, et keel ei paindu teda õieti ütlema ega käsi kirja panema. Kolesõnade võistlusel saaks ta kindlasti esikoha, võib-olla ainult taristu oleks eespool. Nii et kui president järgmise sõnaleiutamisvõistluse korraldab ja haldusreformi tarvis seksikamat sõna otsima hakatakse, siis hoidku jumal selle eest, et leitakse mõni taristu-sarnane jõledik.
Ansip ei ole haldusreformi vastu muidugi mitte keeleesteetilistel kaalutlustel, vaid puhtpragmaatilistel: kui ikka paarsada vallavanemat töö kaotab ja koos nendega ka muid asjapulki, kes seni maaelu kontekstis täitsa normaalset palka saanud, siis võivad nad ju täitsa pahaseks saada ja räuskama hakata. Kulub tükk aega, enne kui maha rahunevad, uue eluga kohanevad ja vaikselt külapoe taha jõmisema jäävad.
Ma pole kunagi aru saanud, millest need pisikesed vallad üldse elavad, kui seal mingit ettevõtlust pole (Lõuna-Eestis ülimalt tavaline). Kool heal juhul, paar poekest, vallamaja ja lagunev kirik, mõni euroraha eest püsti pandud „tõmbekeskus“, kus käib kolm inimest päeva jooksul (ega kohalik mingit ninni-nänni või üleshaibitud mahejura ju ei osta), ja sedagi ainult suvel, sest kesse talvel ikka pärapõrgusse satub, eriti veel kui teedki lahti hoida ei suudeta. Vallavalitsuse palgad makstakse vist maksudest, aga mis elanikud vastu saavad, küll ei tea.
Selge see, et mingist vabatahtlikust liitumisest siin juttu olla ei saa ja IRL-il Reformi väiksema vennana pole võimalust asja üksi ära teha. Reformi-nimeline pidurerakond saavutab haldusjaotuse muutmisele vastu seistes riigi roiskumise ja pankrottimineku nn altpoolt ülespoole, mis pikemaajalises perspektiivis on paratamatu.
Ansip ei ole haldusreformi vastu muidugi mitte keeleesteetilistel kaalutlustel, vaid puhtpragmaatilistel: kui ikka paarsada vallavanemat töö kaotab ja koos nendega ka muid asjapulki, kes seni maaelu kontekstis täitsa normaalset palka saanud, siis võivad nad ju täitsa pahaseks saada ja räuskama hakata. Kulub tükk aega, enne kui maha rahunevad, uue eluga kohanevad ja vaikselt külapoe taha jõmisema jäävad.
Ma pole kunagi aru saanud, millest need pisikesed vallad üldse elavad, kui seal mingit ettevõtlust pole (Lõuna-Eestis ülimalt tavaline). Kool heal juhul, paar poekest, vallamaja ja lagunev kirik, mõni euroraha eest püsti pandud „tõmbekeskus“, kus käib kolm inimest päeva jooksul (ega kohalik mingit ninni-nänni või üleshaibitud mahejura ju ei osta), ja sedagi ainult suvel, sest kesse talvel ikka pärapõrgusse satub, eriti veel kui teedki lahti hoida ei suudeta. Vallavalitsuse palgad makstakse vist maksudest, aga mis elanikud vastu saavad, küll ei tea.
Selge see, et mingist vabatahtlikust liitumisest siin juttu olla ei saa ja IRL-il Reformi väiksema vennana pole võimalust asja üksi ära teha. Reformi-nimeline pidurerakond saavutab haldusjaotuse muutmisele vastu seistes riigi roiskumise ja pankrottimineku nn altpoolt ülespoole, mis pikemaajalises perspektiivis on paratamatu.
Friday, October 21, 2011
Mida tähendab „hukkus tulevahetuses“
Laibana mööda tänavaid lohistatud Gaddafi surma (loe siit) kohta kasutatakse väljendit „hukkus tulevahetuses“ (killed in crossfire, vt BBC, CNN), mis on üks levinumaid väljendeid tapmise kohta, kui ei taheta välja öelda, kes tappis või ei ole see teada (või ei taheta seda teada).
Sama teatati alguses muide ka bin Ladeni kohta: hukkus tulevahetuses. Valge Maja valed aga murenesid ning üsna pea tuli ilmsiks, et mingist „tulevahetusest“ ei saanud juttugi olla: surnuks tulistati relvastamata mees (loe siit).
Ka Gaddafi surma puhul on teadmata, kes ta ikkagi tappis. Videomaterjal tõendab, et kinnivõtmise hetkel oli ta veel elus, aga kes need kinnivõtjad täpselt olid ja kelle kuulist ta suri, pole teada. Paraku ei saa ka siin rääkida „tulevahetusest“ – kinnivõetud Gaddafi käes ei ole relva ning kuigi hetke, mil kuul ta pea purustab, ei näidata, on ilmne, et ennast kaitsta tal võimalik ei olnud.
Kes on see jõuk, kes ta tappis ja pärast laipa mööda tänavaid lohistas? „Revolutsioonilised jõud“, kes võitlevad vabaduse ja demokraatia eest? Kes usub, et Liibüas on demokraatia võimalik? See pole olnud võimalik ka ei Iraagis ega Afganistanis, kus sõdimisele „demokraatia ja rahva vabaduse nimel“ on lääneriigid kulutanud astronoomilisi summasid.
Ent „tulevahetuses“ ei hukku mitte vaid terroristid ja diktaatorid. Kui Eesti kaitseministeeriumis lasti maha Karen Drambjan, kasutati meedias samuti väljendid „hukkus tulevahetuses“. Ansip teatas üsna pea lahkesti, et ta tulistas „ohtralt“ politseinike pihta, kellest aga ükski tõsisemalt viga ei saanud. Kapo professionaalse tegutsemise tulemusena „hukkus“ Drambjan ise, kuigi talle eluohtlike vigastuste tekitamisest olevat igati püütud hoiduda (loe siit).
„Tulevahetuses hukkus“ ka kaitsepolitsenik Tarmo Laul. Peale tema sai Võmmorski intsidendis surma mees, kes kapot maja läbi otsima ajendanud juhtumis üldse kahtlusalune ei olnudki. Kas kapo tegutsemine oli professionaalne – tegemist oli rahvusvahelise relvaäri juhtumiga ning mees, kelle kodu läbi otsima mindi, oli varem kriminaalkorras karistatud, kapo aga saatis kohale vaid kolm meest –, pole teema, mida avalikult arutataks (loe siit).
Niisiis on „hukkus tulevahetuses“ lihtsalt eufemism, mis peab kas varjama teo toimepanijaid ja tagama neile anonüümsuse – või looma surmasaanu ümber kangelaslikkuse oreooli, tegelikult küsimata, kas seda surma oleks saanud vältida. Sarnaseid väljendeid leidub veel hulgaliselt, näiteks endise sõjaministri ja valetamisfilosoofi Jaak Aaviksoo „vaenlase hävitamine kineetilise relvaga“, „mingi hulk inimesi tuleb elimineerida“; „hukkus Eesti vabaduse (parema maailma, turvalisema tuleviku jne) nimel“ jne.
Sama teatati alguses muide ka bin Ladeni kohta: hukkus tulevahetuses. Valge Maja valed aga murenesid ning üsna pea tuli ilmsiks, et mingist „tulevahetusest“ ei saanud juttugi olla: surnuks tulistati relvastamata mees (loe siit).
Ka Gaddafi surma puhul on teadmata, kes ta ikkagi tappis. Videomaterjal tõendab, et kinnivõtmise hetkel oli ta veel elus, aga kes need kinnivõtjad täpselt olid ja kelle kuulist ta suri, pole teada. Paraku ei saa ka siin rääkida „tulevahetusest“ – kinnivõetud Gaddafi käes ei ole relva ning kuigi hetke, mil kuul ta pea purustab, ei näidata, on ilmne, et ennast kaitsta tal võimalik ei olnud.
Kes on see jõuk, kes ta tappis ja pärast laipa mööda tänavaid lohistas? „Revolutsioonilised jõud“, kes võitlevad vabaduse ja demokraatia eest? Kes usub, et Liibüas on demokraatia võimalik? See pole olnud võimalik ka ei Iraagis ega Afganistanis, kus sõdimisele „demokraatia ja rahva vabaduse nimel“ on lääneriigid kulutanud astronoomilisi summasid.
Ent „tulevahetuses“ ei hukku mitte vaid terroristid ja diktaatorid. Kui Eesti kaitseministeeriumis lasti maha Karen Drambjan, kasutati meedias samuti väljendid „hukkus tulevahetuses“. Ansip teatas üsna pea lahkesti, et ta tulistas „ohtralt“ politseinike pihta, kellest aga ükski tõsisemalt viga ei saanud. Kapo professionaalse tegutsemise tulemusena „hukkus“ Drambjan ise, kuigi talle eluohtlike vigastuste tekitamisest olevat igati püütud hoiduda (loe siit).
„Tulevahetuses hukkus“ ka kaitsepolitsenik Tarmo Laul. Peale tema sai Võmmorski intsidendis surma mees, kes kapot maja läbi otsima ajendanud juhtumis üldse kahtlusalune ei olnudki. Kas kapo tegutsemine oli professionaalne – tegemist oli rahvusvahelise relvaäri juhtumiga ning mees, kelle kodu läbi otsima mindi, oli varem kriminaalkorras karistatud, kapo aga saatis kohale vaid kolm meest –, pole teema, mida avalikult arutataks (loe siit).
Niisiis on „hukkus tulevahetuses“ lihtsalt eufemism, mis peab kas varjama teo toimepanijaid ja tagama neile anonüümsuse – või looma surmasaanu ümber kangelaslikkuse oreooli, tegelikult küsimata, kas seda surma oleks saanud vältida. Sarnaseid väljendeid leidub veel hulgaliselt, näiteks endise sõjaministri ja valetamisfilosoofi Jaak Aaviksoo „vaenlase hävitamine kineetilise relvaga“, „mingi hulk inimesi tuleb elimineerida“; „hukkus Eesti vabaduse (parema maailma, turvalisema tuleviku jne) nimel“ jne.
Thursday, October 20, 2011
Gaddafi tiriti torust välja
See on täiesti jõle video, kus mingi lärmav jõuk Gaddafi laipa mööda tänavat lohistab. Küllap teatavad suured ja tähtsad meile varsti, et maailma on pärast Gaddafi surma turvalisem paik, ja võib-olla on see omal kurjal kombel tõsigi, ent siiski on õõvastav, kui „õiglus“ sellisel tülgastaval viisil võidule pääseb.
Pealegi, ma pole küll aru saanud, et seal Liibüas parajasti mingid „head ja õiged“ võimul oleks. Gaddafi pääses küll kaamerate ees hammaste uurimisest ja kohtu otsusel, ent sisuliselt siiski räige omakohtu korras oksatõmbamisest nagu Saddam Hussein, aga Tikriti „koopal“ ja „rott“ Gaddafi torul, kus ta end viimaseid aeg olevat varjanud, on sarnasust küllalt.
Tegelikult jäi uudistest segaseks, kes ta külmaks tegi. Aga ei maksa vist arvata, et seal Liibümaal mingi rahvusvaheline õigus kehtib. Ega ta ei kehti „tsiviliseeritud“ riikideski, ameeriklased tapsid bin Ladeni kah ilma kohtuta ära, pealegi veel võõrriigi territooriumil (loe siit). Täitsa õudne, kui jõledad on siiski tänapäevased maailma „paremaks“ muutmise viisid.
Pealegi, ma pole küll aru saanud, et seal Liibüas parajasti mingid „head ja õiged“ võimul oleks. Gaddafi pääses küll kaamerate ees hammaste uurimisest ja kohtu otsusel, ent sisuliselt siiski räige omakohtu korras oksatõmbamisest nagu Saddam Hussein, aga Tikriti „koopal“ ja „rott“ Gaddafi torul, kus ta end viimaseid aeg olevat varjanud, on sarnasust küllalt.
Tegelikult jäi uudistest segaseks, kes ta külmaks tegi. Aga ei maksa vist arvata, et seal Liibümaal mingi rahvusvaheline õigus kehtib. Ega ta ei kehti „tsiviliseeritud“ riikideski, ameeriklased tapsid bin Ladeni kah ilma kohtuta ära, pealegi veel võõrriigi territooriumil (loe siit). Täitsa õudne, kui jõledad on siiski tänapäevased maailma „paremaks“ muutmise viisid.
Wednesday, October 19, 2011
Lõpp on lähedal
Selleks ajaks, kui Eesti jõudis Euroopa ühisrahaga liituda, oli süsteem ise juba hinge vaakumas. Mitte et sellest siinmail enne aimu ei oleks olnud, aga Eesti riigiga on alati see häda, et tal oli valida halva ja veel halvema vahel. Hea ja parema valimiseks oleme liiga pisikesed, ja pealegi on see hea ja parem maailmas niikuinii otsa saamas.
Pajula lubab, et riiklik pensionisüsteem kukub varsti kokku, ja üleüldse, nn hoolekanderiikide aeg saab ümber. Missugune suurejooneline tüng Eestile – hambad risti ja vere maitse suus, pressisime ennast euroliitu ja saime eurogi kätte, aga kohale jõudsime parajasti ajaks, kus supp ühiskatlas on lahjaks jäänud ja tõenäoliselt saab varsti üleüldse otsa.
Meil muidugi usutakse, et kui meie ise tublid oleme, siis küll meile ikka midagi antakse. No kas või katlapesuvett, kui enam muud ei peaks olema. Mõne, näiteks Ansipi meelest oleme kohe nii tublid, et võime teistelegi õpetada, kuidas õige supitegu käib: no näiteks nii, et kartulid anname kreeklastele, sest neid on ometi rohkem ja kõhud on neil ka suuremad, aga ise vaaritame laket koortest ja idudest.
Eurooplasele on loomuvastane mõista, et hea elu võibki pöördumatult möödas olla. Et elustandard langeb juba lähiajal palju madalamale ka nn lapsehoidjariikides, mille hella kätt meie kunagi tunda ei saanudki. Nii võivad Ameerikamaale iseloomulikud maailmalõpuennustajad peagi ka Euroopas kanda kinnitada, sest hulgaliselt leidub neid, kelle meelest õudne lõpp on ikka parem kui lõputu õudus.
Pajula lubab, et riiklik pensionisüsteem kukub varsti kokku, ja üleüldse, nn hoolekanderiikide aeg saab ümber. Missugune suurejooneline tüng Eestile – hambad risti ja vere maitse suus, pressisime ennast euroliitu ja saime eurogi kätte, aga kohale jõudsime parajasti ajaks, kus supp ühiskatlas on lahjaks jäänud ja tõenäoliselt saab varsti üleüldse otsa.
Meil muidugi usutakse, et kui meie ise tublid oleme, siis küll meile ikka midagi antakse. No kas või katlapesuvett, kui enam muud ei peaks olema. Mõne, näiteks Ansipi meelest oleme kohe nii tublid, et võime teistelegi õpetada, kuidas õige supitegu käib: no näiteks nii, et kartulid anname kreeklastele, sest neid on ometi rohkem ja kõhud on neil ka suuremad, aga ise vaaritame laket koortest ja idudest.
Eurooplasele on loomuvastane mõista, et hea elu võibki pöördumatult möödas olla. Et elustandard langeb juba lähiajal palju madalamale ka nn lapsehoidjariikides, mille hella kätt meie kunagi tunda ei saanudki. Nii võivad Ameerikamaale iseloomulikud maailmalõpuennustajad peagi ka Euroopas kanda kinnitada, sest hulgaliselt leidub neid, kelle meelest õudne lõpp on ikka parem kui lõputu õudus.
Tuesday, October 18, 2011
Küsitleja tuleb kord nädalas
Ma ei jõua viimasel ajal ära imestada, kuidas Emor mind keskmiselt kord nädalas küsitleda tahab. Küll helistab lauatelefonil, küll laseb ukse taga kella. Palun iga kord viisakalt vabandust ja ütlen, et ärge solvuge, palun, aga ma ei taha vastata.
Nüüd tuleb välja, et küsitleja asemel võib ukse taga olla petis (PM). Kuidas see küll mulle endale pähe ei tulnud! Kui lehti ei loeks, siis ei saaks ilmaelust ikka mitte mütsigi aru, ah. Tegelikult lõi mul küll tuluke põlema juba ükskord ammu, kui küsitleja telefonitsi teada saada püüdis, palju ma palka saan. Palju teie saate, küsisin vastu. Tema ei tahtnud öelda ja ma ka ei öelnud. Sellest ajast peale ma põhimõtteliselt ei vastagi.
Aga mis ma siis teen, kui rahvaloendaja tuleb? Esiteks ei meeldi mulle üleüldse, kui mind üle loetakse, aga peab vist laskma lugeda, muidu loevad vägisi? Kuidas ma siis aru saan, kas see on ikka päris loendaja või liba – äkki on koguni pätt ja röövel? Andke nõu, head sõbrad.
Nüüd tuleb välja, et küsitleja asemel võib ukse taga olla petis (PM). Kuidas see küll mulle endale pähe ei tulnud! Kui lehti ei loeks, siis ei saaks ilmaelust ikka mitte mütsigi aru, ah. Tegelikult lõi mul küll tuluke põlema juba ükskord ammu, kui küsitleja telefonitsi teada saada püüdis, palju ma palka saan. Palju teie saate, küsisin vastu. Tema ei tahtnud öelda ja ma ka ei öelnud. Sellest ajast peale ma põhimõtteliselt ei vastagi.
Aga mis ma siis teen, kui rahvaloendaja tuleb? Esiteks ei meeldi mulle üleüldse, kui mind üle loetakse, aga peab vist laskma lugeda, muidu loevad vägisi? Kuidas ma siis aru saan, kas see on ikka päris loendaja või liba – äkki on koguni pätt ja röövel? Andke nõu, head sõbrad.
Sunday, October 16, 2011
Kangelane jättis lapsed isata
Eesti on sõjas. Sõda ei käi sugugi mitte meie endi ukse all, vaid kuskil kaugel maal ja jumal üksi teab, mille nimel. Uudised, et jälle on keegi surma saanud, on muutumas rutiiniks.
Mina ei saa aru, mismoodi Agris Hutrof ja kaheksa enne teda Afganistanis surma saanud noort meest oma elu Eesti eest andsid. Ansip ja Paet ja Laar ütlevad, et see oli nii, aga ma ei tunne seda sugugi. Mul on tunne, et mulle valetatakse. Andis ülima, oma elu, jah. Aga – milleks? Mismoodi Eesti eest? Mis see Eesti siis on? Kelle Eesti? Kas Laari ja Ansipi Eesti on midagi muud kui minu Eesti?
Kaitsevägi on teatanud, et ajakirjanikud ja avalikkus peavad langenu pere ja sõprade leina respekteerima, st teemat mitte torkima ja mitte oma nina toppima sinna, kuhu pole vaja. Juba ette peab olema häbi kõigil neil, kes plaanivad sellest kirjutada. Peaksin vist maa alla vajuma, sest mul on nii kahju ja kurb, aga seda ei sobi öelda, kui sinna juurde kuulu arusaamine, et see oli „Eesti vabaduse nimel“.
Agris Hutrofist jäid maha väikesed lapsed. Mis kangelaslikkus see on – minna rahuajal sõdima võõrale maale – vabatahtlikult, sest sunniviisil kedagi teenima ei saadeta – saada seal surma ja jätta lapsed isata? Ma ei saa aru, ei saa, ei saa. (Loe ka siit, siit ja siit.)
Mina ei saa aru, mismoodi Agris Hutrof ja kaheksa enne teda Afganistanis surma saanud noort meest oma elu Eesti eest andsid. Ansip ja Paet ja Laar ütlevad, et see oli nii, aga ma ei tunne seda sugugi. Mul on tunne, et mulle valetatakse. Andis ülima, oma elu, jah. Aga – milleks? Mismoodi Eesti eest? Mis see Eesti siis on? Kelle Eesti? Kas Laari ja Ansipi Eesti on midagi muud kui minu Eesti?
Kaitsevägi on teatanud, et ajakirjanikud ja avalikkus peavad langenu pere ja sõprade leina respekteerima, st teemat mitte torkima ja mitte oma nina toppima sinna, kuhu pole vaja. Juba ette peab olema häbi kõigil neil, kes plaanivad sellest kirjutada. Peaksin vist maa alla vajuma, sest mul on nii kahju ja kurb, aga seda ei sobi öelda, kui sinna juurde kuulu arusaamine, et see oli „Eesti vabaduse nimel“.
Agris Hutrofist jäid maha väikesed lapsed. Mis kangelaslikkus see on – minna rahuajal sõdima võõrale maale – vabatahtlikult, sest sunniviisil kedagi teenima ei saadeta – saada seal surma ja jätta lapsed isata? Ma ei saa aru, ei saa, ei saa. (Loe ka siit, siit ja siit.)
Saturday, October 15, 2011
Sall kõditab, makske kinni
Kui on vaja tõendada, et Eesti majandusel läheb hästi, on Ansipi meelest kõik näited head. Vanasti meeldis talle ette tuua, et Eestil ei ole peaaegu üleüldse riigivõlga, aga viimasel ajal hoopis seda, et tema sai kunagi palka kaheksa krooni kuus. No kuidas saab meie keskmine palk väike olla, kui täna ei kujuta ometi keegi ette, et palk oleks pool eurosenti kuus?
Loogika on kõva, mis sest, et Karlssoni oma. Kui nüüd ajaloolane Jaak Valge meelde tuletab, et Eestil on Vabadussõja-aegsed võlad siiamaani maksmata – tänases vääringus teeks see kokku 1,4 miljardit eurot –, siis võiks Ansip öelda, et mingi õiglus peab maailmas ometi valitsema: kui närused britid ja jänkid tahaksid nüüd tagantjärele šokolaadi saada ainult selle eest, et meil oli korra vaja venelastega sõda pidada, siis ei tohi ühtki vahendit järele proovimata jätta, isegi mitte kahekordset kukli-muklirohtu.
Kukli-muklirohu peame loomulikult sisse võtma meie ise, ja kuni võlapalavik järele annab, võiksime brittide ja jänkidega kihla vedada selle peale, kas meil on veel järel mõni iiris, mida kreeklastele saata. Ja kui peaks tõesti olema ja kreeklased peaksid selle ouzuga oma põhjatusse kurku loputama, siis tuleks meil nõuda kompensatsiooni selle eest, et sall kõditab.
