Paganama kreeklased küll

Noh, see oli ainult päevade küsimus, millal kreeklased IMF-i nõudmiste pärast märatsema hakkavad. (PM) Nemad abi ei taha! Aga millega te enda meelest oma 14 kuupalka aastas ja muud lollused kinni maksate, ah? (PM)

Üks on selge: selleks ajaks, kui meie selle euroraha saame, on euro juba kokku kukkunud või siis kohe-kohe kukkumas. Kui kreeklaste mõnus elu suudetakse veel ehk kinni plekkida, siis Portugali ja Hispaaniaga enam nalja pole. Need maad on nii suured, et raha läheb nagu musta auku – lõputult. Vigaseks võime ennast maksta, ikka ei piisa.

Aga seda ma teile ütlen, kreeklased – kui Platon ja Aristoteles näeks, kuhu te olete omadega jõudnud, keeraksid nad hauas teist külge ja häbeneksid silmad peast. Niisugust riiki nemad küll ei tahtnud.

ETV erekollane laks

Aga ETV jõudis mind eile õhtul veel kord jahmatada. Läksin korra kööki ja kui tagasi tulin, palus Taimo Toomast ekraanil Vilja Savisaare kätt. Jõllitasin ETV logo üleval paremal nurgas ja olin kindel, et tegu peab olema eksitusega. Tegemist oli.... muusikasaatega MI. Mille formaat erekollaseid seltskonnauudiseid otse loomulikult ei eelda.

Küllap helistas Toomast vanale tuttavale ETV-s ja ütles: tule mu etenduse järelpeole, näed midagi erilist. Tuttav kamandaski operaatori kohale ja Toomast esines otse kaamerasse. Küllap mõistis saate toimetaja, et MI-sse see lõik ei sobi, aga kadedus ei lubanud sinna anda, kuhu ta sobiks. Nt „Ringvaatesse“.

Allikmaa, keegi üldse seda ETV-d juhib ka või? Pean vist Tammerkile kaebama, et formaadi rikkumise tõttu ei saanud ma terve öö magada. Olen kindel, ta mõistab selle resoluutselt hukka.

Väikestele sõjarditele odavamaid mänguasju!

Tuletaevasappi, ma pidin pikali kukkuma, kui nägin AK-st, missuguseid mänguasju Eesti riik ajateenijatele ostab. Noored mehed lasid särasilmil sodiks viis Belgias valmistatud mängulennukit, iga pauk maksis kaks miljonit krooni. Sõjamänguks sõideti muideks karjakaupa Lätimaale. Maivõi, ma lihtsalt ei või!

Ja muidugi oli nimelt ETV kaameratega kohal, et sõjamänge kajastada. Ma tahaks näha, kas see kuskil mujal ka künnist ületab. Aga kui kaitseväel on tahtmist ja vajadust pauerit näidata, siis on ETV alati kohe naksis. Huvitav, kas venelased ikka nägid, missugused änksad raketid meil on nende pidevalt üle piiri kippuvate lennukite allalaskmiseks? Veelgi huvitavam, kes päris elus sellist käsku anda julgeks.

Tõprakari, tõepoolest

Savisaarlased ja ansiplased püüavad üksteise võidu näidata, kui suur tõbras vastaspool on: teie pärast ei saa lapsed sügisel lasteaaeda! Et meil on seakari, mitte Tallinna raad, teati juba ammustel aegadel. Aga oravate valitsuses pole sugugi väiksemad või vähem haisvad sead.

Lasteaed on tundlik koht, seal saavad kokku riigi ja omavalitsuse huvid, mis vähemalt Tallinnas on alati vastuolus. Mida parem Savisaarele, seda halvem Ansipile. Ja vastupidi. Nüüd loodavad mõlemad, et saab probleemi kunstliku tekitamise ja selle hilisema „lahendusega“ vastaselt valimistel hääli ära tõmmata.

