Strandberg rajab loomade farmi

Ka mina ei saa aru, kuidas need roheliste nimekirjas riigikokku kandideerivad „üksikkandidaadid“ sõltumatud on (vrd EPL). Pealegi, Strandbergiga diili teha on sama hea kui vanakurjaga endaga käed lüüa, sest sel mehel on oma parteikaaslastele mütsi pähe tõmbamisega suured kogemused.

Kui Strandbergil erakonna esimehena jalgealune kõikuma lõi, kaebas ta oma parteikaaslaste peale prokuratuuri ja jäigi pealikuks edasi. Hulk inimesi visati erakonnast välja – millegi sellisega ei mäleta ma isegi kesikuid ja oravaid hakkama saanud olevat (loe siit).

Poliitilise lehmakauplemise tulemusena sündinud kliimaagentuur on Strandbergi elukaaslasele maksnud 600 krooni tunnis. Kui riigikontrolör selle „kena“ agentuuri mõttekuse kahtluse alla seadis, hakkas Strandberg labasusi loopima (loe siit).

Veel – uus meediaseadus, mida kutsutakse hellitavalt allikakaitseseaduseks. Strandberg oli ainus koalitsiooniväline poliitik, kes selle poolt hääletas. Me ei tea, mis ta selle eest vastu sai. Küll aga on Hannes Rumm välja arvutanud, kui palju teenivad rohelised ühe nende nimekirjas kandideeriva „üksiku“ pealt, kui see riigikokku valitakse: aastas ligi 800 000 krooni ehk umbes 50 000 eurot.

Rublamüügist ei hakka ma täna rääkima.

Last but not least: ilma „üksikuteta“ rohelised tõenäoliselt üldse valimiskünnist ei ületaks.

PS. See elurikkuse manifest on plära, ainus huvitav asi seal on Orwelli parafraseerimine. "Kaks erakonda hea, neli erakonda parem. Neli ideed hea, kaheksa ideed parem." - Tuleb tuttav ette? "Loomade farm" tuleb taas - koos roheliste ja nende "vabatmeestega"!