Ja kui mõni hakkab väitma, et terves maailmas pole ammugi enam alles ühtegi salli, mis meil kaelas oleks võinud olla, siis ütleme meie: aga kui oleks olnud, siis oleks me selle ometi kaela sidunud, ja see oleks kõditanud, ja me oleksime pidanud selle eest raha saama. Muidugi mitte viis ööri, saate isegi aru, vaid viis miljardit, viis kord viis tuhat miljardit (eurot, mitte ööri), sest see sall, mida ei ole, kõditab palju hullemini kui sall, mis on.
Loogika on kõva, mis sest, et Karlssoni oma. Kui nüüd ajaloolane Jaak Valge meelde tuletab, et Eestil on Vabadussõja-aegsed võlad siiamaani maksmata – tänases vääringus teeks see kokku 1,4 miljardit eurot –, siis võiks Ansip öelda, et mingi õiglus peab maailmas ometi valitsema: kui närused britid ja jänkid tahaksid nüüd tagantjärele šokolaadi saada ainult selle eest, et meil oli korra vaja venelastega sõda pidada, siis ei tohi ühtki vahendit järele proovimata jätta, isegi mitte kahekordset kukli-muklirohtu.
Kukli-muklirohu peame loomulikult sisse võtma meie ise, ja kuni võlapalavik järele annab, võiksime brittide ja jänkidega kihla vedada selle peale, kas meil on veel järel mõni iiris, mida kreeklastele saata. Ja kui peaks tõesti olema ja kreeklased peaksid selle ouzuga oma põhjatusse kurku loputama, siis tuleks meil nõuda kompensatsiooni selle eest, et sall kõditab.
Ja kui mõni hakkab väitma, et terves maailmas pole ammugi enam alles ühtegi salli, mis meil kaelas oleks võinud olla, siis ütleme meie: aga kui oleks olnud, siis oleks me selle ometi kaela sidunud, ja see oleks kõditanud, ja me oleksime pidanud selle eest raha saama. Muidugi mitte viis ööri, saate isegi aru, vaid viis miljardit, viis kord viis tuhat miljardit (eurot, mitte ööri), sest see sall, mida ei ole, kõditab palju hullemini kui sall, mis on.
Friday, October 14, 2011
Ajakirjanik, kes loeb
Üldiselt on ajakirjanike töökoormus nii suur, et peale lehtede lugemise ja online-voo jälgimise nad suurt midagi lugeda ei jõua ja tegelikult ei viitsi ka. Raamatuid kindlasti mitte. Siis otsustab väljastatava meediatoote sisu ja vormi enamast see, kas varasemast mingi krunt all on või pole.
Üks väheseid – väljundi järgi vist isegi ainus – filosoofia ajalugu tundvaid kolumniste on minu meelest Ahto Lobjakas. Kellele arvamuslugude kirjutamine muidugi põhitöö ei olegi. Ma ei tea ühtegi teist, kes oleks lugenud Nietzschet ja Heideggeri. Aeg-ajalt lehvitab „nimedega“ muidugi mõni teinegi, aga selle tunneb kohe ära, kas vehib niisama või lugenud ka.
Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, annaksin ma oivalise ajakirjanduse auhinna kohemaid Lobjakale. Mitte ainult Nietzsche ja Heideggeri pärast, vaid selle pärast, et tegemist on haritud ja mõtleva autoriga, kes suudab ajakirjandusele omases kitsas formaadis väljendada mõttekäike, mille vaade ja haare teevad temast Eesti kontekstis haruldase, üksildase tipu.
Üks väheseid – väljundi järgi vist isegi ainus – filosoofia ajalugu tundvaid kolumniste on minu meelest Ahto Lobjakas. Kellele arvamuslugude kirjutamine muidugi põhitöö ei olegi. Ma ei tea ühtegi teist, kes oleks lugenud Nietzschet ja Heideggeri. Aeg-ajalt lehvitab „nimedega“ muidugi mõni teinegi, aga selle tunneb kohe ära, kas vehib niisama või lugenud ka.
Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, annaksin ma oivalise ajakirjanduse auhinna kohemaid Lobjakale. Mitte ainult Nietzsche ja Heideggeri pärast, vaid selle pärast, et tegemist on haritud ja mõtleva autoriga, kes suudab ajakirjandusele omases kitsas formaadis väljendada mõttekäike, mille vaade ja haare teevad temast Eesti kontekstis haruldase, üksildase tipu.
Thursday, October 13, 2011
Pank kardab süsti
Euroopa suurpangad teatasid Barrosole trääsa näidates, et nemad ennast süstida ei lase, sest süst on valus. „Pealegi ei ole keegi meile öelnud, kuhu süst teha tahetakse,“ kaebasid nad. „Käe peale on valus, pepu peale alandav. Meie paneme parem poe kinni, aga süstimisega nõus ei ole.“ (PM)
Pankadel oli süstimise vastu ka sisulisi argumente. „Me peame ometi need süstid veel ise kinni kah maksma,“ kaebasid nad. „Aga kogu see süstiraha läheb ju korstnasse, see on ette teada. Investorid meile selle jaoks raha ei anna, selge see. Nad lükkavad selle korstna pikali ja kogu moos, nii et süstigu Barroso parem iseennast, meie poolest kas või otse veeni.“
Pankadel oli süstimise vastu ka sisulisi argumente. „Me peame ometi need süstid veel ise kinni kah maksma,“ kaebasid nad. „Aga kogu see süstiraha läheb ju korstnasse, see on ette teada. Investorid meile selle jaoks raha ei anna, selge see. Nad lükkavad selle korstna pikali ja kogu moos, nii et süstigu Barroso parem iseennast, meie poolest kas või otse veeni.“
Wednesday, October 12, 2011
Männik on tegija
Ma olin ikka lõpuks täitsa segaduses, et keda Eesti Panga presidendiks valida. Viimati olin ma nii hädas siis, kui Jaanson ja Endrekson Pekingis medali said – no ei suutnud otsustada, kumb rohkem meeldib. Üks noorem ja ilusam, teine küpsem ja sarmikam (loe siit). Siis ei istunud Jaanson veel riigikogus ega võtnud lisaks riigikogu palgale noorte sportlaste õppetoetust endale.
Hanssoni ja Suti seisukohtades põhimõttelist erinevust pole, mõlemad teavad, et Euroopa on omadega mädas, häid ja kiireid lahendusi pole ning Eesti Panga võimalused olukorda mõjutada väikesed. Kuid mitte olematud. Sutt tunneb panka seestpoolt paremini, Hansson jälle on rohkem koolis käinud. Sutt argumenteerib pisut selgemalt, Hanssonis jälle on rohkem otsustavust panga nägu inimeste poole pöörata. Toredad mõlemad! (Loe ka siit.)
Luigel on kindel seisukoht: Sutt on paha, sest Sutt töötas Eesti Pangas, kui VEB-fondi asjad haisema läksid. Ma söön oma köögipõlle ära, kui tal pole siin isiklik (või sõprade) huvi mängus. Teema on terav ja tegeleda tuleb sellega ka Hanssonil (kuigi tema oli puu otsas, kui pauk käis), aga Luik ei käi paraku enese deklareeritud põhimõtte „sõbrad on kallid, ent tõde kallim veel“ järgi.
Tõeline tegija on hoopis Männik, selles pole kahtlust. Tõepoolest, Eesti Pank ei allu valitsusele (nagu muide mitte ka riigikogu, kellele valitsusele allumine on viimasel ajal eriti meeldima hakanud). Eesti Panka peavadki esindama rahvusvahelised mehed, Lipstoki-suguste parteiliste puudulike aeg lihtsalt pidi kord mööda saama.
Hanssoni ja Suti seisukohtades põhimõttelist erinevust pole, mõlemad teavad, et Euroopa on omadega mädas, häid ja kiireid lahendusi pole ning Eesti Panga võimalused olukorda mõjutada väikesed. Kuid mitte olematud. Sutt tunneb panka seestpoolt paremini, Hansson jälle on rohkem koolis käinud. Sutt argumenteerib pisut selgemalt, Hanssonis jälle on rohkem otsustavust panga nägu inimeste poole pöörata. Toredad mõlemad! (Loe ka siit.)
Luigel on kindel seisukoht: Sutt on paha, sest Sutt töötas Eesti Pangas, kui VEB-fondi asjad haisema läksid. Ma söön oma köögipõlle ära, kui tal pole siin isiklik (või sõprade) huvi mängus. Teema on terav ja tegeleda tuleb sellega ka Hanssonil (kuigi tema oli puu otsas, kui pauk käis), aga Luik ei käi paraku enese deklareeritud põhimõtte „sõbrad on kallid, ent tõde kallim veel“ järgi.
Tõeline tegija on hoopis Männik, selles pole kahtlust. Tõepoolest, Eesti Pank ei allu valitsusele (nagu muide mitte ka riigikogu, kellele valitsusele allumine on viimasel ajal eriti meeldima hakanud). Eesti Panka peavadki esindama rahvusvahelised mehed, Lipstoki-suguste parteiliste puudulike aeg lihtsalt pidi kord mööda saama.
Tuesday, October 11, 2011
Mereröövel mõisavalitsejaks
O tempora! Kiir käis Venemaal mõisavalitsejaks õppimas, aga Eerik-Niiles Kross hoopis Iraagis ja Gruusias. Mõni leht võiks nüüd uurida, kas Krossi uus naine ikka mõisaprouaks saada tahab või jookseb teine hoopis Tootsi juurde (vt EPL).
Kuigi viimastel valimistel said vabatmehed haledasti lüüa, olen ma päris kindel, et me kuuleme neist veel. Kaarel Tarandi geenid ei lase teda ometi igaveseks poliitikat tegema jääda väheloetavas kultuurilehes (loe siit). Talvik, see edev lobamokk, ei rahuldu pikemaajalises perspektiivis kindlasti külaraadioga (loe siit). Ja Kross, luuraja ja mereröövel, võib olla just see, kes kunagi sünnitab uue arvestatava poliitilise jõu, miks mitte koos pika Tarandiga (loe siit, siit ja siit).
Kuigi viimastel valimistel said vabatmehed haledasti lüüa, olen ma päris kindel, et me kuuleme neist veel. Kaarel Tarandi geenid ei lase teda ometi igaveseks poliitikat tegema jääda väheloetavas kultuurilehes (loe siit). Talvik, see edev lobamokk, ei rahuldu pikemaajalises perspektiivis kindlasti külaraadioga (loe siit). Ja Kross, luuraja ja mereröövel, võib olla just see, kes kunagi sünnitab uue arvestatava poliitilise jõu, miks mitte koos pika Tarandiga (loe siit, siit ja siit).
Saturday, October 8, 2011
Sitt ventilaatoris
Sama kirglikult kui pealtkuulatud kõnede üleskirjutusi jumaldan ma idioome. Inglise keeles on üks krõbe väljend: the shit hits the fan. Loomulikult ei paku sellele eesti vastet ei Silvet ega Hanko/Liivi idioomisõnaraamat. Netiavarusi kammides selgub, et sita ventilaatorisse lendamine on eesti keeles siiski üsnagi kodunenud. Kasutatakse seda peamiselt majanduse kehva seisu iseloomustamiseks.
Tänu endisele tipp-poliitikule, tänasele ärimehele Meelis Atonenile, kes käib poes leiba ostmas kullakamakate eest ja oravate ametlikule liinile juba ammugi laias kaares sülitab, on see kuum väljend leidnud tee ka ajakirjanduse veergudele. Nimelt on poliitikud Atonenile tunnistanud, et Eesti soov majanduse päästemehhanismides osaleda on ajendatud hirmust, et „muidu lendab sitt kohe ventilaatorisse“.
Nojah, eks ta ole hirmus küll, kui kohe lendab. Et lendab, seda teavad kõik niikuinii, aga las ta siis lendab hiljem, arvavad nad. Sest Eesti kreedo on ometi: We are responsible for all the shit that happens.
Tänu endisele tipp-poliitikule, tänasele ärimehele Meelis Atonenile, kes käib poes leiba ostmas kullakamakate eest ja oravate ametlikule liinile juba ammugi laias kaares sülitab, on see kuum väljend leidnud tee ka ajakirjanduse veergudele. Nimelt on poliitikud Atonenile tunnistanud, et Eesti soov majanduse päästemehhanismides osaleda on ajendatud hirmust, et „muidu lendab sitt kohe ventilaatorisse“.
Nojah, eks ta ole hirmus küll, kui kohe lendab. Et lendab, seda teavad kõik niikuinii, aga las ta siis lendab hiljem, arvavad nad. Sest Eesti kreedo on ometi: We are responsible for all the shit that happens.
Karzai põrgib
Karzail on vist parasjagu maniakaalne faas (loe siit): ei mingit tänulikkust selle eest, et USA ja teised lääneriigid on kümme aastat Afganistanis koolimaju ehitanud ja lastele kommi andnud. Põhjab teine hoopis, et rahu ei ole ja rahu ei tule. Kui palju see verevalamine kõik maksma on läinud, ei julge ükski kokku arvutada.
Karzail on muidugi jumala õigus: kuni Pakistanis korda majja ei saada, võivad meie mehed Helmandis pingutada, palju tahavad, läbi see sõda ei saa. Venelased said kümne aastaga aru, et seal midagi välja ei tule, tõmbasid saba jalge vahele ja tulid ära. NATO praegu Afganistanist ära ei tule, aga nii palju kah pappi pole, et Pakistanis veel üht sõda alustada. Bin Ladeni mahalöömine oli niigi kulukas, vahepeal tuleb kodus pensione ka maksta.
Meie, muidugimõista, jääme Afganistani ka siis, kui USA-l raha otsa saab ja enam sõdida ei jaksa. Meil ju raha on, võime Kreeka ja Hispaania ja kõik need teised suured sead kah kinni maksta.
Karzail on muidugi jumala õigus: kuni Pakistanis korda majja ei saada, võivad meie mehed Helmandis pingutada, palju tahavad, läbi see sõda ei saa. Venelased said kümne aastaga aru, et seal midagi välja ei tule, tõmbasid saba jalge vahele ja tulid ära. NATO praegu Afganistanist ära ei tule, aga nii palju kah pappi pole, et Pakistanis veel üht sõda alustada. Bin Ladeni mahalöömine oli niigi kulukas, vahepeal tuleb kodus pensione ka maksta.
Meie, muidugimõista, jääme Afganistani ka siis, kui USA-l raha otsa saab ja enam sõdida ei jaksa. Meil ju raha on, võime Kreeka ja Hispaania ja kõik need teised suured sead kah kinni maksta.
Friday, October 7, 2011
Samost vastutas end vabaks
Minu suur lemmik, tippajakirjanik Anvar Samost on kinga saanud. Ilmselt ei suutnud BNS enam tema hiiglaslikku vastutust taluda, seda enam, et see läks tohutumalt maksma. Nii palju kui Sandor Liive ta muidugi ei saanud, aga päris priskelt ikka (loe siit).
Nii et nüüd võivad nad Muuliga (loe siit) oma firma teha. Üks raadiosaade, see on tore, aga ma tahaks midagi rasvasemat. Raadiot ma ei viitsi eriti kuulata ja paberlehed on suremas, nii et koligu ikka netti. Õnne soovida tuleb mõlemale: üks sai lahti oravate tallalakkujast, kuhu hiinlased võivad ükstakama mis roppust osta (loe siit ja siit), teine aga BNS-ist, mida niikuinii mitte keegi ei loe, isegi lehed ei raatsi osta.
ETV võiks muidugi ka mõlemad kohe tööle võtta - just nimelt paaris kasutamiseks. Muuli ja Samost moodustaksid sama kelmika paari nagu Zukerman ja Vladislavlev.
Nii et nüüd võivad nad Muuliga (loe siit) oma firma teha. Üks raadiosaade, see on tore, aga ma tahaks midagi rasvasemat. Raadiot ma ei viitsi eriti kuulata ja paberlehed on suremas, nii et koligu ikka netti. Õnne soovida tuleb mõlemale: üks sai lahti oravate tallalakkujast, kuhu hiinlased võivad ükstakama mis roppust osta (loe siit ja siit), teine aga BNS-ist, mida niikuinii mitte keegi ei loe, isegi lehed ei raatsi osta.
ETV võiks muidugi ka mõlemad kohe tööle võtta - just nimelt paaris kasutamiseks. Muuli ja Samost moodustaksid sama kelmika paari nagu Zukerman ja Vladislavlev.
Limuka ja maltsa koomiks jätkub
Nn limuka ja maltsa kohtuasi lõbustab meid veel kaua, sest maakohus saatis Suklese kriminaalasja tagasi prokuratuuri: praeguste andmete kohaselt polevat võimalik meest ei süüdi ega õigeks mõista. Oh, sõbrad, aga milleks meile kohus? Las rahvas otsustab (loe ka siit, siit ja siit).
Delfi võiks üles panna järgmised küsimused:
1. Kas limuka ja maltsa väljajuurimine on kuritegu või mitte? Jaga oma kogemusi!
2. Mis sina arvad, kas Sukles tahtis Liblikut tappa või tegi lihtsalt natukene nalja?
3. Mida teed sina, kui kohtad limukat? Jaga kogemusi!
Delfi võiks üles panna järgmised küsimused:
1. Kas limuka ja maltsa väljajuurimine on kuritegu või mitte? Jaga oma kogemusi!
2. Mis sina arvad, kas Sukles tahtis Liblikut tappa või tegi lihtsalt natukene nalja?
3. Mida teed sina, kui kohtad limukat? Jaga kogemusi!
Naine tahab sõjameheks
Eesti seadused on ikka räigelt seksistlikud: ajateenija saab olla ainult Eesti kodanikust meessoost isik. No aga kõiki naisi ei eruta vastsündinud tita lõhn ja mähkmete vahetamine, neid teeb õnnelikuks hoopis relva puhastamine. Muidugi on nad naised nn peenisepõhise lähenemise pärast pahased.
Ma ei tea, kui palju selliseid naisi on, aga kui nad juba olemas on, siis tuleb neile võimalus anda. Eesti pole küll Iisrael ja naiste üleüldisest sõjaväekohustusest siinmail vaevalt asja saaks – aga eesti keele eripära kahtlemata toetab vaprate naiste taotlust püssilaskmine selgeks õppida ja lahinguväljal vaenlasi niita nagu loogu. Nii et Postimehe loo pealkirjas on kõik õige: naine tahab meheks, sõjameheks (kui te tahate siin kiunuma hakata, et õige on esinaine ja järelikult ka sõjanaine, pöörduge keelenõustajate poole, mina teiega vaielda ei viitsi).
Arvestades seda, kui suur hulk eesti mehi viletsa tervise ja kaasasündinud lödipükssuse tõttu armeesse ei kõlba, võib naiste vapruses peituda Eesti riigi püsimajäämise tõeline tagatis. Kaitsevaldkonna eelarve on meil nüüd kah ju kaks protsenti, nii et naiste väljaõpetamisse on viimane aeg panustada. Ma olen näinud, missugune tuli hõõgub naise silmis, kui ta märkilaskmist harjutab. Missugune leek hõõguks temas aga siis, kui tegu oleks vaenlasega!
Ma ei tea, kui palju selliseid naisi on, aga kui nad juba olemas on, siis tuleb neile võimalus anda. Eesti pole küll Iisrael ja naiste üleüldisest sõjaväekohustusest siinmail vaevalt asja saaks – aga eesti keele eripära kahtlemata toetab vaprate naiste taotlust püssilaskmine selgeks õppida ja lahinguväljal vaenlasi niita nagu loogu. Nii et Postimehe loo pealkirjas on kõik õige: naine tahab meheks, sõjameheks (kui te tahate siin kiunuma hakata, et õige on esinaine ja järelikult ka sõjanaine, pöörduge keelenõustajate poole, mina teiega vaielda ei viitsi).
Arvestades seda, kui suur hulk eesti mehi viletsa tervise ja kaasasündinud lödipükssuse tõttu armeesse ei kõlba, võib naiste vapruses peituda Eesti riigi püsimajäämise tõeline tagatis. Kaitsevaldkonna eelarve on meil nüüd kah ju kaks protsenti, nii et naiste väljaõpetamisse on viimane aeg panustada. Ma olen näinud, missugune tuli hõõgub naise silmis, kui ta märkilaskmist harjutab. Missugune leek hõõguks temas aga siis, kui tegu oleks vaenlasega!
Wednesday, October 5, 2011
Veiko Märka kannatus katkes
Järgmises Sirbis valab tippmeediategija Veiko Märka välja kogu oma pahameele täna Delfis ilmunud uudise peale, milles väidetakse, et Eestis leidub kolm tuhat last, kes pole kunagi koolis käinud.
Märka kirjutab, et annab oma vastselt loodud terminile „asotsiaalmeedia“ (loe siit) nüüd uue tähenduse: kui seni pidas ta sellega silmas lollidele puru silmaajamist ja hambassepuhumist horoskoopide avaldamisega (mille lipulaev on Maaleht, nagu kõik teavad), siis edaspidi tähendab see sõna meelega halvasti ja ühekülgselt, pahatahtliku hoiakuga kirjutatud online-uudiseid, mille eesmärgiks on Eestit näidata võimalikult ühekülgselt.
„Ma võin nimetada kolm miljardit last, kes pole Eesti koolis käinud,“ ironiseerib Märka, „kas see on siis mõni näitaja või? Varsti treivad Delfi debiliikud uudise, et Eestis pole kolm tuhat inimest kunagi leiba maitsnud. Et tegemist on rinnalastega, kes veel tahket toitu ei söö, unustavad nad lihtsalt mainimata.“
Märka märkis, et meediaprofessionaalina ei saa ta küündimatut ajakirjandust enam kauem tolereerida. Seetõttu jätab ta ajakirjanduspõllu mõneks ajaks sööti ja pühendub ainult ilukirjanduslikule tegevusele. Ta avaldas lootust, et siis võetakse ta ka lõpuks kirjanike liidu liikmeks (loe siit).
Märka kirjutab, et annab oma vastselt loodud terminile „asotsiaalmeedia“ (loe siit) nüüd uue tähenduse: kui seni pidas ta sellega silmas lollidele puru silmaajamist ja hambassepuhumist horoskoopide avaldamisega (mille lipulaev on Maaleht, nagu kõik teavad), siis edaspidi tähendab see sõna meelega halvasti ja ühekülgselt, pahatahtliku hoiakuga kirjutatud online-uudiseid, mille eesmärgiks on Eestit näidata võimalikult ühekülgselt.