Loota, et mõlemad seakarjad tülikiskumises kaotajaks osutuvad, on kahjuks ennatlik. Teised parteid peale Keski ja Reformi on meil suurusjärkude võrra vähem mõjukad. Reformi tõprategude protestihääli võib ju IRL-ile minna, aga kas Keski valija seda parasjagu sündivat „natsionaalsotsialistlikku“ parteid valib, on küll kahtlane. Kesikute võim Tallinnas püsib niikuinii venelaste häältel, seda seost juba mingi lasteaiatüli ei kõiguta. Võigas, aga tõsi.

Liive müüs Sõõrumaale õhku

Viru maakohus mõistis Eesti Energia juhi Sandor Liive süüdi suurärimees Urmas Sõõrumaale elektri asemel õhu müümises. Liive sõnul tegi ta seda meelega, sest Sõõrumaa edevus ja ahnus käib talle närvidele. (ÄP)

„Paar kuud pimeduses istuda oli Sõõrumaale igati paras,“ ei varjanud Liive oma heameelt kordasaadetud sigaduse üle. „Mis ta siis eputab kogu aeg – küll oma maalide, küll Hispaania villa ja tennisemänguga! Isegi peaminister Andrus Ansip ei salli Sõõrumaad, kes kekkab Kroonikas oma naise uute kunstrindadega!“ Liive tuletas meelde, et tema käib isegi presidendi vastuvõtul igal aastal ühe ja sama vammusega ning naistki pole ta noorema vastu vahetanud – erinevalt Sõõrumaast, kellel on eri naistega kokku seitse last.

Sõõrumaa ütles, et Liivele läheb tema lollitamine kalliks maksma. Ühtlasi nimetas ta alusetuks Liive väidet, nagu oleks ta plaaninud elektrit vaheltkasuga edasi müüa. „No ma oleks ehk pisut tagavaraks hoidnud. Elekter läheb ju lähiajal kallimaks.“ Sõõrumaa lisas, et varsti on Liive lips niikuinii läbi: „Juhan Parts (majandusminister – toim) jagab ju Eesti Energia aktsiad lollpeadele laiali, igale viimasele kui koristajale annab! Pärast on jama majas ja keegi tuleb lahti lasta, loomulikult lastakse Liive.“

EPL hakkab kommentaaride eest maksma

Eesti Päevalehe omanikud Hans H. Luik ja Jaan Manitski otsivad aktiivselt võimalusi ajalehe sulgemist edasi lükata, ühe võimalusena netiväljaande klikkide suurendamiseks nähakse kommentaatoritele maksmist.

Päevalehe omanikud on mõistnud, et kommenteerimiseks ID-kaardiga sisselogimise kehtestamine oli viga, mis maksab valusalt kätte: tänaseks piisab kommentaatorite kokkulugemiseks ühe käe sõrmedest. Tuntud ajakirjanike kaasamine kommentaatoritega „mõtteid vahetama“ on meeleheite akt, sest tegelikult ei usu omanikud enam, et EPL-i kommentaariumis midagi päästa on.

„See EPLi netiväljaanne on nagu s... saapa küljes,“ tunnistas Luik. „Lasin küll sealt kõik ajakirjanikud lahti, aga millegipärast ilmub ta ikka edasi. Tänaseks olen siiski otsustanud ühe koondatud ajakirjaniku palga kommentaatorite vahel ära jagada, kuni mul õnnestub asjale kabelimats anda. Natuke pean ootama, sest praegu ei ole Manitski nõus. Aga küll ta saab ka varsti aru, et looma piinamisel ei ole mõtet.“

Manitski avaldas lootust, et kui lugejad hakkavad kommenteerimise pealt raha teenima, siis tulevad nad Eesti Päevalehe netiversiooni juurde tagasi. „See on töötutele inimväärne võimalus sissetulekut saada,“ selgitas Manitski. „SMS-laenuvõlglased ei pea enam käima ennast „Tõehetke“ saates paljaks kiskumas, vaid võivad raha teenida millegi palju meeldivamaga.“

Kui palju ühe kommentaari kirjutamisega teenida võib, on esialgu ebaselge. „Me peame eelmisel nädalal oma aega kommentaariumi suurendamiseks kulutanud Juku-Kalle Raidile ja sel nädalal sama tegevale Sulev Valnerile ka midagi joonistama,“ ütles peatoimetaja Lea Larin. „Ma ei tea veel, palju sealt Edgar Prügidele ja Harri Kingodele üle jääb.“

Mang viib Rahvaliidu raiped Savisaarele

Sotside ja Rahvaliidu ühinemine toob astroloog Igor Mangi sõnul kaasa verevalamise, sest Tiigri aastal ei ole see lihtsalt teisiti võimalik.

