Savisaarlust võimaldab Reform

IRL-i mehel Margus Tsahknal on ettepanek: tuleb Savisaarele boikott välja kuulutada. Sellist juttu olen ma varem ka lugenud. Üks teine IRL-ilane, Toomas Kümmel, soovis juba aastal 2007 Savisaare-nimelise ebameeldiva nähtuse meie elust kaotada (loe siit).

Jah, Keskiga seostuvatel jälkustel pole otsa ega äärt. Mis on jäledam, kas pidev lasteaedade kottimine koos valitsust ja ajakirjandust kiruvate lendlehtedega – ettevaatust, hoiduge kollaste valede eest! - või Savisaare rahaküsimine Venemaalt? Valimispropaganda tegemine maksumaksja raha eest või Savisaare lõppematu ülbe demagoogitsemine?

Paraku tegutseb Savisaar võimuliitu dirigeeriva Reformierakonna, aga samuti võimul oleva IRL-i loodud õigusruumis ja eetilises keskkonnas. See, et erakondade rahastamise seadusse ei ole otsesõnu sisse kirjutatud välisraha kasutamise keeldu, on peamiselt Reformierakonna süü. Valle-Sten Maiste näitab oma briljantses kirjutises veenvalt, et oravad on omalt poolt teinud kõik, et parteide rahastamine oleks võimalikult vähe läbipaistev.

Ja tõepoolest, miks ei lubanud oravad siis kohtusse minna, kui räägiti, et nad Burkhardtilt pappi lunisid? Miks kapolased siis raporteid ei vorpinud ja julgeolekukomisjon neid tagant ei sundinud? Miks võib Rahumägi koos teiste oravatega sooja mere ääres prassida, aga kedagi ei koti (loe siit)? Samamoodi on õhku rippuma jäänud Ilvese omaaegse kampaaniaga seotud kahtlused (loe siit).

Savisaart ei saa mingi „eetilise“ nipiga ära kaotada. Savisaarlust saab välistada seadustega, mis kehtivad ühtmoodi kõigi persoonide ja erakondade jaoks. Kuni aga Reform ja IRL – ja ka president – arvavad, et kui Savisaar susserdab, siis on see vastik, aga nemad ise tohivad küll – vähemasti ei pea nad võrreldavaid kahtlusi üleüldse ümber lükkamagi – on asi mäda, lootuselt mäda.