„Ma võin nimetada kolm miljardit last, kes pole Eesti koolis käinud,“ ironiseerib Märka, „kas see on siis mõni näitaja või? Varsti treivad Delfi debiliikud uudise, et Eestis pole kolm tuhat inimest kunagi leiba maitsnud. Et tegemist on rinnalastega, kes veel tahket toitu ei söö, unustavad nad lihtsalt mainimata.“
Märka märkis, et meediaprofessionaalina ei saa ta küündimatut ajakirjandust enam kauem tolereerida. Seetõttu jätab ta ajakirjanduspõllu mõneks ajaks sööti ja pühendub ainult ilukirjanduslikule tegevusele. Ta avaldas lootust, et siis võetakse ta ka lõpuks kirjanike liidu liikmeks (loe siit).
Tuesday, October 4, 2011
Sõda on või?
Päriselt ka, Eesti on kummaline riik. Selline pisike ja tubli, paljud kadestavad, eriti kreeklased. Ainult et lapsed on siin näljas ja õpetajad söövad puulehti – või oli see vastupidi –, aga kaitsekulutused suurenesid vastses riigieelarves rohkem kui viiendiku võrra. Kuigi seal ei ole mingit vahet, kas tanke on üks või kümme, ja eriti vähe vahet on, palju on koptereid, sest mitte üks neist ju ei lenda.
Kõik teavad, et kui Venemaa tahab Eestis Gruusiat teha, siis on see lihtne: enne kui NATO vihmavari lahti läheb, on kõik juba möödas, hoolimata sellest, et meist Afganistanis nii palju kasu on ja kohalikud lapsed meie sõdureid südamest armastavad. Mitte et Venemaa nii kohutavalt võimekas oleks, aga Eesti maakaardilt pühkimiseks piisab karu paarist käpahoobist. Nagu Gruusia kogemus näitab, ega sellest midagi erilist ei juhtu. Viisakad suurriigid on võib-olla natuke pahased, aga ilma gaasita hakkaks Euroopal külm.
Nojah, me lubasime küll NATO-le, et kaitsekulutused suurenevad kahele protsendile ess-kaa-tee'st, aga kas just praegu on see õige aeg? (Loe ÄP juhtkirja.) Pealegi ei tea keegi, mida nad seal kaitseminnis selle kahe protsendiga teevad, äkki ostavad jälle salaja süstlaid ja vatti, aga hanke paberid söövad ära, sest see kõik on ometi nii salajane (loe ka siit). Praegu on meil on ju vaja hoopis Kreekat päästa, nii umbes poole riigieelarve ulatuses. Ilmselt läheme tulevikus kõik sinna ise elama, sest ega Soome kõik ära ei mahu.
Kõik teavad, et kui Venemaa tahab Eestis Gruusiat teha, siis on see lihtne: enne kui NATO vihmavari lahti läheb, on kõik juba möödas, hoolimata sellest, et meist Afganistanis nii palju kasu on ja kohalikud lapsed meie sõdureid südamest armastavad. Mitte et Venemaa nii kohutavalt võimekas oleks, aga Eesti maakaardilt pühkimiseks piisab karu paarist käpahoobist. Nagu Gruusia kogemus näitab, ega sellest midagi erilist ei juhtu. Viisakad suurriigid on võib-olla natuke pahased, aga ilma gaasita hakkaks Euroopal külm.
Nojah, me lubasime küll NATO-le, et kaitsekulutused suurenevad kahele protsendile ess-kaa-tee'st, aga kas just praegu on see õige aeg? (Loe ÄP juhtkirja.) Pealegi ei tea keegi, mida nad seal kaitseminnis selle kahe protsendiga teevad, äkki ostavad jälle salaja süstlaid ja vatti, aga hanke paberid söövad ära, sest see kõik on ometi nii salajane (loe ka siit). Praegu on meil on ju vaja hoopis Kreekat päästa, nii umbes poole riigieelarve ulatuses. Ilmselt läheme tulevikus kõik sinna ise elama, sest ega Soome kõik ära ei mahu.
Monday, October 3, 2011
Kreekas möllavad kääripurustajad
Kreeka valitsus tunnistas eile, et IMF ja Barroso võivad ennast põlema panna – nemad enam rohkem kärpida ei suuda, sest kääre ei ole (ÄP). Laialt maad võtnud kääripurustajate liikumine on viinud sinnamaani, et lihtsalt ei ole, millega kärpida.
Kõik Kreeka majapidamised on käärid hävitanud ning sama on teinud inimesed oma töökohtadel. Kuivõrd eriti keegi enam tööl ei käi, siis pole kedagi, kes uusi kääre valmistaks. Rätsepatel hoiavad kääripurustajad valvsalt silma peal, et mõni reetur valitsusele oma kääre ei laenaks. Reeturi palk on surm, hoiatavad kääripurustajad.
Kreeka peaminister Georgios Papandreou ütles, et ainus lahendus oleks Eestis krokodille eksportida, sest Eesti krokodillide komisjoni vägiteod vapustasid maailma ning võiksid ehk ka Kreeka päästa. „Paraku on üsna tõenäoline, et Eesti krokodillid löödaks meil lihtsalt maha,“ tunnistas ta.
Eesti valitsus on küll avaldanud valmidust pool riigieelarvet Kreeka põhjatusse kurku kallata, ent Jürgen Ligit pole Kreekale kinkida kavas (loe ka siit).
Kõik Kreeka majapidamised on käärid hävitanud ning sama on teinud inimesed oma töökohtadel. Kuivõrd eriti keegi enam tööl ei käi, siis pole kedagi, kes uusi kääre valmistaks. Rätsepatel hoiavad kääripurustajad valvsalt silma peal, et mõni reetur valitsusele oma kääre ei laenaks. Reeturi palk on surm, hoiatavad kääripurustajad.
Kreeka peaminister Georgios Papandreou ütles, et ainus lahendus oleks Eestis krokodille eksportida, sest Eesti krokodillide komisjoni vägiteod vapustasid maailma ning võiksid ehk ka Kreeka päästa. „Paraku on üsna tõenäoline, et Eesti krokodillid löödaks meil lihtsalt maha,“ tunnistas ta.
Eesti valitsus on küll avaldanud valmidust pool riigieelarvet Kreeka põhjatusse kurku kallata, ent Jürgen Ligit pole Kreekale kinkida kavas (loe ka siit).
Saturday, October 1, 2011
Meesajakirjanikud, ühinege
Soolise võrdõiguslikkuse asjatundjal Ülle-Marike Papil on jumalast õigus: riigikogu ei tohiks telepildis näha, sest tegemist on tõelise pornograafiaga. Niipea, kui kaamera saali jõuab, hakkavad need ülikonnastatud jobud kekkama ja etlema, aga muidu tšillivad niisama feissbukis või sõimavad üksteist idiootideks.
Nojah, Ülle-Marike arvas tegelikult, et niimoodi tekib inimeste peas ühekülgne pilt: kuna riigikogus on enamuses mehed, siis hakatakse üha enam arvama, et asju, eriti riigiasju peavadki mehed ajama. Minu pärast võivad nad ajada, hoopis vähem saan ma aru sellisest asjast nagu naistoimetajate ühendus, mille üritusel Ülle-Marike oma suurepärase mõtte välja käiski.
Ajakirjandus pole üldiselt ei emane ega isane, nagu muide poliitikagi. Seetõttu ei saa ma hästi aru, miks peaks ajakirjanikke tingimata mees- ja naisajakirjanikeks jagama. Nojah, need naisajakirjanikud, kes ainult rindade suurusest ja menstruaaltsüklist (peamiselt enda omast) kirjutavad, nende asemel ei saaks vist tõesti mehed olla. Aga selliseid meediatooteid ei pea ausalt öeldes ka ajakirjanduseks nimetama.
Aga kui juba niimoodi jagama hakata, siis nõuan küll meesajakirjanike ühingu loomist. Mis nende põhiline sõnum võiks olla, pole mul aimugi, aga ühingu esimeheks peab tingimata saama minu lemmikajakirjanik Andres Kalvik, kellest olen varem kirjutanud siin.
Nojah, Ülle-Marike arvas tegelikult, et niimoodi tekib inimeste peas ühekülgne pilt: kuna riigikogus on enamuses mehed, siis hakatakse üha enam arvama, et asju, eriti riigiasju peavadki mehed ajama. Minu pärast võivad nad ajada, hoopis vähem saan ma aru sellisest asjast nagu naistoimetajate ühendus, mille üritusel Ülle-Marike oma suurepärase mõtte välja käiski.
Ajakirjandus pole üldiselt ei emane ega isane, nagu muide poliitikagi. Seetõttu ei saa ma hästi aru, miks peaks ajakirjanikke tingimata mees- ja naisajakirjanikeks jagama. Nojah, need naisajakirjanikud, kes ainult rindade suurusest ja menstruaaltsüklist (peamiselt enda omast) kirjutavad, nende asemel ei saaks vist tõesti mehed olla. Aga selliseid meediatooteid ei pea ausalt öeldes ka ajakirjanduseks nimetama.
Aga kui juba niimoodi jagama hakata, siis nõuan küll meesajakirjanike ühingu loomist. Mis nende põhiline sõnum võiks olla, pole mul aimugi, aga ühingu esimeheks peab tingimata saama minu lemmikajakirjanik Andres Kalvik, kellest olen varem kirjutanud siin.
Friday, September 30, 2011
Jänes Tammsaare kallal
Minu teada on Jänes, vabandust, Randjärv riigikogu aseesimees. Aga paistab, et endisel kultuuriministril jääb tööst aega üle, nimelt on ta ilmutanud teose pealkirjaga „Naine ja mees“. Kes loodab elulooraamatut ning kogu tõde abielulahutusest Viljar Jänesega, peab pettuma: tegu on Tammsaare tekstidega.
Ah et mis on Jänesel Tammsaarega asja? Vaat seda minagi. Kirjandusteadlane ja kriitik Kajar Pruul küsib õigustatult: kuidas seletada seda surnud Tammsaarele? Kardetavasti keerab Tammsaare nüüd rahutult hauas teist külge, aga, selgub, postuumse poliitilise pilastamise eest pole kahjuks keegi kaitstud. Ootan loovinimeste piketti loosungiga „Jänese käpad eemale Tammsaarest!“ ning Semperi/Ojasoo uuslavastust „Kuidas kaitsta klassikuid surnud jäneste eest“.
Ah et mis on Jänesel Tammsaarega asja? Vaat seda minagi. Kirjandusteadlane ja kriitik Kajar Pruul küsib õigustatult: kuidas seletada seda surnud Tammsaarele? Kardetavasti keerab Tammsaare nüüd rahutult hauas teist külge, aga, selgub, postuumse poliitilise pilastamise eest pole kahjuks keegi kaitstud. Ootan loovinimeste piketti loosungiga „Jänese käpad eemale Tammsaarest!“ ning Semperi/Ojasoo uuslavastust „Kuidas kaitsta klassikuid surnud jäneste eest“.
Thursday, September 29, 2011
Keelemees Ilves
Presidendil on õigus: Eesti meediakanalite keel jätab soovida (Delfi). Ajalehtedega pole asi hull, seal on üldiselt keeletoimetajad palgal. Mõningad neist on küll kiiksuga ja tekitavad autorite tekstidesse süüdimatult vigu sisse, aga üldiselt asi toimib.
Online'ides on lugu kehvem – mitte sellepärast, et seal töötaksid keelehälvikud (muidugi tuleb neid ette), vaid selle pärast, et töötempo on kiire. Kui toimetaja reporteril nelja jalaga seljas elab, et produkt juba ometi publissitud saaks, on keel viimane asi, mille peale mõelda.
Telega on asi täitsa pees. Ma ei hakka siinkohal üles lugema kõige kohutavama keelekasutusega saatejuhte, aga neid on rohkem, kui filoloogi kõrv taluda suudab. Raadiot ma suurt ei kuula, sellepärast jätan nemad siinkohal rahule.
Ainult et – vaadake, kes räägib. Ilvesel endal on paraku eesti keelega siiamaani suuri raskusi. Täies halastamatuses tegi selle kurva tõsiasja ilmsiks presidendidebatt ETV-s, see ajalooline saade, kus kõik Ilvese nõrgad küljed paljaks kisti ja ilmarahvale vaatamiseks välja pandi. Viis aastat presidentuuri pole muutnud fakti, et Ilves end eesti keeles vabalt väljendada ei suuda ning ei mõista ka kõnekeelse teksti nüansse (loe siit).
Sõnause korraldamisega veel sõnameistriks ei saa. Ausalt öeldes: kuuldes või nähes ajalehes sõna „taristu“ haarab mu käsi revolvri järele. Mitte et mul relvaluba oleks.
Online'ides on lugu kehvem – mitte sellepärast, et seal töötaksid keelehälvikud (muidugi tuleb neid ette), vaid selle pärast, et töötempo on kiire. Kui toimetaja reporteril nelja jalaga seljas elab, et produkt juba ometi publissitud saaks, on keel viimane asi, mille peale mõelda.
Telega on asi täitsa pees. Ma ei hakka siinkohal üles lugema kõige kohutavama keelekasutusega saatejuhte, aga neid on rohkem, kui filoloogi kõrv taluda suudab. Raadiot ma suurt ei kuula, sellepärast jätan nemad siinkohal rahule.
Ainult et – vaadake, kes räägib. Ilvesel endal on paraku eesti keelega siiamaani suuri raskusi. Täies halastamatuses tegi selle kurva tõsiasja ilmsiks presidendidebatt ETV-s, see ajalooline saade, kus kõik Ilvese nõrgad küljed paljaks kisti ja ilmarahvale vaatamiseks välja pandi. Viis aastat presidentuuri pole muutnud fakti, et Ilves end eesti keeles vabalt väljendada ei suuda ning ei mõista ka kõnekeelse teksti nüansse (loe siit).
Sõnause korraldamisega veel sõnameistriks ei saa. Ausalt öeldes: kuuldes või nähes ajalehes sõna „taristu“ haarab mu käsi revolvri järele. Mitte et mul relvaluba oleks.
Ilvese kaks palet
Alles hiljaaegu võis lugeda, et president ei ole oma palga tõstmisega nõus. Missugune õilis vastukaal ahnetele riigikogulastele, kes oma vääramatule palgatõusele kätt ette panna ei suuda! Ekspressist ilmneb, et asjal on teine pool: „eraelu“ kaitsmise sildi all püüab Ilves kätte saada kompensatsiooni kasutamata puhkuste eest.
Küllap teatab Kadriorg, et riigipea on riigipea 365 päeva aastas ja 24 tundi ööpäevas, mis on muidugi tõsi. Ilves on tõeline riigimees, et ta kord aastas kuuks ajaks Vahemere äärde varbaid kastma ei põruta. Ja arvatavasti ei ole puhkusekompensatsiooni väljavõtmises midagi ebaseaduslikku. Ent kui see nii on, siis ei peaks ju olema tegemist suure saladusega.
Teiseks, kindlasti ei peaks riigipea tööaega suhtuma nagu tavalise kontoriroti omasse, kes büroos tagumikutunde teeb. Küllap võib ta paberitega töötada ka autos, näiteks Ärmalt Kadriorgu sõites. Ajakirjandust on siiski suhteliselt vähe huvitanud, millal Ilves Ärmalt Kadriorgu saabub ja millal sealt jälle kodutallu sõidab. Esmaspäeva hommikuks Kadriorgu kohtumisi tavaliselt siiski ei määrata, sest siis Ilvest veel kohal ei ole.
Kolmandaks osalemine meelelahutusliku sisuga üritustel, mis võivad langeda ka nn tööajale. Ma ei räägi kontsertidest või muust sellisest, aga heaks näiteks sobib eelmisel aastal tehtud väljasõit Soomaale, mis toimus esmaspäeval – üldiselt peetakse seda tööpäevaks. Missuguseid riiklikult tähtsaid ülesandeid Ilves seal täitis, jäi avalikkusele teadmata (loe siit).
Küllap teatab Kadriorg, et riigipea on riigipea 365 päeva aastas ja 24 tundi ööpäevas, mis on muidugi tõsi. Ilves on tõeline riigimees, et ta kord aastas kuuks ajaks Vahemere äärde varbaid kastma ei põruta. Ja arvatavasti ei ole puhkusekompensatsiooni väljavõtmises midagi ebaseaduslikku. Ent kui see nii on, siis ei peaks ju olema tegemist suure saladusega.
Teiseks, kindlasti ei peaks riigipea tööaega suhtuma nagu tavalise kontoriroti omasse, kes büroos tagumikutunde teeb. Küllap võib ta paberitega töötada ka autos, näiteks Ärmalt Kadriorgu sõites. Ajakirjandust on siiski suhteliselt vähe huvitanud, millal Ilves Ärmalt Kadriorgu saabub ja millal sealt jälle kodutallu sõidab. Esmaspäeva hommikuks Kadriorgu kohtumisi tavaliselt siiski ei määrata, sest siis Ilvest veel kohal ei ole.
Kolmandaks osalemine meelelahutusliku sisuga üritustel, mis võivad langeda ka nn tööajale. Ma ei räägi kontsertidest või muust sellisest, aga heaks näiteks sobib eelmisel aastal tehtud väljasõit Soomaale, mis toimus esmaspäeval – üldiselt peetakse seda tööpäevaks. Missuguseid riiklikult tähtsaid ülesandeid Ilves seal täitis, jäi avalikkusele teadmata (loe siit).
Wednesday, September 28, 2011
Minister ja laibatükeldaja
Minister Vaher läks närvi ja kukkus vassima, kui Toomas Annus maadevahetusprotsessil tunnistusi andes mainis, et Vaher ostis kurikuulsasse Maakri tänava tornmajja neli korterit. Nüüd tuleb välja, et kortereid oli kokku koguni viis (Delfi).
Miks on inimesel nii palju kortereid vaja? Vaevalt selleks, et kõik sugulased ilusasti ühes majas elaksid. Pigem ikka selleks, et neid välja üürida ja tulu teenida. Nüüd tuleks uurida, kas üüriraha on sisse kasseeritud seadusi järgides või mustalt.
Paraku ei ole Vaheril üüriäriga kõik libedalt läinud. 2005. aastal toimus Vaheri vanemate nimele kirjutatud korteris sajandi veretöö: soomlane Markus Pönka tulistas surnuks 21-aastase mehe, lõikas tema laiba tükkideks ja pakkis tükid kilekotti, koti jättis esikusse. Ei Vaher ega tema vanemad pole ajakirjandusega jaganud emotsioone, mis neid kotti leides valdasid.
Miks on inimesel nii palju kortereid vaja? Vaevalt selleks, et kõik sugulased ilusasti ühes majas elaksid. Pigem ikka selleks, et neid välja üürida ja tulu teenida. Nüüd tuleks uurida, kas üüriraha on sisse kasseeritud seadusi järgides või mustalt.
Paraku ei ole Vaheril üüriäriga kõik libedalt läinud. 2005. aastal toimus Vaheri vanemate nimele kirjutatud korteris sajandi veretöö: soomlane Markus Pönka tulistas surnuks 21-aastase mehe, lõikas tema laiba tükkideks ja pakkis tükid kilekotti, koti jättis esikusse. Ei Vaher ega tema vanemad pole ajakirjandusega jaganud emotsioone, mis neid kotti leides valdasid.
Debiilikud murdsid Õhtulehte
Oi, Jürgen Ligi on vastupandamatu! See on nii armas, kui minister poliitilisi performansse korraldades oma inimlikku poolt näitab. Õhtulehe trükikotta murdsid sisse debiilikud, teatas Ligi. Noo, oleks võinud siiski täpsem olla: ega siis trükikojas lehte kirjutada, öelnud ikka otse, et seal töötavad debiilikud.
Õhtulehel ei liigu sellise leebe eneseväljenduse puhul muidugi mitte üks närv, sest eks ole kuuldud hullematki. Küllap mäletate surematuks teleklassikaks saanud Peeter Oja etteastet „Kolmeraudses“, kus minu lemmikhumorist nimetas Õhtulehe peatoimetajat Väino Koorbergi limukaks, molluskiks ja sitajunniks (loe siit, siit ja siit).
Ent Ligi on kuumade sõnavõttudega esinenud varemgi: see oli ainult kaks aastat tagasi, kui ta sõimas Kalle Muulit nakatunud raipeks ja soovitas tal ennast põlema panna. Tookord leidis Ligi kodupartei Reformierakond, et Ligi performanss oli kunstiliselt nauditav, mis on kahtlemata tõsi. Sõimul ei puudu oma esteetiline mõõde ning seda mõistetakse Õhtulehes hästi, kuigi sõimuprofessionaal Lotilat nad kahjuks enam ei avalda (loe ka siit, siit ja siit).
Õhtulehel ei liigu sellise leebe eneseväljenduse puhul muidugi mitte üks närv, sest eks ole kuuldud hullematki. Küllap mäletate surematuks teleklassikaks saanud Peeter Oja etteastet „Kolmeraudses“, kus minu lemmikhumorist nimetas Õhtulehe peatoimetajat Väino Koorbergi limukaks, molluskiks ja sitajunniks (loe siit, siit ja siit).
Ent Ligi on kuumade sõnavõttudega esinenud varemgi: see oli ainult kaks aastat tagasi, kui ta sõimas Kalle Muulit nakatunud raipeks ja soovitas tal ennast põlema panna. Tookord leidis Ligi kodupartei Reformierakond, et Ligi performanss oli kunstiliselt nauditav, mis on kahtlemata tõsi. Sõimul ei puudu oma esteetiline mõõde ning seda mõistetakse Õhtulehes hästi, kuigi sõimuprofessionaal Lotilat nad kahjuks enam ei avalda (loe ka siit, siit ja siit).
Tuesday, September 27, 2011
Eesti tõmbab Kreekal naha üle kõrvade
Tundmatust palunud allikate väitel kavatseb Eesti Kreekale suurelt rehepappi teha ning anda neile korstnasse kirjutamiseks valeraha. Päris raha on Eestil endalgi vähe, pole mõtet seda viimast ärapõletamiseks anda.
Isegi Ansip saab täitsa ilma taeva abita aru, et mis soe suus, see soe p...s – ei näe meie seda kreeklastele antavat „garantiid“ enam eluilmaski. Aga Euroopa sunnib meid halva mängu juurde head nägu tegema ja Brüssel ei mõistaks meid, kui me „garantiid“ ei anna. Ent kuna see raha läheb niikui korstnasse, siis pole ju vahet, kas ära põleb päris või valeraha.
Niisiis on praegu küsimus eelkõige selles, kuidas kreeklaste valeraha saata nii, et Brüssel sellest aru ei saaks. Selleks kogunebki täna riigikogu, et tehnilised küsimused lahendada. (Loe ka siit ja siit .)