„Esiteks on tegemist salapärase loomaga, nagu seda on kõik kaslased. Ta ei paista silma, liigub kusagil kõrkjates, on harva nähtav ja vaikne, kuid ohtlik oma ootamatuse tõttu,“ kirjeldab Mang. „Tiiger armastab samamoodi puhtust nagu teised kaslased, ei söö raibet ega sisikonda. Räägitakse, et ta oskavat liha pesta.“ (EE)

Mangi sõnul lähevad sotsid ja Rahvaliit veel enne ühinemise vormistamist omavahel karvupidi kokku ning verises arveteklaarimises rikutakse esisots Jüri Pihli ülikond, mida ei õnnestugi enam ära pesta. Samamoodi ei õnnestu ära pesta Rahvaliidu seda osa, kes on kuulekas Arnold Rüütlile ja sotsidega ühte heita ei taha.

Kinnitatud andmetel on Mangi tegelik missioon Rahvaliidu seedimatu osa muutmine vastuvõtlikuks Keskerakonnale ning sotsidega ühildamatu kontingendi toimetamine Edgar Savisaare rüppe. (ÕL)

Mööblifirma soovitab Gräzinile naist

Reformierakondlasest kuldsuu Igor Gräzin on kohtusse kaevanud mööblifirma, keda süüdistab oma köögis tekkinud tulekahjus. Firma peab õnnetuse tekkimise põhjuseks riigikogu liikme pikaleveninud poissmeheelu ja korratuid eluviise (ÕL).

Tulekahju puhkes Gräzini korteris läinud aasta detsembris ning ekspertiis tuvastas, et punane kukk pääses valla pliidijuhtmest. „Nädal aega ei tulnud keegi vaatamagi!“ ajab mööblifirma ükskõiksus riigikogulase ahastusse. „Õnnetusi juhtub, aga suhtumises on küsimus!“

Mööblifirma hinnangul on nemad kõik kohustused täitnud. „Pakkusime talle uut pliiti ja uusi juhtmeid,“ teatas EE Trade'i juhatuse liige Rein Okas. „Aga no vaatamas käima me teda tõesti ei hakka! Kui lugupeetud riigikogulane tunneb ennast üksikuna, peaks ta uue naise võtma.“ Okas lisas, et kui firma käis juhtmeid kontrollimas, takistas neid tööd tegemast tühjade õllepudelite kohutav hulk köögis, mistõttu ülevaatuse peale kulus ettenähtust kaks korda rohkem aega.

Gräzinile lähedal seisev isik vihjas, et riigikogulase süda kuulub siiamaani tema lapse emale Maret Maripuule, kes sunniti eelmisel aastal suure skandaaliga sotsiaalministri kohalt lahkuma. Gräzini köögi korrashoidmise asemel eelistas Maripuu aga uuesti ülikooli astuda.

Varblane pidagu oma kõnesid kõrtsis

Viimane Sirp on avaldanud Hannes Varblase nilbitsuse, mida nimetatakse luuleülevaateks. Mis muide on ette kantud Eesti Kirjanduse Seltsis. Seal võtab Varblane suu täis autorite kohta, kes on temast valgusaastate võrra paremad, olemata nende raamatuid õieti lugenud, ja sonib mingitest paisetest.

Mul poleks midagi selle vastu, kui Varblane avaldaks oma mõtteid omaette kodus või äärmisel juhul mõttekaaslaste seltsis kõrtsis. Aga palun, hoitagu teda eemal seltsist ja Sirbist.