Isegi Ansip saab täitsa ilma taeva abita aru, et mis soe suus, see soe p...s – ei näe meie seda kreeklastele antavat „garantiid“ enam eluilmaski. Aga Euroopa sunnib meid halva mängu juurde head nägu tegema ja Brüssel ei mõistaks meid, kui me „garantiid“ ei anna. Ent kuna see raha läheb niikui korstnasse, siis pole ju vahet, kas ära põleb päris või valeraha.
Niisiis on praegu küsimus eelkõige selles, kuidas kreeklaste valeraha saata nii, et Brüssel sellest aru ei saaks. Selleks kogunebki täna riigikogu, et tehnilised küsimused lahendada. (Loe ka siit ja siit .)
Monday, September 26, 2011
Nälgivad paksud
Naljameestel ei ole huumorisoonega lood alati just kõige paremad. Klassikaline näide on muidugi Peeter Oja, kes tunneb end turvaliselt ainult koos Mart Juurega stuudios, aga päris elus läheb kergelt närvi, eriti kui tekst pole ette kirjutatud (loe siit ja siit). Ent ka Kranaadi autor Veiko Märka ei hiilga huumorimeelega.
Eriti muidugi siis, kui asi puudutab tema enese isikut. Mäletate, kui pahane ta oli, kui teda kirjanike liitu ei võetud. Teda olevat tahetud isiklikult solvata. No ma ei tea, ega ma kõiki ei tunne, aga üldiselt on kirjanikud keskmisest tunduvalt pieteeditundelisemad. Selle üle, kas Märka on kirjanik või mitte, ma siinkohal arutlema ei hakka. Ent pikka aega ajakirjanduses töötanud Märkal, kes Kranaadi veergudel on demonstreerinud žurnalistlike formaatide hiilgavat valdamist, jookseb aeg-ajalt nendesamade formaatide asjus juhe kokku.
Selle parimaks näiteks on tema Sirbis ilmunud kirjutis, mis süüdistab trükiajakirjandust vastutustundetus paanikaõhutamises. Noh, eks muidugi ka nn tavalugejal võis katus sõitma hakata, kui ta ühel päeval luges kümnetest tuhandetest nälgivates eesti lastest ja sinna otsa, et ülesöömine tapab rohkem kui nälg.
Iseenesest vastuolu ju pole. Maailmas on toitu nii palju, et jätkuks lahedasti kõigile, aga poliitika tõttu on see ühtedele liigagi kättesaadav ja teistele jälle samahästi kui üldse mitte. Heaeluühiskondade juurde kuuluvad söömishäired ja nälgivad Somaalia lapsed on ühe ja üleilmse poliitika kaks poolt, mis vähemas mastaabis on mõlemad esindatud ka Eestis. Paksud õgivad ennast aina paksemaks, sellal kui vaesuvate lastega perede hulk aina suureneb ning tühja kõhuga koolilapsi tuleb aina juurde.
Et meedia neid asju eraldi käsitleb, on üsna loomulik. Uudise formaat on nii primitiivne, et sinna kahte vastandlikku poolt korraga sisse toppida ei õnnestu. Online'ide võidukäik on klassikalist mudelit veelgi lihtsustanud, nii et põhimõtteliselt tähendab uudis veel ainult seda, mida keegi kuskil ütles või arvas, tema jutt ei pea isegi mitte õige olema. Sellel taustal on mingi uuringu refereerimine veel intelligentne saavutus, kaks uuringut ühes uudisnupus käib tänasele meediale arusaadavalt üle jõu.
Paanika kütmine käib asja juurde, sest avaldatud uudis peab ju klikke tootma, muidu pole teda mõtet tehagi. Järelikult on lihtsustamine vajalik ning värvi on soovitav ikka natukene paksemalt panna, kui vähegi annab. Lööv pealkiri kuulub asja juurde. Ega siin paberlehtedel ja online'idel väga suurt vahet pole, lugejate nimel võitlevad mõlemad üsnagi sarnaste vahenditega (loe ka siit).
Et Märka seda kõik nii traagiliselt võtab, on pisut koomiline. Ise valdab formaati, ja nüüd nutab! Formaat ongi ajakirjandus, kes sellele pihta ei saa, see jääbki toimetuste uste taha kondama. Muidugi, Sirbis üle künnise pääsemine võib kaasa tuua tunde, et ollakse sattunud paremasse, formaadivabasse maailma. Nii see siiski ei ole, ka Sirbil on formaat olemas, kuigi pisut raskemini hoomatav.
Profid üldiselt ei soiu. Näiteks sealsamas Sirbis kirjutanud Hennoste, kelle vägagi põhjalikust ja sisukast kirjeldusest noppisid online'id üles ainsa neile arusaadava kohta – et eesti mees käib alla, n-ö lumpenistub – küll ei virisenud, et tema suurt mõtet labastati. Ta teab, et see käib asja juurde. Arvatavasti peab ta suurt tsiteeritavust – mis sest, et ühekülgset – siiski paremaks kui seda, et ta lugu jäänukski ainult Sirbi lugejatele, keda teatavasti on väga vähe.
Eriti muidugi siis, kui asi puudutab tema enese isikut. Mäletate, kui pahane ta oli, kui teda kirjanike liitu ei võetud. Teda olevat tahetud isiklikult solvata. No ma ei tea, ega ma kõiki ei tunne, aga üldiselt on kirjanikud keskmisest tunduvalt pieteeditundelisemad. Selle üle, kas Märka on kirjanik või mitte, ma siinkohal arutlema ei hakka. Ent pikka aega ajakirjanduses töötanud Märkal, kes Kranaadi veergudel on demonstreerinud žurnalistlike formaatide hiilgavat valdamist, jookseb aeg-ajalt nendesamade formaatide asjus juhe kokku.
Selle parimaks näiteks on tema Sirbis ilmunud kirjutis, mis süüdistab trükiajakirjandust vastutustundetus paanikaõhutamises. Noh, eks muidugi ka nn tavalugejal võis katus sõitma hakata, kui ta ühel päeval luges kümnetest tuhandetest nälgivates eesti lastest ja sinna otsa, et ülesöömine tapab rohkem kui nälg.
Iseenesest vastuolu ju pole. Maailmas on toitu nii palju, et jätkuks lahedasti kõigile, aga poliitika tõttu on see ühtedele liigagi kättesaadav ja teistele jälle samahästi kui üldse mitte. Heaeluühiskondade juurde kuuluvad söömishäired ja nälgivad Somaalia lapsed on ühe ja üleilmse poliitika kaks poolt, mis vähemas mastaabis on mõlemad esindatud ka Eestis. Paksud õgivad ennast aina paksemaks, sellal kui vaesuvate lastega perede hulk aina suureneb ning tühja kõhuga koolilapsi tuleb aina juurde.
Et meedia neid asju eraldi käsitleb, on üsna loomulik. Uudise formaat on nii primitiivne, et sinna kahte vastandlikku poolt korraga sisse toppida ei õnnestu. Online'ide võidukäik on klassikalist mudelit veelgi lihtsustanud, nii et põhimõtteliselt tähendab uudis veel ainult seda, mida keegi kuskil ütles või arvas, tema jutt ei pea isegi mitte õige olema. Sellel taustal on mingi uuringu refereerimine veel intelligentne saavutus, kaks uuringut ühes uudisnupus käib tänasele meediale arusaadavalt üle jõu.
Paanika kütmine käib asja juurde, sest avaldatud uudis peab ju klikke tootma, muidu pole teda mõtet tehagi. Järelikult on lihtsustamine vajalik ning värvi on soovitav ikka natukene paksemalt panna, kui vähegi annab. Lööv pealkiri kuulub asja juurde. Ega siin paberlehtedel ja online'idel väga suurt vahet pole, lugejate nimel võitlevad mõlemad üsnagi sarnaste vahenditega (loe ka siit).
Et Märka seda kõik nii traagiliselt võtab, on pisut koomiline. Ise valdab formaati, ja nüüd nutab! Formaat ongi ajakirjandus, kes sellele pihta ei saa, see jääbki toimetuste uste taha kondama. Muidugi, Sirbis üle künnise pääsemine võib kaasa tuua tunde, et ollakse sattunud paremasse, formaadivabasse maailma. Nii see siiski ei ole, ka Sirbil on formaat olemas, kuigi pisut raskemini hoomatav.
Profid üldiselt ei soiu. Näiteks sealsamas Sirbis kirjutanud Hennoste, kelle vägagi põhjalikust ja sisukast kirjeldusest noppisid online'id üles ainsa neile arusaadava kohta – et eesti mees käib alla, n-ö lumpenistub – küll ei virisenud, et tema suurt mõtet labastati. Ta teab, et see käib asja juurde. Arvatavasti peab ta suurt tsiteeritavust – mis sest, et ühekülgset – siiski paremaks kui seda, et ta lugu jäänukski ainult Sirbi lugejatele, keda teatavasti on väga vähe.
Friday, September 23, 2011
Lang ja juudid
Kui Rein Lang kultuuriministriks sai, siis kardeti, et tema esimene tegu on kultuuriministeerium õhku lasta, nagu ta varem on lubanud, ja rahvusringhääling kinni panna – või noh, vähemasti selle uue ülikalli, pärapõrgusse ehitatava maja raha eelarvest maha tõmmata.
Aga ei, Lang hakkas hoopis kunstimuuseumeid kinni panema ja näitusi ära keelama. Ma pole seda Rosenbergi näitust näinud, mille ta ära koristas, aga asi on põhimõttes. Lang kartis vist, et juudid saavad pahaseks. Nagu siis, kui tema sünnipäeval Adolf Hitleri surmaeelset monoloogi etendati ja Lang pärast Eesti pearabi Shmuel Koti juures mõistmist ja toetust käis lunimas.
Lang ise on seda eitanud, aga miks peaks USA saatkond oma memodesse sääraseid muinasjutte kirjutama, seda oleks raske mõistlikult põhjendada, ammugi seda, miks peaks rabi säärast lugu heast-paremast välja mõtlema. (Loe ka siit, siit ja siit.)
Aga ei, Lang hakkas hoopis kunstimuuseumeid kinni panema ja näitusi ära keelama. Ma pole seda Rosenbergi näitust näinud, mille ta ära koristas, aga asi on põhimõttes. Lang kartis vist, et juudid saavad pahaseks. Nagu siis, kui tema sünnipäeval Adolf Hitleri surmaeelset monoloogi etendati ja Lang pärast Eesti pearabi Shmuel Koti juures mõistmist ja toetust käis lunimas.
Lang ise on seda eitanud, aga miks peaks USA saatkond oma memodesse sääraseid muinasjutte kirjutama, seda oleks raske mõistlikult põhjendada, ammugi seda, miks peaks rabi säärast lugu heast-paremast välja mõtlema. (Loe ka siit, siit ja siit.)
Ainult sellises kriisis ma tahaksingi elada
Sellal kui terve maailm ootab uut, Lehmani kokkukukkumisega alanud kolakast palju hullemat, võib-olla lausa kabelimatsu, on meie väikese tubli Eesti peaminister võtnud oma moraalseks kohuseks olla optimist.
Nojah, ega nutt ja hala ei aita muidugi, sest eelarve pisaraid ei usu. Selle tegemise ajaks saadeti Ligi Poola ja Ansip koos oma satraapidega susserdas kokku defifitsiidi, mis siiski ei sega suurendamast pensione. Vaat sellest ma küll aru ei saa, miks peab just neid suurendama. Kui majanduskriis puhkes, siis suurendati vastu terve mõistuse häält kah nimelt pensione, kuigi, olgem ausad: penskarite elul ei ole mitte midagi häda võrreldes nende paljulapseliste perekondadega, kus mõlemad vanemad on töötud.
Eks oravad kardavad muidugi vanamuttide hääli kaotada, sest nemad viitsivad valimas käia. Lapsed, kellel kõht tühi, teadagi, valida ei saa, ja neist on riigil ka sügavalt savi. Õpetajatest on kah savi, söögu puulehti – kui need näljastele lastele kõlbavad, miks siis pedagoogil alla ei peaks minema. Nii et kui varsti jälle kärpimiseks läheb – ja läheb, selle peale võin ma puulehti süüa -, siis pistavad krokodillid nahka laste koolitoidu, aga pensionitõus jääb, see on nagu aamen kirikus.
Nojah, ega nutt ja hala ei aita muidugi, sest eelarve pisaraid ei usu. Selle tegemise ajaks saadeti Ligi Poola ja Ansip koos oma satraapidega susserdas kokku defifitsiidi, mis siiski ei sega suurendamast pensione. Vaat sellest ma küll aru ei saa, miks peab just neid suurendama. Kui majanduskriis puhkes, siis suurendati vastu terve mõistuse häält kah nimelt pensione, kuigi, olgem ausad: penskarite elul ei ole mitte midagi häda võrreldes nende paljulapseliste perekondadega, kus mõlemad vanemad on töötud.
Eks oravad kardavad muidugi vanamuttide hääli kaotada, sest nemad viitsivad valimas käia. Lapsed, kellel kõht tühi, teadagi, valida ei saa, ja neist on riigil ka sügavalt savi. Õpetajatest on kah savi, söögu puulehti – kui need näljastele lastele kõlbavad, miks siis pedagoogil alla ei peaks minema. Nii et kui varsti jälle kärpimiseks läheb – ja läheb, selle peale võin ma puulehti süüa -, siis pistavad krokodillid nahka laste koolitoidu, aga pensionitõus jääb, see on nagu aamen kirikus.
Wednesday, September 21, 2011
Homod on lihtsalt lollid
Minu lemmikajakirjanik Toivo Tänavsuu (loe ka siit ja siit) tembutab jälle: järjekordne surematu kirjatükk on kordades naljakam kui Kivirähu Jumala-kolumnid EPL-is. Esiteks, mees saab kohe pihta, milles selle kiriku humaniseerimise manifesti (või mis ta nimi iganes oli) põhiline point on see, et kirik peab hakkama homosid sallima.
Aga vaat seda ei saa Tänavsuu lubada. Tema ei liigutaks kulmugi, kui selguks, et paavst lapsi pilastab, see ei vähendaks jumala autoriteeti tema silmis karvavõrdki, aga vaat kui homomees armulauda saab, siis hakkab taevast kohemaid pussnuge sadama. Samas on kirikus teretulnud mõrvarid ja vargad, kellega koos Tänavsuu Olevistes igal pühapäeval taevaisa poole pöördub. Lootust patud andeks saada on absoluutselt kõigil pättidel ja pervodel, aga ainult mitte pededel, ja teate miks?
Sest – Tänavsuu ei mäleta piiblist ühtegi kirjakohta, kus keegi geimees oleks Jeesuselt oma pattude manifestile allkirja palunud. Noh, kui homod sellised jobud on, et õigel ajal ei taibanud Jeesuse poole pöörduda (mõrvarid ja pedofiilid igatahes taipasid), siis on nad küll ise süüdi, kui nad nüüd kiriku ukse taha jäetakse.
Aga vaat seda ei saa Tänavsuu lubada. Tema ei liigutaks kulmugi, kui selguks, et paavst lapsi pilastab, see ei vähendaks jumala autoriteeti tema silmis karvavõrdki, aga vaat kui homomees armulauda saab, siis hakkab taevast kohemaid pussnuge sadama. Samas on kirikus teretulnud mõrvarid ja vargad, kellega koos Tänavsuu Olevistes igal pühapäeval taevaisa poole pöördub. Lootust patud andeks saada on absoluutselt kõigil pättidel ja pervodel, aga ainult mitte pededel, ja teate miks?
Sest – Tänavsuu ei mäleta piiblist ühtegi kirjakohta, kus keegi geimees oleks Jeesuselt oma pattude manifestile allkirja palunud. Noh, kui homod sellised jobud on, et õigel ajal ei taibanud Jeesuse poole pöörduda (mõrvarid ja pedofiilid igatahes taipasid), siis on nad küll ise süüdi, kui nad nüüd kiriku ukse taha jäetakse.
Sõjameeste orgiad
Kui üks väljaanne Kirsbergi kirja juba ära avaldas, ega siis teistelgi enam midagi üle jäänud. Esimene olla ei tahtnud keegi, kuigi kõik sellest juba ammu teadsid. Uudist iseenesest ei ole: mereväes käib hirmus prassimine ja joomine, alluvad on idioodid ja ülemused on värdjad, ja muud lahendust ei ole, kui kogu see kamp laiali peksta.
Noh, sama võib kirjutada maaväe või üldse mis tahes väe kohta, ja seda mitte ainult meil, vaid põhimõtteliselt mis tahes riigis. Suures joones võib täitsa tõsi olla, nii see sõjameeste elu käib. Kui parasjagu pauku teha ei lubata, siis polegi lihtsalt muud teha kui tina panna. Naistega on lood kehvad, nii et kui mõni naine silmapiirile sattub, siis loomulikult hakatakse „lunima“.
Loomulikult ei meeldi ülemustele targad alluvad, sest siis ei kuula nad nii hästi sõna, aga sõnakuulamisel peaks süsteem ju iseenesest püsti püsima. See, et molutamise eest paguneid juurde antakse, on kah täitsa normaalne, sest molutada peab sõjamees oskama, muidu läheb ta lahingut oodates lihtsalt lolliks. Ülemused joovad koos alluvatega? Noh, vanglates on ju samamoodi. Kõik kirjeldatu kuulub kinniste süsteemide juurde. Klassikalisest sümptomaatikast puudus vaid homoseksuaalsete stseenide kirjeldus ja üksteise piinamine.
Noh, sama võib kirjutada maaväe või üldse mis tahes väe kohta, ja seda mitte ainult meil, vaid põhimõtteliselt mis tahes riigis. Suures joones võib täitsa tõsi olla, nii see sõjameeste elu käib. Kui parasjagu pauku teha ei lubata, siis polegi lihtsalt muud teha kui tina panna. Naistega on lood kehvad, nii et kui mõni naine silmapiirile sattub, siis loomulikult hakatakse „lunima“.
Loomulikult ei meeldi ülemustele targad alluvad, sest siis ei kuula nad nii hästi sõna, aga sõnakuulamisel peaks süsteem ju iseenesest püsti püsima. See, et molutamise eest paguneid juurde antakse, on kah täitsa normaalne, sest molutada peab sõjamees oskama, muidu läheb ta lahingut oodates lihtsalt lolliks. Ülemused joovad koos alluvatega? Noh, vanglates on ju samamoodi. Kõik kirjeldatu kuulub kinniste süsteemide juurde. Klassikalisest sümptomaatikast puudus vaid homoseksuaalsete stseenide kirjeldus ja üksteise piinamine.
Tuesday, September 20, 2011
Limukad ja lambad
Parlament on muutunud üldrahvaliku sõimu objektiks samamoodi nagu Tallinna linnavalitsus. „Toompea limukatest“ midagi muud ei kuule, kui et jälle nende palk tõuseb, aga tööd nad seal ju ei tee, niisama vahivad ringi ja teevad aega parajaks, ajaviiteks sülitavad üksteisele supi sisse (loe siit).
Ja mis neil seal teha ongi, seadused on ju suurelt jaolt kõik valmis, ühe-teise kallal nakitsetakse, aga põhimõtteliselt tullakse kokku ainult selleks, et nupule vajutada – nii, nagu on kokku lepitud. Isegi Euroopa võlakriisi ei saanud arutama koguneda, sest oli vaja puhata, mis sest, et ametlikult ju „limukad“ üleüldse ei puhka.
Jah, riigikogu maine on madal, aga ega ta mõnitamisega paremaks ei lähe. Milleks muuks kui mõnitamiseks saab pidada seda, kui netiportaalides kutsutakse inimesi „arutlema“ selle üle, kas ikka riigikogulase palk peaks tõusma või tuleks selle raha eest hoopis mõne päästekomando sulgemine ära hoida. „Limukad“ vastavad selle peale täpselt samamoodi nagu Tallinna TV paksud, et ühelt eelarverealt teisele raha üle tõsta ei saa, ja üleüldse, niisugune küsimusepüstitus on vildakas.
Mis on ühelt poolt justkui õige, aga teiselt poolt sulaselge jama, sest nii linnavalitsuse kui ka riigikogu ülesanne on eelarvet mõistusega teha. Ent kui igasugune arutelu algab ebakonstruktiivsest paikapanemisest, et mitte öelda tatipritsimisest, siis pole lootagi, et limukad „rahva häält“ kuulda tahaksid ja mõistuse pähe võtaksid. Lõpuks on limukatel mainest lihtsalt sügavalt savi, röökigu „rahvas“ kas või hääl kähedaks. Kodusõda nagu Kreekas meil juba oodata ei ole, eestlane on selle koha pealt lammas mis lammas (loe siit).
Ja mis neil seal teha ongi, seadused on ju suurelt jaolt kõik valmis, ühe-teise kallal nakitsetakse, aga põhimõtteliselt tullakse kokku ainult selleks, et nupule vajutada – nii, nagu on kokku lepitud. Isegi Euroopa võlakriisi ei saanud arutama koguneda, sest oli vaja puhata, mis sest, et ametlikult ju „limukad“ üleüldse ei puhka.
Jah, riigikogu maine on madal, aga ega ta mõnitamisega paremaks ei lähe. Milleks muuks kui mõnitamiseks saab pidada seda, kui netiportaalides kutsutakse inimesi „arutlema“ selle üle, kas ikka riigikogulase palk peaks tõusma või tuleks selle raha eest hoopis mõne päästekomando sulgemine ära hoida. „Limukad“ vastavad selle peale täpselt samamoodi nagu Tallinna TV paksud, et ühelt eelarverealt teisele raha üle tõsta ei saa, ja üleüldse, niisugune küsimusepüstitus on vildakas.
Mis on ühelt poolt justkui õige, aga teiselt poolt sulaselge jama, sest nii linnavalitsuse kui ka riigikogu ülesanne on eelarvet mõistusega teha. Ent kui igasugune arutelu algab ebakonstruktiivsest paikapanemisest, et mitte öelda tatipritsimisest, siis pole lootagi, et limukad „rahva häält“ kuulda tahaksid ja mõistuse pähe võtaksid. Lõpuks on limukatel mainest lihtsalt sügavalt savi, röökigu „rahvas“ kas või hääl kähedaks. Kodusõda nagu Kreekas meil juba oodata ei ole, eestlane on selle koha pealt lammas mis lammas (loe siit).
Sunday, September 18, 2011
Sülitamisskandaal riigikogus
Tõepoolest, riigikogu puhvet lekib juba hullemini kui EÜS-i siselist. Eestivenelaste au ja südametunnistus, vene ajude ja mõistusega Yana Toom olevat lubanud Juku-Kalle supi sisse sülitada!
Sest Randpere ja Juku-Kalle olid Toomi surkinud: arvanud, et on teine selline kahtlane tegelane, peab silma peal pidama, et ta Randpere suppi ära ei sööks. Mispeale Toom teatanud: „Ma sülitan sinu suppi!“
Keeletundlikumad inimesed on juba märganud, et miski siin ei klapi. Kui Toom oleks kavatsenud sülitada, oleks ta öelnud: ma sülitan su supi sisse. Tõenäolisemalt mõtles ta hoopis: ma sülitan su supi peale (vene keeles sama väljend täitsa olemas), st mul on su supist kama kaks.
Sest Randpere ja Juku-Kalle olid Toomi surkinud: arvanud, et on teine selline kahtlane tegelane, peab silma peal pidama, et ta Randpere suppi ära ei sööks. Mispeale Toom teatanud: „Ma sülitan sinu suppi!“
Keeletundlikumad inimesed on juba märganud, et miski siin ei klapi. Kui Toom oleks kavatsenud sülitada, oleks ta öelnud: ma sülitan su supi sisse. Tõenäolisemalt mõtles ta hoopis: ma sülitan su supi peale (vene keeles sama väljend täitsa olemas), st mul on su supist kama kaks.
Friday, September 16, 2011
Raudsaar ajab jama
Raudsaare seisukohad on alati natuke liiga üldised ja pehmed ja vahel tundub, et tal üleüldse mingit seisukohta ei olegi, aga kuivõrd meediameditsiin on Eestis nõrgalt arenenud, siis üleüldises puuduses käib kah. Aga viimane lugu, mille Postimees temalt tellis, on valelik saast.
Raudsaar väidab, et kurikuulsa Hiina propagandalehe näol (loe siit) oli tegemist „tavalise reklaami ostmisega, ehkki suures mahus“. See kahjuks nüüd küll tõsi ei ole. Meediameedik võiks ikka reklaamil ja propagandal vahet teha. Ega see asi siis kah korras ei oleks olnud, kui oleks ilusti olnud ära märgitud, et makstud tekst. Ikka oleks ilge olnud.
Ega Hiina Rahvavabariik pole mõni uus pesupulber või imepehme peldikupaber, mida meile labaste turundusvõtetega pähe määrida püütakse. Jah, reklaamil ja propagandal on üks ühine omadus: nad mõlemad pesevad ajusid. Kui palju pesta lasta, on vabas ühiskonnas tarbija otsustada.
Aga täiesti lühinägelik on väita, et mõne riigi propaganda on sama süütu nagu beebitoidu reklaam. Ei ole. Riiklik propaganda on toote või teenuse reklaamiga võrreldes ikka tõeline hardcore, millest huvitatu peab ennast vähemasti sisse logima, kui mitte raha maksma – st selle levitamine suure päevalehe vahel on lubamatu. Ma pole ju sisse loginud ja raha maksnud ja ei kavatsegi maksta, sest ma ei taha sellist asja.
Loomulikult ei oleks Postimees saanud Hiinale ette kirjutada, mida nad oma raha eest peavad kirjutama. Mida oleks aga saanud ja pidanud – sellise roppuse avaldamisest keelduma. Kuulutust „Inimsööja otsib ohvrit“ või pedofiilide partei reklaami Postimees ju ei avaldaks?
Raudsaar väidab, et kurikuulsa Hiina propagandalehe näol (loe siit) oli tegemist „tavalise reklaami ostmisega, ehkki suures mahus“. See kahjuks nüüd küll tõsi ei ole. Meediameedik võiks ikka reklaamil ja propagandal vahet teha. Ega see asi siis kah korras ei oleks olnud, kui oleks ilusti olnud ära märgitud, et makstud tekst. Ikka oleks ilge olnud.
Ega Hiina Rahvavabariik pole mõni uus pesupulber või imepehme peldikupaber, mida meile labaste turundusvõtetega pähe määrida püütakse. Jah, reklaamil ja propagandal on üks ühine omadus: nad mõlemad pesevad ajusid. Kui palju pesta lasta, on vabas ühiskonnas tarbija otsustada.
Aga täiesti lühinägelik on väita, et mõne riigi propaganda on sama süütu nagu beebitoidu reklaam. Ei ole. Riiklik propaganda on toote või teenuse reklaamiga võrreldes ikka tõeline hardcore, millest huvitatu peab ennast vähemasti sisse logima, kui mitte raha maksma – st selle levitamine suure päevalehe vahel on lubamatu. Ma pole ju sisse loginud ja raha maksnud ja ei kavatsegi maksta, sest ma ei taha sellist asja.
Loomulikult ei oleks Postimees saanud Hiinale ette kirjutada, mida nad oma raha eest peavad kirjutama. Mida oleks aga saanud ja pidanud – sellise roppuse avaldamisest keelduma. Kuulutust „Inimsööja otsib ohvrit“ või pedofiilide partei reklaami Postimees ju ei avaldaks?
Hullumaja otsib direktorit
Mulle meeldib, et Euroopa ja euro kriisist räägitakse meditsiini terminites, sest probleem ongi psühhiaatriline, mitte majanduslik. Ainult nüüd on see hull (Euroopa) nii hulluks läinud, et hullusärk (euro) enam ei aita.
Pajula näeb kahte võimalust: hull rahuneb ise tasapisi maha või siis tõmbab särgi puruks. Ainult et siis lükkab see hull ilmselt maakera uppi, sest kui juba särgist jagu sai, siis õnnestub küll vaevalt kellelgi teda enam voodi külge kinni siduda.
Teine võimalus oleks sellele hullumajale tegus direktor leida, luua rahandusministeerium ja tekitada ühtne juhtimine. Seda arvab Eesti meedias palavalt kummardatud Neivelt, aga ka globaalsed spekulandid Soros ja Buffet, kes on meile samuti suured autoriteedid.
Hea mõte jah, aga elu näitab paraku, et kui juba hullumajaga tegu, siis on selle direktor kah enamasti hull. Või kui ka alguses ei ole, siis pärast läheb, kindlasti läheb. Kujutage näiteks ette, et meie anname suurest kaastundest ilma ouzota jäänud kreeklaste vastu oma Jürgen Ligi Euroopale, et ta maailma ära päästaks, aga paari aasta lendab Ligi üle käopesa. Säh sulle siis kooki moosiga.
Pajula näeb kahte võimalust: hull rahuneb ise tasapisi maha või siis tõmbab särgi puruks. Ainult et siis lükkab see hull ilmselt maakera uppi, sest kui juba särgist jagu sai, siis õnnestub küll vaevalt kellelgi teda enam voodi külge kinni siduda.
Teine võimalus oleks sellele hullumajale tegus direktor leida, luua rahandusministeerium ja tekitada ühtne juhtimine. Seda arvab Eesti meedias palavalt kummardatud Neivelt, aga ka globaalsed spekulandid Soros ja Buffet, kes on meile samuti suured autoriteedid.
Hea mõte jah, aga elu näitab paraku, et kui juba hullumajaga tegu, siis on selle direktor kah enamasti hull. Või kui ka alguses ei ole, siis pärast läheb, kindlasti läheb. Kujutage näiteks ette, et meie anname suurest kaastundest ilma ouzota jäänud kreeklaste vastu oma Jürgen Ligi Euroopale, et ta maailma ära päästaks, aga paari aasta lendab Ligi üle käopesa. Säh sulle siis kooki moosiga.
Laar ihkab sõtta
See oleks muidugi väga nunnu, kui Laar oma „taandumisega“ Eesti erakondade juhtimise põlvkonnavahetusele eeskuju annaks. Eriti Savisaarele, eks. Iroonia seisneb aga selles, et Laari „juhtimise“ all on IRL viimase paari aastaga kapitaalselt keskerakonnastunud (oravaid ma siinkohal kolkida ei viitsi, nendega on asi kõige hullem, sest seal töötab Keski mudel veel laitmatult).
Võib olla, et võim erakonnas on Laaril tegelikult käest libisenud tükk aega tagasi. Ma ei mõtle mitte sügelevaid kampsuneid (loe siit), vaid neid siledakoonulisi respublikaanidest molkuseid (loe siit). Neid nn uut tüüpi poliitikuid, kelle kätte parteid lähema kümne aasta jooksul paratamatult libisevad. Muide, isegi Ansip pole surematu, aga te vaadake seda põlvkonda, kes oravafarmis peale kasvab.
Huvi Euroopa Komisjoni vastu on Laar kirglikult eitanud, aga ega see pole siis ainus koht, kuhu Euroopa süsteemis maanduda. Laaril oleks komisjonis tõesti võib-olla igav ka. Eestis on tal igav niikuinii. Oleks veel, et kolmat korda peaministriks saaks, aga no ei saa praegu, ilmselt ei saagi enam. Küllap on tal mingi seikluslik variant juba varuks.
Võib-olla tuleb kuskil jälle mõni sõda, mõni uus Gruusia, kus Laar saab suure raha ja paraja adrenaliinilaksu eest head nõu anda. Eestis ei saa võib-olla kõik sellest ühtemoodi aru, kui riigi ründajad kohapeal maha lastakse, nagu Laarile garanteerida meeldib (loe siit), aga sellised leidub küll ja küll. Kaua sa ikka Facebookis seitsmekümne aasta taguseid sündmusi dokumenteerid ja virtuaalselt paugutad.
Võib olla, et võim erakonnas on Laaril tegelikult käest libisenud tükk aega tagasi. Ma ei mõtle mitte sügelevaid kampsuneid (loe siit), vaid neid siledakoonulisi respublikaanidest molkuseid (loe siit). Neid nn uut tüüpi poliitikuid, kelle kätte parteid lähema kümne aasta jooksul paratamatult libisevad. Muide, isegi Ansip pole surematu, aga te vaadake seda põlvkonda, kes oravafarmis peale kasvab.
Huvi Euroopa Komisjoni vastu on Laar kirglikult eitanud, aga ega see pole siis ainus koht, kuhu Euroopa süsteemis maanduda. Laaril oleks komisjonis tõesti võib-olla igav ka. Eestis on tal igav niikuinii. Oleks veel, et kolmat korda peaministriks saaks, aga no ei saa praegu, ilmselt ei saagi enam. Küllap on tal mingi seikluslik variant juba varuks.
Võib-olla tuleb kuskil jälle mõni sõda, mõni uus Gruusia, kus Laar saab suure raha ja paraja adrenaliinilaksu eest head nõu anda. Eestis ei saa võib-olla kõik sellest ühtemoodi aru, kui riigi ründajad kohapeal maha lastakse, nagu Laarile garanteerida meeldib (loe siit), aga sellised leidub küll ja küll. Kaua sa ikka Facebookis seitsmekümne aasta taguseid sündmusi dokumenteerid ja virtuaalselt paugutad.
Wednesday, September 14, 2011
Eesti Panga keldris vedeleb luukere
2000. aastal käis Eesti Panga presidendi valimiste ümber tõesti ägedamat sorti tsirkus, nagu EE meelde tuletab. Ei tea kust välja tõmmatud Vello Vensel valiti ära ja Meri isegi kinnitas ta, aga siis teatas Vensel, et ta ikka ei saa, on haige. Keegi seda muidugi ei uskunud, aga mõne aasta pärast pani mees siiski kõrvad pea alla.
Siis tegid Kraft ja Kukk natuke rahvale teatrit ja lõpuks läks nii, et Kraft sai presidendiks, st oravad panid ennast maksma. Noh, äkki pole ka nüüd mäng veel päris läbi? Äkki kästakse näiteks Hanssonil haigeks jääda, sest muidu annavad oravad kampsunitele kaigast ja võtavad sotsid? Nii et võib-olla on tõeline verevalamine alles ees. (Loe ka siit ja siit.)
Siis tegid Kraft ja Kukk natuke rahvale teatrit ja lõpuks läks nii, et Kraft sai presidendiks, st oravad panid ennast maksma. Noh, äkki pole ka nüüd mäng veel päris läbi? Äkki kästakse näiteks Hanssonil haigeks jääda, sest muidu annavad oravad kampsunitele kaigast ja võtavad sotsid? Nii et võib-olla on tõeline verevalamine alles ees. (Loe ka siit ja siit.)
Kesknädal ajab luksuma
Nii hea numbrit pole Kesknädalal ammu olnud. Luksun naerust siiamaani, mine või ravile. Olulisi küsimusi tuleb küsida, ma räägin ju! Kn küsib: Kes on Marek Strandberg ja miks ta annab televisioonile intervjuusid? Noh, vastake, rohelised! Ma tahaks kah teada. (Loe ka siit, siit ja siit.)
Teiseks, kes on Juku-Kalle Raidi vanemad? Nii kasvatamatut jõmpsikat pole enne riigikogus olnud. Hahahaa, aga Peeter Võsa? Lugupeetud poliitikud teie enda erakonnast ütlevad, et Võsa on pervert! Kesknädal, võtke viimase saate asjus ametlik seisukoht. See, et Lengile meeldis, mind ei rahulda.
Viimaks saan teada, et Ansipil hakkavad ilmnema „diktaatorile omased kalduvused nagu enesessesulgumine, ebaadekvaatsed kujutlused võimalikest ohtudest ja paaniline soov eraldada end lihtrahvast“. Diagnoose jumaldan ma peaaegu sama palju kui pealtkuulatud kõnede üleskirjutusi (Kaasiku ja Õispuu omad olid siiski lahjad).
Kampaania „Ärma talu raha lasteaedadele“ on ka kuum. See on hea, et Tarand ja Kesk pärast Ilvese ärakinnitamist siiski ühisosa leidsid. Ma arvan, et kui lasteaiad kas või Ummelase ja Saarna palgaraha endale saaksid ja Ärma teenijate oma, siis oleks kokkuvõttes ju jumalast okei.
Teiseks, kes on Juku-Kalle Raidi vanemad? Nii kasvatamatut jõmpsikat pole enne riigikogus olnud. Hahahaa, aga Peeter Võsa? Lugupeetud poliitikud teie enda erakonnast ütlevad, et Võsa on pervert! Kesknädal, võtke viimase saate asjus ametlik seisukoht. See, et Lengile meeldis, mind ei rahulda.
Viimaks saan teada, et Ansipil hakkavad ilmnema „diktaatorile omased kalduvused nagu enesessesulgumine, ebaadekvaatsed kujutlused võimalikest ohtudest ja paaniline soov eraldada end lihtrahvast“. Diagnoose jumaldan ma peaaegu sama palju kui pealtkuulatud kõnede üleskirjutusi (Kaasiku ja Õispuu omad olid siiski lahjad).
Kampaania „Ärma talu raha lasteaedadele“ on ka kuum. See on hea, et Tarand ja Kesk pärast Ilvese ärakinnitamist siiski ühisosa leidsid. Ma arvan, et kui lasteaiad kas või Ummelase ja Saarna palgaraha endale saaksid ja Ärma teenijate oma, siis oleks kokkuvõttes ju jumalast okei.
Ansip ja tibud
Jah, vaat, võib-olla Jürgen Ligi ei hakanudki poliitikast lahkumisest rääkima ilmaasjata. Kui ma nüüd Päevalehest seda ägedat pilti vaatan, kes Ligi asemel riigieelarvet teevad, siis pole mul enam ei kõhklusi ega kahtlusi. Ansip on lõplikult savisaarestunud. Ainult et tema naised on Batrakovast ilusamad.
Einoh, te vaadake seda pilti! Ühel käel Michal, teisel Pentus. Kardan, et need kaks oskavad arvutada ainult kümne piires ja tunnevad ainult suuri tähti. Ligi on üks väheseid mehi oravate hulgas, kes arvutada oskab. Ansip suudab küll numbreid pähe õppida ja neid varrukast puistata, aga mida need tähendavad, sellest ei saa ta aru ei ööd ega mütsi. Ja niisuksed lastakse eelarve kallale, tuletaevasappi.
Einoh, te vaadake seda pilti! Ühel käel Michal, teisel Pentus. Kardan, et need kaks oskavad arvutada ainult kümne piires ja tunnevad ainult suuri tähti. Ligi on üks väheseid mehi oravate hulgas, kes arvutada oskab. Ansip suudab küll numbreid pähe õppida ja neid varrukast puistata, aga mida need tähendavad, sellest ei saa ta aru ei ööd ega mütsi. Ja niisuksed lastakse eelarve kallale, tuletaevasappi.
Monday, September 12, 2011
Meil läheb väga hästi
Peaminister Ansipil on õigus: Eestil läheb väga hästi, sest väga paljudel maailma riikidel läheb tunduvalt halvemini.
Kuigi isegi soomlased teavad, kuidas Eesti lapsed näljaga puulehti söövad, ei ole meie olukord ometi võrreldav Somaaliaga, kus on pika põua tõttu ametlikult näljahäda välja kuulutatud ning iga päev sureb nälga sadu inimesi. Peaministri optimismi kinnitab Tervise Arengu Instituut, kelle teatel on hiljuti nii Eesti kui muu maailma meedias hiljuti levinud uudis nälgivatest Eestimaa lastest eksitava väärtõlgenduse tulemus.
Meil läheb palju paremini kui Lätis, kus poliitikat teevad oligarhid ning seda suunavad Vene poliittehnoloogid. Meil ei saa midagi säärast juhtuda, sest oligarhe ei ole ja Vene raha liikumise Eesti poliitikasse tõkestab kapo. Mäletatavasti sulas üks kolmandik vene raha ära ja kahele kolmandikule pani kapo efektiivselt käe ette.
Kreeklastest läheb meil ka palju paremini, sest keegi ei märatse ega laamenda tänavail. Eestlased kannatasid kõik kärped vaikides ära ja on valmis kreeklaste muretu elu edaspidi omast taskust kinni maksma. Ka ei saa meil juhtuda midagi säärast nagu Inglismaal, sest meil lihtsalt ei ole selliseid inimesi, kes midagi säärast teeksid. Samamoodi on meil välistatud terrorirünnakud, sest meie sõdurid mitte ei pea Afganistanis sõda, vaid ehitavad koolimaju ja jagavad lastele kommi.
Kuigi isegi soomlased teavad, kuidas Eesti lapsed näljaga puulehti söövad, ei ole meie olukord ometi võrreldav Somaaliaga, kus on pika põua tõttu ametlikult näljahäda välja kuulutatud ning iga päev sureb nälga sadu inimesi. Peaministri optimismi kinnitab Tervise Arengu Instituut, kelle teatel on hiljuti nii Eesti kui muu maailma meedias hiljuti levinud uudis nälgivatest Eestimaa lastest eksitava väärtõlgenduse tulemus.
Meil läheb palju paremini kui Lätis, kus poliitikat teevad oligarhid ning seda suunavad Vene poliittehnoloogid. Meil ei saa midagi säärast juhtuda, sest oligarhe ei ole ja Vene raha liikumise Eesti poliitikasse tõkestab kapo. Mäletatavasti sulas üks kolmandik vene raha ära ja kahele kolmandikule pani kapo efektiivselt käe ette.
Kreeklastest läheb meil ka palju paremini, sest keegi ei märatse ega laamenda tänavail. Eestlased kannatasid kõik kärped vaikides ära ja on valmis kreeklaste muretu elu edaspidi omast taskust kinni maksma. Ka ei saa meil juhtuda midagi säärast nagu Inglismaal, sest meil lihtsalt ei ole selliseid inimesi, kes midagi säärast teeksid. Samamoodi on meil välistatud terrorirünnakud, sest meie sõdurid mitte ei pea Afganistanis sõda, vaid ehitavad koolimaju ja jagavad lastele kommi.
Miks Ligi ja Tarand ei saanud
Ekspress on tulnud välja imelise teooriaga: Ligi ei saanud Eesti Panga presidendiks selle pärast, et tema sugulane Indrek Tarand kandideeris Ilvese vastu presidendivalimistel (Männik olevat Ilvese lehma lellepoeg). Tegelikult kardeti hoopis, et Ligis lööb aktiivsest poliitikast lahkumisega välja luuletaja (loe ka siit ja siit).
Luulegeen on Ligide perekonnas kõvasti sees. Jürgen Ligi õde Katre Ligi on avaldanud mitu luuleraamatut, milles leidub täitsa häid, teenimatult vähe tähelepanu saanud tekste. Iseseisva mõtlemisega ja tugeva loomuga naisena pole Katre Ligi kunagi ekspluateerinud oma mehe perekonnanime, küllap selle pärast, et Runnel on temast luuletajana siiski kordades tuntum.
Nojah, ja Tarandiga sama lugu. Indreku ja Kaarli ema Mari teatavasti on Juhan Viidingu õde. Ei saa mingil juhul presidendiks lasta inimest, kelle suguvõsas on geenius, hapra loomu ja saatusega looja. Niisugusest ei tea iial ette, mis ta seal Kadriorus tegema hakkab. Ilvesele seevastu ülearust loovust ette heita ei saa. Eestile see praegu sobib (loe siit).
Arvestades, et Tarand ja Ligi on ka omavahel sugulased (tõsi, mitte eriti lähedalt), siis ongi kõik selge.
Luulegeen on Ligide perekonnas kõvasti sees. Jürgen Ligi õde Katre Ligi on avaldanud mitu luuleraamatut, milles leidub täitsa häid, teenimatult vähe tähelepanu saanud tekste. Iseseisva mõtlemisega ja tugeva loomuga naisena pole Katre Ligi kunagi ekspluateerinud oma mehe perekonnanime, küllap selle pärast, et Runnel on temast luuletajana siiski kordades tuntum.
Nojah, ja Tarandiga sama lugu. Indreku ja Kaarli ema Mari teatavasti on Juhan Viidingu õde. Ei saa mingil juhul presidendiks lasta inimest, kelle suguvõsas on geenius, hapra loomu ja saatusega looja. Niisugusest ei tea iial ette, mis ta seal Kadriorus tegema hakkab. Ilvesele seevastu ülearust loovust ette heita ei saa. Eestile see praegu sobib (loe siit).
Arvestades, et Tarand ja Ligi on ka omavahel sugulased (tõsi, mitte eriti lähedalt), siis ongi kõik selge.
Sunday, September 11, 2011
Ligi ütles, et Hansson on mömm
See Eesti Pangast Soonvaldile lekitatud Jürgen Ligi kiri on väga peen lugu, aga kui lühidalt maakeeles kokku võtta, siis ütleb Ligi, et Männik võib Hanssoni Hiina-kogemusega suurelt orki lennata, sest Hanssoni-suguse akadeemilisevõitu pehmikust jobuga pole Eesti Pangas midagi peale hakata. Ligi ei pea Hanssonit millekski, see on klaar.