NATO on peaaegu sama hea kui Gaza sektor

Eilset AK-d asusin vaatama pikkade hammastega, sest üleeilne oli veel elavalt meeles. Aga eetris oli Rannamäe ja ma leebusin, tema sarm sulatab mind peaaegu alati. Rannamäe pigistas isegi surmigavast Paetist paar elusat lauset välja. Pealegi oli Paetil roheline lips. Ja NATO asi paistis Rannamäele korda minevat peaaegu sama palju kui Gaza sektor. Mis, tuleb tunnistada, on viimasel ajal AK-s ikka täiesti vaeslapse ossa jäänud.

Aga hambad olid mul pikad selle pärast, et NATO kohtumise esimesel päeval pakkus ETV tõelist eksklusiivintervjuud... Jüri Luigega, tuletaevasappi. Sõna „eksklusiiv“ kuuldes tardusin ootusärevalt ja eeldasin, et nüüd kohe ütleb Hillary Clinton kolm lauset spetsiaalselt Eesti Televisioonile. Või saab ETV reporter esitada kaks küsimust Rasmussenile, ja see vastabki – ainult ETV-le.

Selle asemel pakuti mulle pikkade minutite jooksul Jüri Luige täiesti toimetamata ja lühendamata heietust, esitades seda arusaamatu hardusega. Luik, vabandage väga, on Eesti saadik NATO juures. Kes peaks kõiki NATO-ga seotud asju Eesti meediale kommenteerima igas asendis ja ka une pealt, mitte ekslusiivses korras.

Juhtub parimateski väljaannetes

Soome telekanal lasknud eetrisse intervjuu, milles reporter küsitlenud väravavaht Tuukka Raski asemel pahaaimamatult kedagi täiesti suvalist, kes aga pannud siiski adekvaatset teksti (ÕL).

Eesti meedias on ka selline naljakas lugu juhtunud, kui üks noor äripäevlane helistas 2008 jaanuris omast meelest Edgar Savisaarele ja too teatas, et „kogu see sitt algab hakkab Ansipist pihta“. Pärast selgus, et telefonile vastas keegi tundmatu meeskodanik. Päris Savisaar märatses hiljem nii, et vähe ei olnud, nõudis ÄP peatoimetaja mahavõtmist ja lubas kapole kituda, aga tema käest paluti kenasti andeks ja kedagi maha ei lastud.

Kõiges on süüdi porno

Noh, palun väga: selle asemel et maailma majandus ära päästa, vahtisid USA finantsjärelevalvajad pornot (PM). Maja põleb, aga nemad.... Ja mida tegi Ansip, kui kriis algas? Mida tegi valitsus? Ja mida keskpank? Ja teie veel imestate, miks meil on täpe ja pupu.

Pean vist hakkama hambaid ka ravima

Tänasest EPL-ist lugesin, et maal enam hambaarste ei olegi. Pole ka ime, riik ei hüvita hambaravist ju sentigi, maainimestel ei ole lihtsalt raha, et tohtre manu minna. Minnakse siis, kui valutab, aga kõik teavad, et hammas hakkab valutama alati nädalavahetusel, ja siis arsti pole.

Muide, ega Tallinnaski ei viitsi arstid enam eriti hambaid ravida. Kundesid on nii väheks jäänud, et nende üksikute maksjujõuliste pärast ei tasuvat praksist pidada. Mõnel tohtril on suvepuhkus juba praegu alanud ja kestab augusti lõpuni. Võib vaid kujutleda, missuguse hambumusega armas eesti rahvas sellest kriisist välja tuleb.

NATO teeb inimesed haigeks

Tänase päeva jooksul on endale kiirabi kutsunute ja ise arsti poole pöördunute hulk Tallinnas viis korda suurem tavalisest, Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul kannatavad inimesed nn NATO-sündroomi all.