Noh, Suti akadeemiline taak nii suur ei ole, aga temal on jälle see pikalt Eesti Pangas töötamise taak. Mis võib olla nii hea kui halb, Ligi meelest on siis hea, sest et Hansson on paha. Kuigi ühtegi nime Ligi välja ei ütle, tundub tal Hanssoni vastu midagi isiklikku olevat. (Loe ka siit.)
Männikule võiks aga muret teha, miks Eesti Pank lekib nagu katkine solgiämber. Selge see, et laiale avalikkusele Ligi kiri nüüd küll mõeldud ei olnud.
Noh, Suti akadeemiline taak nii suur ei ole, aga temal on jälle see pikalt Eesti Pangas töötamise taak. Mis võib olla nii hea kui halb, Ligi meelest on siis hea, sest et Hansson on paha. Kuigi ühtegi nime Ligi välja ei ütle, tundub tal Hanssoni vastu midagi isiklikku olevat. (Loe ka siit.)
Männikule võiks aga muret teha, miks Eesti Pank lekib nagu katkine solgiämber. Selge see, et laiale avalikkusele Ligi kiri nüüd küll mõeldud ei olnud.
Friday, September 9, 2011
Ansip istus Postimehele pähe
Hiina Rahvavabariigi kinnimakstud roppus sai Postimehe vahel ilmuda ilmselt tänu võimuvaakumile. Kui Kopli enam peatoimetaja ei ole ja Reinap veel paberlehest üle ei käi, siis on sellised asjad võimalikud (loe ka Hõbemäge, kes vist Ekspressis enam püüne peale ei pääse, isegi Keskpäevatunniga seotud „tikli“-mõõtu tekstid jäävad blogisse).
Tõenõolisem on siiski, et Reform istus otseselt ja vahetult Postimehele pähe. Ansip oli ju jumala närvis, kui hakati rääkima, et dalai-laama Eesti-visiidi pärast teda Hongkongi ei lastud (loe siit).
Uue supertoimetuse sünd on muidugi kuum sõna. Alles ju PM ja PM online deklareerisid, et neil pole ühist üldse midagi, et tegu on lausa eri ettevõtetega ning Elu24 paljad tagumikud pole üld-se mit-te paberlehega seotud, kuigi veebis vilguvad need kõvade uudistega kõrvuti. Samas, kui Reinap saab Kopli asemel peatoimetajaks, siis ei pea ehk Kadastik nii palju tõmblema. Kopli võib hakata koos Lariniga kohvi joomas käima ja mõnusat meediakriitikat arendama.
Tõenõolisem on siiski, et Reform istus otseselt ja vahetult Postimehele pähe. Ansip oli ju jumala närvis, kui hakati rääkima, et dalai-laama Eesti-visiidi pärast teda Hongkongi ei lastud (loe siit).
Uue supertoimetuse sünd on muidugi kuum sõna. Alles ju PM ja PM online deklareerisid, et neil pole ühist üldse midagi, et tegu on lausa eri ettevõtetega ning Elu24 paljad tagumikud pole üld-se mit-te paberlehega seotud, kuigi veebis vilguvad need kõvade uudistega kõrvuti. Samas, kui Reinap saab Kopli asemel peatoimetajaks, siis ei pea ehk Kadastik nii palju tõmblema. Kopli võib hakata koos Lariniga kohvi joomas käima ja mõnusat meediakriitikat arendama.
Thursday, September 8, 2011
Muulile anti kinga
Võib küll olla, et Muulile kingaandmise põhjus oli kõrge palk. Samas, seal pidi olema midagi veel, sest eeldatavasti kärbiti Muuli palka kõvasti juba siis, kui ta arvamustoimetuse juhi kohalt päevatoimetajaks degradeeriti.
Asemele sai Neeme Korv, keda tuntakse arvamusliidrina Muulist tunduvalt kehvemini. Korv kirjutab vähe, vähetähtsatest asjadest ja igavalt, ja kui ta ka raadioeetrisse pääseb, siis üldiselt sealt erinevalt Muulist midagi tsiteeritavat ei tule.
Muuliga võis olla see asi, et ta pole eriti juhitav, sest on ise sündinud juhiks. Ega ta Päevalehte juhtimast ju ise ära läinud, lihtsalt Tomberg toodi asemele. Postimehesse mineku plaan oli ikkagi seotud peatoimetajaks saamise sooviga. Postimehe peatoimetaja oli tollal Urmas Klaas, keda keegi tõsiselt ei võtnud. Aga noh, Postimehe peatoimetajaid ongi raske tõsiselt võtta, sest Maakri tänava kohal hõljub Kadastiku vaim.
Asemele sai Neeme Korv, keda tuntakse arvamusliidrina Muulist tunduvalt kehvemini. Korv kirjutab vähe, vähetähtsatest asjadest ja igavalt, ja kui ta ka raadioeetrisse pääseb, siis üldiselt sealt erinevalt Muulist midagi tsiteeritavat ei tule.
Muuliga võis olla see asi, et ta pole eriti juhitav, sest on ise sündinud juhiks. Ega ta Päevalehte juhtimast ju ise ära läinud, lihtsalt Tomberg toodi asemele. Postimehesse mineku plaan oli ikkagi seotud peatoimetajaks saamise sooviga. Postimehe peatoimetaja oli tollal Urmas Klaas, keda keegi tõsiselt ei võtnud. Aga noh, Postimehe peatoimetajaid ongi raske tõsiselt võtta, sest Maakri tänava kohal hõljub Kadastiku vaim.
Wednesday, September 7, 2011
Ansip võitleb plämaga
Peaminister Ansip lükkas kategooriliselt ümber kõik viimasel ajal liikvele pääsenud kuulujutud ja käibetõed, mille tekitajaks ja levitajaks peab ta meediat (PM).
Ansip teatas, et tema visiit Hongkongi ei jäänud ära sugugi mitte sellepärast, et dalai-laama Eestis käis ja mitmed poliitikud temaga (küll mitteametlikult) kohtusid. „Kinnitan, et see on pläma. Ma pole kunagi Hongkongi minna tahtnud. Singapur on mulle palju olulisem kui Hongkong ja siin mingist laamast rääkida on kohatu.“
Ansip kummutas ka Indrek Tarandi väite, nagu oleks ta armeeteenistuse ajal olnud pataljoni poliitülem ehk sampoliit. „See on pläma,“ teatas ta. „Ühtlasi kinnitan endiselt, et 1988. aastal, kui koerad Tartus näksisid, olin mina ämma juures, ja kui keegi midagi muud väidab, siis on see pahatahtlik laim.“
Täiesti alusetud on Ansipi hinnangul ka kuulujutud, nagu lahvataks maailma majanduses kohe uus kriis, mille käigus eurotsoon vältimatult laguneb. „See on pläma,“ ütles peaminister. „Täpselt sellist eurot me endale tahtsime, ja kui keegi veel mingist uuest kriisist räägib, siis kinnitan mina, et ainult sellises kriisis ma tahaksingi elada.“
Ansip teatas, et tema visiit Hongkongi ei jäänud ära sugugi mitte sellepärast, et dalai-laama Eestis käis ja mitmed poliitikud temaga (küll mitteametlikult) kohtusid. „Kinnitan, et see on pläma. Ma pole kunagi Hongkongi minna tahtnud. Singapur on mulle palju olulisem kui Hongkong ja siin mingist laamast rääkida on kohatu.“
Ansip kummutas ka Indrek Tarandi väite, nagu oleks ta armeeteenistuse ajal olnud pataljoni poliitülem ehk sampoliit. „See on pläma,“ teatas ta. „Ühtlasi kinnitan endiselt, et 1988. aastal, kui koerad Tartus näksisid, olin mina ämma juures, ja kui keegi midagi muud väidab, siis on see pahatahtlik laim.“
Täiesti alusetud on Ansipi hinnangul ka kuulujutud, nagu lahvataks maailma majanduses kohe uus kriis, mille käigus eurotsoon vältimatult laguneb. „See on pläma,“ ütles peaminister. „Täpselt sellist eurot me endale tahtsime, ja kui keegi veel mingist uuest kriisist räägib, siis kinnitan mina, et ainult sellises kriisis ma tahaksingi elada.“
Tuesday, September 6, 2011
Ootan Taavi Veskimäe pihtimust
Kaja Kallas tunnistab oma blogis üles, et tema pole Mailis Reps või Liisa Pakosta, kes titega tissi otsas riigikogusse lähevad. Normaalne. Teisalt on talle ilmselt südamesse läinud kommentaatorite sõim, et laskis, näe, ennast riigikokku valida ainult selleks, et head emapalka saada.
Hea küll, aga miks Taavi midagi isiklikku ei pihi? Kas Siim on tal juba kõrvad pihku võtnud? Tahan kohemaid Veskimäe blogist lugeda, mida Kaja temas üldse leiab ja kas Siim ilma abieluta koos elada lubab. Õhtulehest tahan lugeda, kas Veskimägi alimente ikka maksab. (Loe ka siit.)
Hea küll, aga miks Taavi midagi isiklikku ei pihi? Kas Siim on tal juba kõrvad pihku võtnud? Tahan kohemaid Veskimäe blogist lugeda, mida Kaja temas üldse leiab ja kas Siim ilma abieluta koos elada lubab. Õhtulehest tahan lugeda, kas Veskimägi alimente ikka maksab. (Loe ka siit.)
Jess, Ligi ei saanud!
Mul on väga hea meel, et Jürgen Ligist ei saanud Eesti Panga presidenti. Seda peeti üldiselt äraotsustanud asjaks, alles vahetult enne valimisi lekitati Soonvaldile, et polegi nii kindel. Ligi võinuks olla hea president, aga ta on poliitik. Eesti Panga president peaks olema apoliitiline tegelane. Ja seda Männik mõistab.
Männik mõistab sedagi, et pole hea, kui inimesele juured alla kasvavad. Ega ta ilmaasjata Rossi ja Minkat minema saatnud. Rääkis teine pärast ilusti, et Ross on hea mees, aga pärast kooli töötanud ainult Eesti Pangas. No tõesti, võiks natuke maailmas ringi vaadata, enne kui ühe koha peal hallitama lähed! Minka kohta tal nii häid sõnu öelda polnud, aga Minka on ka kakukull ja närvid on tal kehvad (loe siit ja siit).
Ma arvan, Männikul on oravate terrorist nii kopp ees, kui vähegi olla saab. Ja oli ka aeg näidata, et Eesti Pank pole mingi kuradi oravate tagatubade käepikendus. Nii et ometi üks asi siin äralubjastunud Eestimaal, mis ei läinud nii, nagu pidi minema! Hurraa! (Loe ka siit.)
Männik mõistab sedagi, et pole hea, kui inimesele juured alla kasvavad. Ega ta ilmaasjata Rossi ja Minkat minema saatnud. Rääkis teine pärast ilusti, et Ross on hea mees, aga pärast kooli töötanud ainult Eesti Pangas. No tõesti, võiks natuke maailmas ringi vaadata, enne kui ühe koha peal hallitama lähed! Minka kohta tal nii häid sõnu öelda polnud, aga Minka on ka kakukull ja närvid on tal kehvad (loe siit ja siit).
Ma arvan, Männikul on oravate terrorist nii kopp ees, kui vähegi olla saab. Ja oli ka aeg näidata, et Eesti Pank pole mingi kuradi oravate tagatubade käepikendus. Nii et ometi üks asi siin äralubjastunud Eestimaal, mis ei läinud nii, nagu pidi minema! Hurraa! (Loe ka siit.)
Monday, September 5, 2011
Kes kardab meelelahutust?
Delfi helgeim pea Vahur Koorits leiab, et ERR-i uudisteportaali ainus tegeliku toimimapanemise võimalus oleks meelelahutuse sissetoomine. Tõepoolest, oleks ju täiesti loomulik, et Eesti suurimal meediaorganisatsioonil oleks ka võimsaim portaal, seda enam, et omatoodetud sisu maht on väga suur ja üldiselt siiski heatasemeline, sh meelelahutus.
Praegu on seis selline, et ERR kingib telesaadete sisu vahendamisega toodetud klikid lihtsalt ära: Delfile, Elu24-le, Õhtulehele. Kõik need kolm, ÕL vaat et kõige rohkem, lüpsavad telet halastamatult, ja ERR vaatab, käed rüpes, pealt, kuidas tema saated väga lihtsate vahenditega rahaks tehakse. Need klikid võiks ERR oma portaalis ise kerge vaevaga kokku roobitseda.
ERR-is on meelelahutuse kaasamist online'i küll kaalutud, ent otsusteni pole jõutud. Seda mitte arvamuse pärast, nagu peaks korralik ajakirjandus tingimata igav olema (ETV ja raadio programmid ju seda pole). Asi on inertsuses, arguses ja võimetuses seda portaaliseltskonda tööle panna. Te vaadake järele, palju seal inimesi tööl on, ja arvestage välja, mitu uudist nad päevas treivad.
Praegu on seis selline, et ERR kingib telesaadete sisu vahendamisega toodetud klikid lihtsalt ära: Delfile, Elu24-le, Õhtulehele. Kõik need kolm, ÕL vaat et kõige rohkem, lüpsavad telet halastamatult, ja ERR vaatab, käed rüpes, pealt, kuidas tema saated väga lihtsate vahenditega rahaks tehakse. Need klikid võiks ERR oma portaalis ise kerge vaevaga kokku roobitseda.
ERR-is on meelelahutuse kaasamist online'i küll kaalutud, ent otsusteni pole jõutud. Seda mitte arvamuse pärast, nagu peaks korralik ajakirjandus tingimata igav olema (ETV ja raadio programmid ju seda pole). Asi on inertsuses, arguses ja võimetuses seda portaaliseltskonda tööle panna. Te vaadake järele, palju seal inimesi tööl on, ja arvestage välja, mitu uudist nad päevas treivad.
Sklerootiline Eesti
Uus inimarengu aruanne on ajakirjanduses suhteliselt läbi nätsutatud, kuigi pealiskaudselt. Nii pikka juttu ei viitsi ju ükski ajakirjanik läbi lugeda, aega ka pole, sest produkti on vaja anda. Asja võtab tabavalt kokku Vello Pettai, kes väidab, et Eestit võib tagada poliitiline skleroos (ERR).
Tegelikult muidugi mitte ei või, vaid juba ongi tabanud. Skleroos ei tähenda mitte ainult seda, et hakatakse tuhatoosi külmkappi ja leiba pesusahtlisse toppima. Laiemalt võttes on tegu kudede ja elundite kangestumisega. Kõige paremini teatakse arterioskleroosi, veresoonte lubjastumist. Lubjakaks muututakse üldiselt vananedes, kui selle vältimiseks midagi ette ei võeta.
Eesti trend on, et ega ei võeta. Meil on lubjakate ja lubjastujate ühiskond, ja seda mitte pensionäride osakaalu pideva suurenemise, vaid just kangestumise poolest. Üleüldine paindumatus, ühekülgsus, mälu halvenemine, mõtlemisvõime taandumine. Poliitiliselt tähendab see seda, et kõik jääb nii, nagu oli, mitte midagi ei muutu (loe ka siit).
Tegelikult muidugi mitte ei või, vaid juba ongi tabanud. Skleroos ei tähenda mitte ainult seda, et hakatakse tuhatoosi külmkappi ja leiba pesusahtlisse toppima. Laiemalt võttes on tegu kudede ja elundite kangestumisega. Kõige paremini teatakse arterioskleroosi, veresoonte lubjastumist. Lubjakaks muututakse üldiselt vananedes, kui selle vältimiseks midagi ette ei võeta.
Eesti trend on, et ega ei võeta. Meil on lubjakate ja lubjastujate ühiskond, ja seda mitte pensionäride osakaalu pideva suurenemise, vaid just kangestumise poolest. Üleüldine paindumatus, ühekülgsus, mälu halvenemine, mõtlemisvõime taandumine. Poliitiliselt tähendab see seda, et kõik jääb nii, nagu oli, mitte midagi ei muutu (loe ka siit).
Saturday, September 3, 2011
Tõelist kristlast tunneb tegudest
Ei ole see elu Luige grupis nii hirmus midagi, kui räägitakse: kui ajakirjanikel on raha, mida kerjustele jagada, on elu hea. Muidugi, kõik ajakirjanikud ei ole tõelised kristlased nagu minu lemmik Toivo Tänavsuu (loe ka siit ja siit), kes ei hooli isegi sellest, kui heidik ostab saadud raha eest leiva asemel õlut. Ega ükski ela ainult leivast.
Vähe sellest, Tänavsuu ei mõtle mitte ainult lokaalselt, vaid ka globaalselt. Kerjusele raha andes tal käsi ei värise ning andmisrõõm on suur ja siiras. Riiklikul tasemel tekib tal siiski fundamentaalseid küsimusi: „Aga kas me ikka peame nii püüdlikult jõudma kõiki toetada ja kõiges kaasa lüüa? Mida see meile tegelikult annab?“ (EE)
Soovin, et Tänavsuu valgustaks lugejaid ka teistes põhjapanevates küsimustes: „Kust me tuleme ja kuhu läheme?“; „Mis on elu mõte?“ ja „Mis meist saab, kui me ära sureme?“
Vähe sellest, Tänavsuu ei mõtle mitte ainult lokaalselt, vaid ka globaalselt. Kerjusele raha andes tal käsi ei värise ning andmisrõõm on suur ja siiras. Riiklikul tasemel tekib tal siiski fundamentaalseid küsimusi: „Aga kas me ikka peame nii püüdlikult jõudma kõiki toetada ja kõiges kaasa lüüa? Mida see meile tegelikult annab?“ (EE)
Soovin, et Tänavsuu valgustaks lugejaid ka teistes põhjapanevates küsimustes: „Kust me tuleme ja kuhu läheme?“; „Mis on elu mõte?“ ja „Mis meist saab, kui me ära sureme?“
Friday, September 2, 2011
Aaviksoo ja Kaalep – kuum!
Oi, kui see Tiina Kaalepi ja Aaviksoo asi tõsi on, siis on lahe küll. Nad moodustaksid vägagi kuuma paari. Ega tegelikult Kaalep ei salanud ka, nii et küllap on tõsi.
Aaviksoo on, teadagi, minu lemmikminister, sest ta on valitsuses kõige pikem ja kõige reljeefsem. Vanasti, kui ta veel sõjaminister oli, siis kostis kaitseminni töötajate nutt ja mulle koju kätte. Loodame, et ta haridusministeeriumis kellegagi ei pahanda, sest naiste peale ei ole ilus karjuda.
Tiina Kaalep meeldib mulle ka, sest tal on ülimalt lahe militaarses stiilis mantel. Sellist ma tahaks endalegi, aga arusaadavalt niisuguseid juba poes ei müüda ja ilmselt peab kuuluma ka ERR-i juhatusse, et endale sellist lubada (kuupalk 55 000 vanas rahas).
Ja mõelgem veel, kui hästi see mõjub nii rahvusringhäälingule. Kas seal siis IRL-i häält senimaani kuulda on, ah. Nii et palju õnne!
Aaviksoo on, teadagi, minu lemmikminister, sest ta on valitsuses kõige pikem ja kõige reljeefsem. Vanasti, kui ta veel sõjaminister oli, siis kostis kaitseminni töötajate nutt ja mulle koju kätte. Loodame, et ta haridusministeeriumis kellegagi ei pahanda, sest naiste peale ei ole ilus karjuda.
Tiina Kaalep meeldib mulle ka, sest tal on ülimalt lahe militaarses stiilis mantel. Sellist ma tahaks endalegi, aga arusaadavalt niisuguseid juba poes ei müüda ja ilmselt peab kuuluma ka ERR-i juhatusse, et endale sellist lubada (kuupalk 55 000 vanas rahas).
Ja mõelgem veel, kui hästi see mõjub nii rahvusringhäälingule. Kas seal siis IRL-i häält senimaani kuulda on, ah. Nii et palju õnne!
Väike vastik rasvajäätis
Üldiselt tuleks need, kes kohukeste ja jäätise sisse taimerasva topivad, ilma pikema jututa seina äärde panna ja „põmm“ teha. Aga kuivõrd enamik tootjaid on niikuinii ilged toidusolkijad, siis tuleks sellest hirmus verevalamine, mis osutuks siiski ülereageerimiseks, sest tegelikult on maailmas vist ka tähtsamaid asju.
Jäätisetootjad avaldavad Äripäevas muret, et äsja turule tulnud Big Milki nimelist jäätist tootev firma solgib turgu. Mis kuradi milk, kui tegelikult on rasv. Ärge muretsege, jäätisetootjad, see on niivõrd vilets jäätis, et seda küll vaevalt keegi teist korda ostab. Vähe sellest, et pole milk – mis on klaar esimesest ampsust – see pole ka big. See pole üldse mingi jäätis, vaid hale plönn.
Jäätisetootjad avaldavad Äripäevas muret, et äsja turule tulnud Big Milki nimelist jäätist tootev firma solgib turgu. Mis kuradi milk, kui tegelikult on rasv. Ärge muretsege, jäätisetootjad, see on niivõrd vilets jäätis, et seda küll vaevalt keegi teist korda ostab. Vähe sellest, et pole milk – mis on klaar esimesest ampsust – see pole ka big. See pole üldse mingi jäätis, vaid hale plönn.
Hea on elu meie maal
Ma teadsin, et Tarand ei saa presidendiks, kõik teadsid. Aga kui lõpuni aus olla, siis ma natuke lootsin. No vähemasti põlluleminekut. Mitte et ta mulle meeldiks või et ma arvaks, et temast oleks saanud hea president. Ei. Aga ma tahtsin muutust. Muutust muutuse pärast, öelgem otse. Mul on kõrini sellest, et kõik on kogu aeg ette teada.
Ma teadsin, et Rattal ei ole Savisaare vastu šansse. Ei, mitte et ma Rattasse nii väga usuksin (loe siit) – kuigi ta läks aja edenedes järjest veenvamaks. Mulle hakkas isegi tunduma, et temas midagi on. Erakonna juhti – ei tea, aga see polegi tähtis. Ma tahtsin muutust. Tahtsin, et see savisaarendus ükskord ära lõpeks. Läks nii, nagu ette teada oli.
Jürgen Ligi mulle tegelikult meeldib (loe ka siit), ta pole mingi Pentuse või Michali sugune broiler. Aga palju vähem meeldib mulle see, et tema saamine Eesti Panga presidendiks on ette teada. Võib-olla on ta sellel kohal isegi täitsa okei, aga – ta on ju parteilane! See on fakt, ja kaugeltki mitte süütu fakt. Eesti Panga president ei peaks olema parteide lõa otsas, selline Lipstoki-sugune oravate tallalakkuja ja tänuvõlglane (loe ka EPL-i).
Ma teadsin, et Rattal ei ole Savisaare vastu šansse. Ei, mitte et ma Rattasse nii väga usuksin (loe siit) – kuigi ta läks aja edenedes järjest veenvamaks. Mulle hakkas isegi tunduma, et temas midagi on. Erakonna juhti – ei tea, aga see polegi tähtis. Ma tahtsin muutust. Tahtsin, et see savisaarendus ükskord ära lõpeks. Läks nii, nagu ette teada oli.
Jürgen Ligi mulle tegelikult meeldib (loe ka siit), ta pole mingi Pentuse või Michali sugune broiler. Aga palju vähem meeldib mulle see, et tema saamine Eesti Panga presidendiks on ette teada. Võib-olla on ta sellel kohal isegi täitsa okei, aga – ta on ju parteilane! See on fakt, ja kaugeltki mitte süütu fakt. Eesti Panga president ei peaks olema parteide lõa otsas, selline Lipstoki-sugune oravate tallalakkuja ja tänuvõlglane (loe ka EPL-i).
Tuesday, August 30, 2011
Evelin tõmbas ketist lahti
Valimiste ajaks saadeti Evelin seenele (selle fraseologismi tõeline mõte seisneb tegelikult küll sinna jäämises), aga niipea, kui THI ära kinnitati, hakkas kohe jälle pihta. Veel viis kaunist ja põnevat aastat saame Kadriorust teada, mida süüa ja mida mitte. See on vaimustav.
Nõuan nais-Toomlat
Politolooge-sotsiolooge ja muidu tarkpäid meil siin Maarjamaal just ülearu palju pole, mistõttu olemasolevad on tohutumalt üle ekspluateeritud. Näiteks Agu Uudeleppa nähes hakkab mul parem tagajalg alati kergelt võdisema. Õnneks on Uudelepast olemas ka nais-väljaanne. Annika pakub Agule siiski teatavat vaheldust, kuigi nad näevad sarnased välja ja räägivad sarnast juttu.
Ma ei tea, kas Toomlal naine on, aga ilmselt ikka on. Kuivõrd Toomla on kah juba kõiki surmani ära tüüdanud, võiks ta vahel naise enda asemel dzotile lükata. Ega selleks pole palju vaja, tuleb lihtsalt mõned valvefraasid selgeks õpetada. Tibakene käigupealt arvutada võiks ka osata.
Hea oleks muidugi, kui naine Toomlaga väliselt liiga sarnane ei oleks, siis oleks vaheldusest veel rohkem rõõmu. Sama kehtib Saartsi kohta. Andrus Saarel võiks samuti naisväljaanne olla. Ja tegelikult oleks ju viimase peal vahva, kui vendadel Kivirähkidel ka õde oleks.
Ma ei tea, kas Toomlal naine on, aga ilmselt ikka on. Kuivõrd Toomla on kah juba kõiki surmani ära tüüdanud, võiks ta vahel naise enda asemel dzotile lükata. Ega selleks pole palju vaja, tuleb lihtsalt mõned valvefraasid selgeks õpetada. Tibakene käigupealt arvutada võiks ka osata.
Hea oleks muidugi, kui naine Toomlaga väliselt liiga sarnane ei oleks, siis oleks vaheldusest veel rohkem rõõmu. Sama kehtib Saartsi kohta. Andrus Saarel võiks samuti naisväljaanne olla. Ja tegelikult oleks ju viimase peal vahva, kui vendadel Kivirähkidel ka õde oleks.
Monday, August 29, 2011
Pyrrhose võit
Hea küll, demokraatia on nii küps, et Ilves valiti riigikogus ära, ei õnnestunud „põllule“ minna. Ent neid alandusi, seda piinlikkustunnet, mis Ilvesele ETV valimisdebatis üle elada tuli, ei ole ometi võimalik unustada. Kõik see, mis viimasel hetkel – isegi vastu kõiki ootusi – avalikkuse ette tiriti, ei kao ju kuhugi. See saade, Ilvese abitus otse-eetris, ei lähe meelest ära.
Võib-olla näitab Ilves teisel ametiajal rohkem „sisu“ kui esimesel, mil tagasivalimissoov kindlasti kammitses. Aga kokkuvõttes on ikkagi tegemist vaikelu tsementeerimisega – jääb nii, nagu on! Midagi ei muutu. See tähendab – nõnda nagu Keskerakonnas, nõnda ka riigis.
Aga tegelikult ei ole nii, nagu Savisaar ütles – et ainult tulemus loeb. See, „kuidas“, on ikkagi väga tähtis. Nõnda, nagu Savisaar ei saa teha nägu, et Keskis on kõik kõige paremas korras „nagu alati“, ei saa ka Ilves päris südamerahus võitu pühitseda. Parteide presidendi märk ei kao otsa eest nii kergesti.
Võib-olla näitab Ilves teisel ametiajal rohkem „sisu“ kui esimesel, mil tagasivalimissoov kindlasti kammitses. Aga kokkuvõttes on ikkagi tegemist vaikelu tsementeerimisega – jääb nii, nagu on! Midagi ei muutu. See tähendab – nõnda nagu Keskerakonnas, nõnda ka riigis.
Aga tegelikult ei ole nii, nagu Savisaar ütles – et ainult tulemus loeb. See, „kuidas“, on ikkagi väga tähtis. Nõnda, nagu Savisaar ei saa teha nägu, et Keskis on kõik kõige paremas korras „nagu alati“, ei saa ka Ilves päris südamerahus võitu pühitseda. Parteide presidendi märk ei kao otsa eest nii kergesti.
Sunday, August 28, 2011
Rannamäe toetas Ilvest
Mul ei tulegi ette, et oleksin Rannamäed varem nii erapoolikuna näinud kui eilses presidendikandidaatide debatis (jätame siinkohal kõrvale Gaza sektori ja muud erihuvid). Eesti poliitikuid on ta muidu töödelnud ikka üsna ühtlase asjalikkusega. „Kodanikesse“ on sattunud ka teemasid, millest ta eriti jaga, aga mitte keegi ei jaga kõike, selge see.
Noh, muidugi ei juhtu iga päev, et saatekülaline saatejuhti ründab ja veel nii tundliku teemaga nagu Tarand Rannamäed. See selleks, aga Rannamäe läks Ilvesele mitu korda appi, kui viimasel asi täiesti käest kippus minema, ja kippus päris mitu korda. Saate esimesel poolel tundus lausa, et Ilvese jaoks käib debatt võõrkeeles. Tema eesti keel on presidentuuri ajal palju paremaks läinud, aga eile paistis küll, et ta siiamaani tõlgib mõttes, ja selle pärast on ka reaktsioon aeglane. Nüansside tabamisega on tõsiseid raskusi.
Noh, muidugi ei juhtu iga päev, et saatekülaline saatejuhti ründab ja veel nii tundliku teemaga nagu Tarand Rannamäed. See selleks, aga Rannamäe läks Ilvesele mitu korda appi, kui viimasel asi täiesti käest kippus minema, ja kippus päris mitu korda. Saate esimesel poolel tundus lausa, et Ilvese jaoks käib debatt võõrkeeles. Tema eesti keel on presidentuuri ajal palju paremaks läinud, aga eile paistis küll, et ta siiamaani tõlgib mõttes, ja selle pärast on ka reaktsioon aeglane. Nüansside tabamisega on tõsiseid raskusi.
Saturday, August 27, 2011
Savisaar ähvardab
On olemas ainult keskerakondlased ja mittekeskerakondlased, punkt! Einoh, see kõlab nagu ähvardus, et kes pole minuga, st Edgariga, lastakse kohapeal maha (kuulake häält ja vaadake pilti ka, siit).
Olukorras, kus Savisaar jääb Keski juhiks nii napilt, ei meigi eriti senssi niimoodi rusikatega vehkida. Või kujutab ta tõesti ette, et nüüd keerab kraanid viimseni kinni ja kõik, kes Ratta poolt on, hakkavad tal peost sööma ja tema laulukest laulma? Pole ju enam ajad, kus sai partei sees hüvesid jagades inimesi lõa otsas, nn toiduahela osana pidada. Parteil ei ole lihtsalt enam pappi, millega hädalisi ära osta, ja võimu pole niikuinii. Linnas laamendavad, aga ükskord on seegi laiali tassitud, pole enam midagi võtta.
Oh, jah, Savisaare-suguse tegelase pooldamiseks peab ikka peast täitsa segi olema. Ma ei usu siiski, et kõik keskerakondlased puhta lollakad on.
Olukorras, kus Savisaar jääb Keski juhiks nii napilt, ei meigi eriti senssi niimoodi rusikatega vehkida. Või kujutab ta tõesti ette, et nüüd keerab kraanid viimseni kinni ja kõik, kes Ratta poolt on, hakkavad tal peost sööma ja tema laulukest laulma? Pole ju enam ajad, kus sai partei sees hüvesid jagades inimesi lõa otsas, nn toiduahela osana pidada. Parteil ei ole lihtsalt enam pappi, millega hädalisi ära osta, ja võimu pole niikuinii. Linnas laamendavad, aga ükskord on seegi laiali tassitud, pole enam midagi võtta.
Oh, jah, Savisaare-suguse tegelase pooldamiseks peab ikka peast täitsa segi olema. Ma ei usu siiski, et kõik keskerakondlased puhta lollakad on.
Friday, August 26, 2011
Mida Edgar Viljale tegi?
Oiappikene, see on Viljast nüüd küll hirmus käik: teatada vahetult enne Keskerakonna liidri valimisi, et tema ja Edgari vahel pole normaalset mehe-naise suhet kunagi olnud (Publik). Millest tuleb järeldada, et nende vahel juhtus midagi ebanormaalset. See kõlab peaaegu nii, nagu oleks Edgar mingi pervert.
Loost endast midagi säärast küll ei ilmne, kuid ridade vahelt võib hea fantaasia korral rohkem välja lugeda, kui Vilja ütleb. Kui juba naise peale röökis, äkki andis siis tappa ka? Kas see ikka on nii kohutavalt ebanormaalne, kui mees ei taha kodutöid teha? Noo, kahtlustan, et see on pigem reegel. Nõusid ei pesnud kunagi, aga prügi siiski viis vahel välja? Ma ei ole päris kindel, et see veel mehest kohe kõrvalekalletega tüübi teeb.
Nüüd tuleks Edgari käest kiiremas korras uurida, missugust mehe ja naise suhet tema normaalseks peab ning mis ajendas Viljat vihjama, et nende vahel sündis abielu ajal midagi ebanormaalset. Sest vaadake: see, kes erakonda juhib, peab ikka täitsa normaalne olema. Aga kui tema endine naine ütleb, et ei ole, siis tuleb kiiremas korras selgeks teha, kuidas lugu päriselt on.
Loost endast midagi säärast küll ei ilmne, kuid ridade vahelt võib hea fantaasia korral rohkem välja lugeda, kui Vilja ütleb. Kui juba naise peale röökis, äkki andis siis tappa ka? Kas see ikka on nii kohutavalt ebanormaalne, kui mees ei taha kodutöid teha? Noo, kahtlustan, et see on pigem reegel. Nõusid ei pesnud kunagi, aga prügi siiski viis vahel välja? Ma ei ole päris kindel, et see veel mehest kohe kõrvalekalletega tüübi teeb.
Nüüd tuleks Edgari käest kiiremas korras uurida, missugust mehe ja naise suhet tema normaalseks peab ning mis ajendas Viljat vihjama, et nende vahel sündis abielu ajal midagi ebanormaalset. Sest vaadake: see, kes erakonda juhib, peab ikka täitsa normaalne olema. Aga kui tema endine naine ütleb, et ei ole, siis tuleb kiiremas korras selgeks teha, kuidas lugu päriselt on.
Igasse toimetusse võitlev kristlane!
Mulle meeldib, kui inimesel on veendumused. Veel rohkem meeldib mulle, kui ta neid vabalt väljendab. Eestis pole just palju ajakirjanikke, kes on võimelised kirjutama ridu: „Ainult Jumal on püha. Mina vaatan tema peale ja juhindun Temast.“
Seda kirjutas Toivo Tänavsuu, teate küll, seesama, kes saab lastelastele rääkida, kuidas Ansip teda sõimas (loe siit), kahjuks peab ta küll lisama, et Valnerid ja teised meediapehmikud teda mõistnud (loe siit).
Toivo peab silmas muidugi kristlikku jumalat, ja nõnda, nagu tublile kristlasele ja üleüldse õigele usklikule kohane, peab ta kõiki teistesse jumalatesse uskujaid hirmsal eksiteel olijaiks. Talle on sügavalt arusaamatu, kuidas keegi võib maise kujuga inimeses näha „jumalikku oreooli, eluveeallikat või koguni universumi loojat ennast“ (EE). Hariduse asi, ütlen mina selle peale. Silmaringi küsimus, kui soovite.
Aga edasi hakkab nalja saama. Mis kuradi sisemise tasakaalu jura see dalai-laama aastast aastasse ajab, ja massid muudkui kuulavad, mokk töllakil? Oh, te rumalad lambukesed, see on ju seesama jutt, mida eesti kirikutes igal pühapäeval räägitakse. Miks te ometi sinna kuulama ei lähe, tobud, ah?
Ja kuidas võite te arvata, et kõik usud on üheväärsed? Sellisel lodevusel ei saa head vilja olla. Jumal karistab kõiki, kes tema sisse ei usu ja puuslikke teenivad. Teate, mis on tulemus, kui te selle kahtlase laama jutukesi kuulate? See on: „...majanduslik, moraalne ja sõjaline allakäik, riigi häving ja rahva vangilangemine.“ Põmm! Bahh! Trahh! Selliste arvamusavalduste avaldamise nimel olen ma valmis surema.
Ajakirjandusliku mitmekesisuse ja arvamusvabaduse nimel nõuan, et võitlev kristlane kuuluks igasse toimetusse. Ei maksa arvata, et supertoimetuse loomisega probleem lahendatud oleks. Üks Tänavsuu ei jõua ei jõua Delfi ja Päevalehe omadega nii palju tööd teha, kui vaja on, ja Õhtuleht asub ju hoopis teisel korrusel, nendeni ei ulatu ta hoopiski. Neid peab olema rohkem, et tõelise usukuulutaja sõnum ei jääks hüüdjaks hääleks kõrbes.
Peale selle kordan ma oma varasemat nõudmist, et igasse toimetusse peab kuuluma oma neegerkolumist. Ära pahanda, Abdul, meie maal ei ole „neeger“ rumal sõna (loe ka siit). Selles mõttes paneb Postimees praegu Ekspress Grupile pika puuga. Niisiis, ootan töökuulutusi: „Otsitakse neegerkolumnisti.“ „Võtame tööle padukristlasest ajakirjaniku.“
Kolmas nõudmine, mille formuleerin, on juba täidetud. Kõigisse toimetustesse peavad kuuluma seksuaalvähemuste esindajad. Aga – nad peavad kohemaid kapist välja tulema ja oma veendumusi vabalt väljendama hakkama! Sest kui nad ei kirjuta nii, nagu nad päriselt mõtlevad ja tunnevad, pole neid samahästi kui olemaski.
Seda kirjutas Toivo Tänavsuu, teate küll, seesama, kes saab lastelastele rääkida, kuidas Ansip teda sõimas (loe siit), kahjuks peab ta küll lisama, et Valnerid ja teised meediapehmikud teda mõistnud (loe siit).
Toivo peab silmas muidugi kristlikku jumalat, ja nõnda, nagu tublile kristlasele ja üleüldse õigele usklikule kohane, peab ta kõiki teistesse jumalatesse uskujaid hirmsal eksiteel olijaiks. Talle on sügavalt arusaamatu, kuidas keegi võib maise kujuga inimeses näha „jumalikku oreooli, eluveeallikat või koguni universumi loojat ennast“ (EE). Hariduse asi, ütlen mina selle peale. Silmaringi küsimus, kui soovite.
Aga edasi hakkab nalja saama. Mis kuradi sisemise tasakaalu jura see dalai-laama aastast aastasse ajab, ja massid muudkui kuulavad, mokk töllakil? Oh, te rumalad lambukesed, see on ju seesama jutt, mida eesti kirikutes igal pühapäeval räägitakse. Miks te ometi sinna kuulama ei lähe, tobud, ah?
Ja kuidas võite te arvata, et kõik usud on üheväärsed? Sellisel lodevusel ei saa head vilja olla. Jumal karistab kõiki, kes tema sisse ei usu ja puuslikke teenivad. Teate, mis on tulemus, kui te selle kahtlase laama jutukesi kuulate? See on: „...majanduslik, moraalne ja sõjaline allakäik, riigi häving ja rahva vangilangemine.“ Põmm! Bahh! Trahh! Selliste arvamusavalduste avaldamise nimel olen ma valmis surema.
Ajakirjandusliku mitmekesisuse ja arvamusvabaduse nimel nõuan, et võitlev kristlane kuuluks igasse toimetusse. Ei maksa arvata, et supertoimetuse loomisega probleem lahendatud oleks. Üks Tänavsuu ei jõua ei jõua Delfi ja Päevalehe omadega nii palju tööd teha, kui vaja on, ja Õhtuleht asub ju hoopis teisel korrusel, nendeni ei ulatu ta hoopiski. Neid peab olema rohkem, et tõelise usukuulutaja sõnum ei jääks hüüdjaks hääleks kõrbes.
Peale selle kordan ma oma varasemat nõudmist, et igasse toimetusse peab kuuluma oma neegerkolumist. Ära pahanda, Abdul, meie maal ei ole „neeger“ rumal sõna (loe ka siit). Selles mõttes paneb Postimees praegu Ekspress Grupile pika puuga. Niisiis, ootan töökuulutusi: „Otsitakse neegerkolumnisti.“ „Võtame tööle padukristlasest ajakirjaniku.“
Kolmas nõudmine, mille formuleerin, on juba täidetud. Kõigisse toimetustesse peavad kuuluma seksuaalvähemuste esindajad. Aga – nad peavad kohemaid kapist välja tulema ja oma veendumusi vabalt väljendama hakkama! Sest kui nad ei kirjuta nii, nagu nad päriselt mõtlevad ja tunnevad, pole neid samahästi kui olemaski.
Thursday, August 25, 2011
Savisaar on lapsestunud
Savisaare tõmblused enne laupäevast kongressi on muutunud päris naljakaks. Kõigepealt püüab Ratast rattale tõmmata, et see „omade“ poole üles tuleks, aga „ületulemise“ eest lubab ainult jõuluks sooje sokke. Nojah, pole vist midagi paremat lubada, Vene raha sulas ju ära enne, kui kohale jõudis. Siis loeb ette inimesed, keda tema usaldab.
See on ju nagu lastel: see erakond siin on minu liivakast, ja kes koos minuga mängida tahab, peab tegema nii, nagu mina ütlen. Kui ei tee, siis mängu ei võta. Mäletad, Jüri, mina sind ju üldse mängu tõin, ja sina ütled nüüd, et ma ei olegi sinu isa! Olen ju küll, kas sa siis ei mäleta, kuidas ma sind hellalt põlve peal kiigutasin ja unelaulu laulsin, uusi mänguasju ostsin ja näitasin, mida kõike nendega teha saab?
Ja nüüd mängid sina Ott Lumi ja ebatruude keskerakondlastega, kes söövad oravate peost! Noh, kui nii, siis teen mina nii, et sul enam minu liivakasti asja ei ole. Kõik mänguasjad võtan ära ja teen nõnda, et sa kuskilt uusi ei saa. Panen su lastekodusse, kus pahad onud ja tädid sulle õhtul unelaulu asemel vitsa annavad. Taskuraha sul nende käest igatahes oodata ei maksa. Aga meie liivakasti saab edaspidi ainult piletiga, mille ostmiseks sinul kohe kindlasti raha ei ole (PM).
Ja kui sa ikkagi tulla julged, tulevad minu poisid ja lükkavad su porilompi pikali. Ja vaat kui siis keegi sulle appi peaks tulema, siis läheb nagu Mika Keräneniga, kellest on saanud kriminaalkurjategija. Mina ja minu usaldusalused kaebame esimesena, ja kes esimesena kaebab, seda usutakse.
See on ju nagu lastel: see erakond siin on minu liivakast, ja kes koos minuga mängida tahab, peab tegema nii, nagu mina ütlen. Kui ei tee, siis mängu ei võta. Mäletad, Jüri, mina sind ju üldse mängu tõin, ja sina ütled nüüd, et ma ei olegi sinu isa! Olen ju küll, kas sa siis ei mäleta, kuidas ma sind hellalt põlve peal kiigutasin ja unelaulu laulsin, uusi mänguasju ostsin ja näitasin, mida kõike nendega teha saab?
Ja nüüd mängid sina Ott Lumi ja ebatruude keskerakondlastega, kes söövad oravate peost! Noh, kui nii, siis teen mina nii, et sul enam minu liivakasti asja ei ole. Kõik mänguasjad võtan ära ja teen nõnda, et sa kuskilt uusi ei saa. Panen su lastekodusse, kus pahad onud ja tädid sulle õhtul unelaulu asemel vitsa annavad. Taskuraha sul nende käest igatahes oodata ei maksa. Aga meie liivakasti saab edaspidi ainult piletiga, mille ostmiseks sinul kohe kindlasti raha ei ole (PM).
Ja kui sa ikkagi tulla julged, tulevad minu poisid ja lükkavad su porilompi pikali. Ja vaat kui siis keegi sulle appi peaks tulema, siis läheb nagu Mika Keräneniga, kellest on saanud kriminaalkurjategija. Mina ja minu usaldusalused kaebame esimesena, ja kes esimesena kaebab, seda usutakse.
Wednesday, August 24, 2011
Kes tappis Eesti suusatamise?
Ma ei jaksa kah ausalt öeldes enam Veerpalu uskuda, kuigi ma leian siiamaani, et suusataja asi on suusatada, mitte pudrukausis sonkida ja oma arsti suhtes puugisüsti pärast kohtuasju algata, no et äkki polegi vaktsiin, vaid hoopis mingi keelatud aine (loe siit ja siit). Hea küll, kaebab edasi kõrgele kohtule, aga kui see kah süüdi mõistab?
Siis on läbi, sõbrad, ja mitte ainult Veerpalu jaoks. Kuigi küsimus ei ole minu meelest ammugi enam mitte Veerpalus, vaid sellest sulidest koosnevast suusaliidus, kust Toomas Savil lasti ilma keretäieta vaikselt minema tõmmata. Ja Alaveris. Pruugib talle vaid näkku vaadata, kohe on selge, et valevorst. Alaver muide lubas tagasi astuda, kui fiss Veerpalu süüdi mõistab, aga nüüd? Ja koondise arst? Kui see süstis Veerpalu, siis süstis ta kindlasti kõiki teisi ka.
Niipalju kui ma mõikan, on see fiss veel kökimöki, aga kui juba arbitraaž, siis tuleb päris kohtumõistmine. Vaat kui siis veel mõnel mehel vangi ei tule minna. Mina pistaksin ilma pikemata pokri Järve, Savi ja Alaveri. Ja arsti, see ei vaadanud kah kaamerasse, kui küsiti, vaid posises omaette. Veerpalu jätaksin lahti, sest temast on mul kõigele vaatamata kahju. Mitte sellepärast, et ta nuttis, vaid sellepärast, et tema ümber on säärane ussipesa.
Siis on läbi, sõbrad, ja mitte ainult Veerpalu jaoks. Kuigi küsimus ei ole minu meelest ammugi enam mitte Veerpalus, vaid sellest sulidest koosnevast suusaliidus, kust Toomas Savil lasti ilma keretäieta vaikselt minema tõmmata. Ja Alaveris. Pruugib talle vaid näkku vaadata, kohe on selge, et valevorst. Alaver muide lubas tagasi astuda, kui fiss Veerpalu süüdi mõistab, aga nüüd? Ja koondise arst? Kui see süstis Veerpalu, siis süstis ta kindlasti kõiki teisi ka.
Niipalju kui ma mõikan, on see fiss veel kökimöki, aga kui juba arbitraaž, siis tuleb päris kohtumõistmine. Vaat kui siis veel mõnel mehel vangi ei tule minna. Mina pistaksin ilma pikemata pokri Järve, Savi ja Alaveri. Ja arsti, see ei vaadanud kah kaamerasse, kui küsiti, vaid posises omaette. Veerpalu jätaksin lahti, sest temast on mul kõigele vaatamata kahju. Mitte sellepärast, et ta nuttis, vaid sellepärast, et tema ümber on säärane ussipesa.
Tuesday, August 23, 2011
Usume Malt Laali
Oo, kus Laaril veab: unisevõitu päeva sattunud sõjaministri mahalaskmislubadus sai online'ides kindlasti hea lõikuse tegeva lõplikult süüdi tunnistatud Veerpalu näol hea tähelepanu kõrvalejuhtija. Rõõm võib siiski enneaegseks osutuda: Veerpalu ja Laari uskujate ühisosa ei pruugi väga suur olla (loe ka siit).
Tegelikult võiks Laarile ka vereproovi teha – äkki oli ta seltsi listi „erakirju“ kirjutades keelatud ainete mõju all. Või lihtsalt õllene. Kui väga promilline proov tuleb, siis võib Laar muidugi edasi kaevata, näiteks Carl Bildtile või Margaret Thatcherile. Aga meie usume teda ikka, sest kui asi just õlles pole, siis ega ta kindlasti ise ei süstinud, küllap doktor Vahtre tegi.
Tegelikult võiks Laarile ka vereproovi teha – äkki oli ta seltsi listi „erakirju“ kirjutades keelatud ainete mõju all. Või lihtsalt õllene. Kui väga promilline proov tuleb, siis võib Laar muidugi edasi kaevata, näiteks Carl Bildtile või Margaret Thatcherile. Aga meie usume teda ikka, sest kui asi just õlles pole, siis ega ta kindlasti ise ei süstinud, küllap doktor Vahtre tegi.
Ilves šaakalit ei toida
Kadrioru loa taotlemise nõue presidendikandidaatide väitlusel osalemiseks on ilmne ülepingutus: tõeline šaakal murrab end mis tahes turvakoertest mööda, nii et vaip on tõepoolest verd täis. Õhtuleht piirdub paraku niisama virisemisega: ei kutsutud, isegi vaikselt nurgas seista ei lubatud. Julge šaakali rind peaks olema rasvasem, seda isegi lakkamatu infosõja tingimustes.
Laar laseb maha
Laar on endiselt aruandekohuslane pigem EÜS-i, mitte Eesti riigi ees (kuigi mõningate meelest tähendab see enam-vähem ühte ja sedasama). Puudub veel, et Laar ise Eesti riigi ründajad seina äärde paneks ja oma käega maha kõmmutaks (EPL).
Ma ei usu küll, et Laari käsust Drambjani mahalaskmiseks piisas, aga kuivõrd Laar pärast kaitseminni intsidenti kohe vene kaardi lauale lõi, siis kinnitab see mu varasemat arvamust: Drambjani polnudki kellelegi elusana vaja.
Noh, nüüd tuleks siis uurida, kust need piirid jooksevad ja mida Laar Eesti riigi ründamiseks peab, kas lõugade lõksutamine kah selleks kvalifitseeritakse või mitte. Iseasi on see, kuivõrd Drambjangi üleüldse Eesti riiki ründas. Selle järeleuurimiseks puudub nüüd paraku võimalus.
Tegelikult on päris kummaline, kuidas mõni mees suureks ei kasva, on teine Jüri Böhmiga paras paar (loe siit). Kuigi ega Laar Savisaare pilti tulistades kah just enam lausa verisulis olnud. Siis oli ta sunnitud pikka vassimist ja keerutamist pudistama kuulsa lause: „Mul on kahju ja ma vabandan.“ Praegu kipub sellest väheks jääma, sest tagajalgadele ei tõuse mitte ainult venelased, vaid ka lääne sõbrad. Jänkid võivad mõista, Euroopa vaevalt.
Ma ei usu küll, et Laari käsust Drambjani mahalaskmiseks piisas, aga kuivõrd Laar pärast kaitseminni intsidenti kohe vene kaardi lauale lõi, siis kinnitab see mu varasemat arvamust: Drambjani polnudki kellelegi elusana vaja.
Noh, nüüd tuleks siis uurida, kust need piirid jooksevad ja mida Laar Eesti riigi ründamiseks peab, kas lõugade lõksutamine kah selleks kvalifitseeritakse või mitte. Iseasi on see, kuivõrd Drambjangi üleüldse Eesti riiki ründas. Selle järeleuurimiseks puudub nüüd paraku võimalus.
Tegelikult on päris kummaline, kuidas mõni mees suureks ei kasva, on teine Jüri Böhmiga paras paar (loe siit). Kuigi ega Laar Savisaare pilti tulistades kah just enam lausa verisulis olnud. Siis oli ta sunnitud pikka vassimist ja keerutamist pudistama kuulsa lause: „Mul on kahju ja ma vabandan.“ Praegu kipub sellest väheks jääma, sest tagajalgadele ei tõuse mitte ainult venelased, vaid ka lääne sõbrad. Jänkid võivad mõista, Euroopa vaevalt.
Monday, August 22, 2011
Lasteaed sajab kaela
Tallinna 5. lastaaed, mille Savisaar jõuga Poska lasteaaiaks ümber nimetas, hakkab kokku kukkuma. Kevadel sadasid rühmades laed läbi, nüüd kukub fassaad lihtsalt tükkide viisi alla. Suurem varing toimus õnneks ajal, mil lapsed õues ei olnud, pole aga teada, mis sealt veel alla tulla võib.
Nimetahvlit avamas käies avaldas Savisaar lootust, et sellest ajaloolisest lasteasutusest sirgub nii mõnigi linna- või riigijuht. Mida ütleb Savisaar aga siis, kui maja küljest alla kukkuvad kivid mõne tulevase riigijuhi ära tapavad? Muide, Poska lasteaaed pole sugugi veel mitte kõige hullemas seisus lasteaaed Tallinnas.
Nimetahvlit avamas käies avaldas Savisaar lootust, et sellest ajaloolisest lasteasutusest sirgub nii mõnigi linna- või riigijuht. Mida ütleb Savisaar aga siis, kui maja küljest alla kukkuvad kivid mõne tulevase riigijuhi ära tapavad? Muide, Poska lasteaaed pole sugugi veel mitte kõige hullemas seisus lasteaaed Tallinnas.
Friday, August 19, 2011
Tarand klähvis niisama
Tarandi ja Ilvese debatt Vikerraadios (kuula siit ja siit) ei andnud kummagi kandidaadi kohta uut infot, aga kui nn võitjast rääkida, siis oli see kahtlemata Ilves. Tema jutt oli loogiline ja sidus, Tarand ei tundunud aga olevat ette valmistunud. Näksis niisama siit-sealt, aga säärest kinni ei saanud. Püüdis ka Ilvesele sõnu suhu panna, see ei õnnestunud.
Ülearu palju aega pühendati Edgar-gate'ile. Kuulasin huviga, kui kaua lastakse sellest tegelikult ju presidendivalimistesse otseselt mitte puutuval teemal jahuda: kakskümmend minutit lasti, ja kohe saate alguses (teema tõi sisse Ilves). Päris käest asi siiski ei läinud, ja saate edenedes läks Ilves järjest paremaks ja Tarand aina rauges.
Ülearu palju aega pühendati Edgar-gate'ile. Kuulasin huviga, kui kaua lastakse sellest tegelikult ju presidendivalimistesse otseselt mitte puutuval teemal jahuda: kakskümmend minutit lasti, ja kohe saate alguses (teema tõi sisse Ilves). Päris käest asi siiski ei läinud, ja saate edenedes läks Ilves järjest paremaks ja Tarand aina rauges.
Strandberg teritab Sirpi
Teadustoimetaja-karikaturist kõlab küll enam-vähem nagu „lüpsja-karjatalitaja“, aga no ega siis Eerik-Niiles Kross saanud Strandbergi endale võtta, see ei mõista ju ei luurata ega sõda pidada. Niisiis tuleb riigikogust välja jäänud kahvaturohelisel rublamüüjal leppida kuue-seitsmesaja eurose kommirahaga, mida sõber Kaarel talle maksumaksja rahakotist joonistab.
Jah, vabatmeeste afäär rohelistega kukkus suurejooneliselt läbi, aga vähemasti on nad üksteisele raskel ajal toeks. Ainult Artur Talvikul paistab igav olevat: külaraadio tegemine ei ole kindlasti tema enesehinnanguga mehe ambitsioonide kõrgusel.
Jah, vabatmeeste afäär rohelistega kukkus suurejooneliselt läbi, aga vähemasti on nad üksteisele raskel ajal toeks. Ainult Artur Talvikul paistab igav olevat: külaraadio tegemine ei ole kindlasti tema enesehinnanguga mehe ambitsioonide kõrgusel.
Wednesday, August 17, 2011
Kulda pole vaja pesta
Teate, miks on kuld parem kui raha? Ta ei lähe mustaks, järelikult pole teda vaja pesta. Rahaga seevastu on igavene jama: kui teda on väga palju, siis kipub ta tihtipeale must olema, isegi nii must, et haiseb. Vanad roomlased ütlesid küll, et ei saa haiseda, aga see on vist üks väheseid asju, milles nad eksisid.
Mina ei tea, misasja need Atonen ja Tamming seal Tavidis on kokku susserdanud, aga igatahes seebipank neid enam ei usu (PM). See ongi vist peamiselt usuküsimus: seebipank usub raha, aga Atonen jällegi usub kulda (loe siit), nii et üksteist nad ei saagi uskuda. Keda usub kohus, eks seda näita aeg, aga seni käib Atonen poes leiba ostmas kulla eest, et mitte käsi määrida. Selveri müüjatel on närvid juba täitsa läbi.
Mina ei tea, misasja need Atonen ja Tamming seal Tavidis on kokku susserdanud, aga igatahes seebipank neid enam ei usu (PM). See ongi vist peamiselt usuküsimus: seebipank usub raha, aga Atonen jällegi usub kulda (loe siit), nii et üksteist nad ei saagi uskuda. Keda usub kohus, eks seda näita aeg, aga seni käib Atonen poes leiba ostmas kulla eest, et mitte käsi määrida. Selveri müüjatel on närvid juba täitsa läbi.
Vihje uutele Drambjanidele
Ansipi valitsuse all viimse piirini viidud või lihtsalt omadega sassi läinud inimesed, kellele meeldib ministeeriumis pauku teha ja vaadata, kuidas inimesed aknast välja hüppavad (loe siit), said suurepärase vihje tänasesest EPL-ist: peagi kolivad neli ministeeriumi ühte superhoonesse kokku.
Ehk siis praegune rahandusminn lükatakse pikali ja sinna – Suur-Ameerika tänavale – kerkivad kaksiktornid. Nojaa, see viib mõtte kohe lennukitele, mis sinna sisse hakkavad lendama, neid muidugi kohalikel kuskilt võtta ei ole, ja Alkaiida ei viitsi vahest siinsesse kolkasse sihtima hakata. Kuigi mine tea.
Kaitseminn tahab samuti uut maja, kus kuulid seintest läbi lähe. Natuke rohkem turvamehi oleks ka vaja, et Laar saaks tööajast sõprade-EÜS-laste pulmas käia ja sellest kohe mingi jama ei juhtuks. (Muide, Krossi uue naise pildi suutis ÕL küll kätte saada, aga kesse niisuke on, selle väljauurimine käis üle jõu. Äkki on ka luuraja?) Millest tuleb järeldada, et riigil on raha küllalt.
Ehk siis praegune rahandusminn lükatakse pikali ja sinna – Suur-Ameerika tänavale – kerkivad kaksiktornid. Nojaa, see viib mõtte kohe lennukitele, mis sinna sisse hakkavad lendama, neid muidugi kohalikel kuskilt võtta ei ole, ja Alkaiida ei viitsi vahest siinsesse kolkasse sihtima hakata. Kuigi mine tea.
Kaitseminn tahab samuti uut maja, kus kuulid seintest läbi lähe. Natuke rohkem turvamehi oleks ka vaja, et Laar saaks tööajast sõprade-EÜS-laste pulmas käia ja sellest kohe mingi jama ei juhtuks. (Muide, Krossi uue naise pildi suutis ÕL küll kätte saada, aga kesse niisuke on, selle väljauurimine käis üle jõu. Äkki on ka luuraja?) Millest tuleb järeldada, et riigil on raha küllalt.
Monday, August 15, 2011
Svetlana autoga sõidavad afgaanid
Liibanoni pantvangide jalgrataste jaoks tellitakse erikonteiner ja tuuakse need tagasi, seda kõike maksumaksja kulul (loe siit) – aga vaat kui Svetlanal auto ära varastatakse ja Afganistanist üles leitakse, siis öeldakse: sõiduki välisriigist tagasi toomise kulud jäävad omaniku kanda (EPL).
Noh, kui see ei ole ebavõrdne kohtlemine, mis see siis on, ah? Ma ei tea, kas see on sooline või rahvuslik diskrimineerimine – või peab selleks, et Eesti riik inimest aitaks, tõesti pantvangis istuma –, aga õiglane see küll ei ole. Või ei tooda selle pärast, et Svetlana auto oli juba vana pann, aga pantvangide rattad uued ja kallid, mis sest, et jumalast sodiks sõidetud?
Afganistaniga puuduvat ka „igasugune“ leping, nii et polevat teada, kas seda panni üldse tagasi antakski. Kuidas siis nii, meie sõdurid rajavad seal koolimaju, võitlevad naiste õiguste eest ja annavad lastele kommi, saavad selle kõige hea ja ilusa käigus ühtelugu surma – aga lepingut ei olegi? Liibanoniga on meil nüüd ilmselt seevastu igavesest ajast igavesti kehtiv jalgrataste tagasisaatmise leping, ja peale selle ka „igasugune“ leping, mille sisu pole, mõistagi, avalik.
Noh, kui see ei ole ebavõrdne kohtlemine, mis see siis on, ah? Ma ei tea, kas see on sooline või rahvuslik diskrimineerimine – või peab selleks, et Eesti riik inimest aitaks, tõesti pantvangis istuma –, aga õiglane see küll ei ole. Või ei tooda selle pärast, et Svetlana auto oli juba vana pann, aga pantvangide rattad uued ja kallid, mis sest, et jumalast sodiks sõidetud?
Afganistaniga puuduvat ka „igasugune“ leping, nii et polevat teada, kas seda panni üldse tagasi antakski. Kuidas siis nii, meie sõdurid rajavad seal koolimaju, võitlevad naiste õiguste eest ja annavad lastele kommi, saavad selle kõige hea ja ilusa käigus ühtelugu surma – aga lepingut ei olegi? Liibanoniga on meil nüüd ilmselt seevastu igavesest ajast igavesti kehtiv jalgrataste tagasisaatmise leping, ja peale selle ka „igasugune“ leping, mille sisu pole, mõistagi, avalik.
Saturday, August 13, 2011
Surnuks, ja korras
Drambjani juhtum tõendab selgelt, et ameerikalik mõtlemine on meile lähem kui euroopalik. Bin Laden tapeti ilma kohtuta ära, seevastu Breivik võeti kinni elusalt. Erinevalt neist ei tapnud Drambjan ainsatki inimest, aga maha ta ometi kõmmutati.
Politsei ja kapo ei ole selgitanud, miks oli nende meelest sündmuskohal tapmine õigustatud. Drambjan ju ei tulistanud relvastamata inimesi. Tegemist oli meeleheitel mehega, kes oli elus kõik kaotanud. Tõenäoliselt ei olnudki tema eesmärk tappa, vaid hoopis tähelepanu saada. Arvatavasti oleks ta ellujäämise korral kohtuprotsessi ja avalikku huvi nautinud, sest tal olid väga selged, kuigi primitiivsed poliitilised seisukohad. Me ei tea, kuivõrd professionaalselt temaga läbi räägiti või kas seda päriselt üleüldse tehti.
Tapmise taga võis olla kaine kaalutlus: kui Drambjan oleks kohtus saanud pikalt-laialt rääkida, kuidas mitte-eestlasi Eestis orjadena koheldakse, oleksime saanud väga ebasobivat rahvusvahelist tähelepanu. Nüüd ei ole tal vähemasti võimalik enam oma "manifesti" täiendada ega esitada.
Teiseks, kui kapo tal varemgi silma peal hoidis, siis järelikult kehvasti hoidis. Kapo ja proksi lõputust vassimisest ma parem ei räägigi. Vaevalt see nüüd Laarile ja Ansipile soolo võimaldamiseks mõeldud oli, vassimine on neil ametkondadel lihtsalt veres.
Politsei ja kapo ei ole selgitanud, miks oli nende meelest sündmuskohal tapmine õigustatud. Drambjan ju ei tulistanud relvastamata inimesi. Tegemist oli meeleheitel mehega, kes oli elus kõik kaotanud. Tõenäoliselt ei olnudki tema eesmärk tappa, vaid hoopis tähelepanu saada. Arvatavasti oleks ta ellujäämise korral kohtuprotsessi ja avalikku huvi nautinud, sest tal olid väga selged, kuigi primitiivsed poliitilised seisukohad. Me ei tea, kuivõrd professionaalselt temaga läbi räägiti või kas seda päriselt üleüldse tehti.
Tapmise taga võis olla kaine kaalutlus: kui Drambjan oleks kohtus saanud pikalt-laialt rääkida, kuidas mitte-eestlasi Eestis orjadena koheldakse, oleksime saanud väga ebasobivat rahvusvahelist tähelepanu. Nüüd ei ole tal vähemasti võimalik enam oma "manifesti" täiendada ega esitada.
Teiseks, kui kapo tal varemgi silma peal hoidis, siis järelikult kehvasti hoidis. Kapo ja proksi lõputust vassimisest ma parem ei räägigi. Vaevalt see nüüd Laarile ja Ansipile soolo võimaldamiseks mõeldud oli, vassimine on neil ametkondadel lihtsalt veres.
Thursday, August 11, 2011
Raasukese kuldsed käerauad
Ei tea, mis neil svenssonitel plaanis on, et Raasukesele oli vaja päeva pealt kinga anda. Ilmselt midagi hirmsat. Raasuke sellest muidugi kellelegi ei räägi, tema ei tohi isegi tööl käia, svenssonid keelasid ära. Ainult potipõllundus on lubatud. Kingaandmisraha oli nii suur, et kiusatust suud paotada ei saa tekkidagi.
Vahtre teeb filmi bin Ladenist
Breidaksil pole õigus: Laar pole mingi luuser, möku mees või pintsakute sabarakk, ta on lihtsalt ajast ees. Nimelt on tema juhitavas kaitseministeeriumis samuti meelelahutus- ja meediaosakond nagu USA kaitseminniski (PM). Senimaani on see küll peamiselt one man band, aga olgem ausad, Vahtre ongi mees nagu orkester, lahutab meelt mitme eest.
Jänkidel aitavad kaitseminni meelelahutajad filme teha, et asjad ikka nii välja paistaksid, nagu paistma peavad. Vahtre on selliste asjade peale mihkel, tema koos Ulmaniga ju kirjutaski kokku huumoriseebi "Tuulepealse maa", mida vaadates ajaloolased kohe sügelema ja vinguma hakkavad, aga tühja sest, rahvale meeldib. Ka "Detsembrikuumus", tubli propagandafilm, on Vahtre lapsuke. Aga ega siis riik ole mingi kurjategija või bandiit, kelle tellimuse täitmist pahaks tuleb panna, onju, nii et ärgu oldagu ebaõiglane.
Kui Vahtrel feissbukis passimisest aega üle jääb (loe siit), siis võib ta rahva ja Laari rõõmuks uue stsenaariumi peagi valmis saada. Tegelikult on tal neid sahtlis mitu tükki, sest ega ta ju kogu riigikogu aega kommentaariumites veetnud.
Jänkidel aitavad kaitseminni meelelahutajad filme teha, et asjad ikka nii välja paistaksid, nagu paistma peavad. Vahtre on selliste asjade peale mihkel, tema koos Ulmaniga ju kirjutaski kokku huumoriseebi "Tuulepealse maa", mida vaadates ajaloolased kohe sügelema ja vinguma hakkavad, aga tühja sest, rahvale meeldib. Ka "Detsembrikuumus", tubli propagandafilm, on Vahtre lapsuke. Aga ega siis riik ole mingi kurjategija või bandiit, kelle tellimuse täitmist pahaks tuleb panna, onju, nii et ärgu oldagu ebaõiglane.
Kui Vahtrel feissbukis passimisest aega üle jääb (loe siit), siis võib ta rahva ja Laari rõõmuks uue stsenaariumi peagi valmis saada. Tegelikult on tal neid sahtlis mitu tükki, sest ega ta ju kogu riigikogu aega kommentaariumites veetnud.
Subscribe to:
Posts (Atom)