„Kõik inimesed lihtsalt ei talu seda, et helikopterid neil pidevalt üle pea lendavad,“ selgitas Adlas. „Paljud tunnetavad teravalt halba õhkkonda, mida on põhjustanud üliranged turvameetmed Tallinna kesklinnas ning siia saabunud isikud, eelkõige NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ja USA välisminister Hillary Clinton.“

Adlase sõnul kurdavad patsiendid ränka iiveldust ja oksendamist, seletamatut hirmutunnet ja paanikahooge. Raskemate sümptomitega ravile jäetud haigeid on kümmekond, enamik saab siiski vaid rahusteid ja nad saadetakse koju kosuma.

Adlas paneb koju saadetud tõbistele südamele, et nad ootamatult saadud puhkepäeva netist uudiste lugemisele ei kulutaks. „Tänases meedias üleekspluateeritud sisutühjad väljendid nagu „militaarsete ja ülesehituslike pingutuste jätkumine“ või „idapartnerite sihtriikide haldusvõimekuse tõstmine“ võivad teid kohe jälle oksendama panna,“ hoiatab ta.

Laar ja Lenin, palju õnne

Suur Leenin ta oooli ülllaas,
nii oooolitsev, tark ja ea!
Meid lapsi võtaks ta sülle,
meid lapsi võtaks ta süllleeeee
ja silitaks ellalt peaaad.

Täna ei ole sünnipäev mitte ainult Mart Laaril, vaid ka Leninil. Kaarel Tarandi kirjutatud sünnipäevalugu Delfis teebki Laarist peaaegu Lenini - nagu ongi kohane, kui üks EÜS-lane kirjutab teisest.

Poliitikutele ravi poole hinnaga

Sain täna kirja noorpoliitik Gerd Tarandilt. Delikaatsete isikuandmete kaitse tõttu ei saa ma tema kirja avaldada, aga siin on vastus:

Armas Gerd Tarand,
Teie kirjast ei selgu kuigi täpselt Teie probleemi olemus. Diagnoosi panemiseks ja raviplaani koostamiseks vajan sümptomite adekvaatsemat kirjeldust ning tarvis oleks teha ka mõningad analüüsid. Seetõttu teen ettepaneku leppida kokku aeg konsultatsooniks, sel nädalal on välja pakkuda järgmised ajad: .... ja .... .

Lugupidamisega
doktor Mahvalda Tagajalg
„Haiguste ravi“ kliinik

Kallid poliitikud! Kui aga mure on, pöörduge julgesti. Raskemate tõbede puhul konsulteerin juhtivate tohtrite ja posijatega. Enne riigikogu valimisi poliitikutele ravi poole hinnaga! Meilige mulle mahvalda.tagajalg@gmail.com ja lepime konsultatsiooni aja kokku.

Hitler vihastab viimast korda

Saksamaa kompanii Constantin Film on maha saanud suure rumalusega: filmi „Der Untergang“ paroodiad võetakse Youtube'ist maha (EE). Muide, päris paljud asjad, mille peale Hitler vihastab, on praegu veel alles, vaadake ruttu!

Eesti keeles on vaimukaima paroodia teinud Daniel Vaarik. „Hitler vihastab lugejate peale“ kannatab vaadata isegi mitu korda, ja ikka on naljakas.

Sellega seoses meenub mulle, et loobusin „Ärapanija“ vaatamisest siis, kui ETV ja TV3 ei lubanud Kanal2-l enam oma materjale parodeerimiseks kasutada. Mõistmata, et nalja saab teha ainult selle üle, mis on seda väärt. Paroodia on kõrgeim tunnustus.

Reaali lapsevanemad ise kooli ehitama

Võib vaid ette kujutada, mida tunnevad nende Reaalkooli laste vanemad, kes peavad nüüd hakkama oma võsukest Liivalaiasse vedama. Treenisime, eelkoolitasime ja mida kõike veel – ja nüüd peab ta ikka õppima koos nendega kõige viimastega, kes headesse koolidesse sisse ei saanud!

Lapsed ise, usun, ise asjast eriti numbrit ei tee, enda paremakspidamine hakkab välja lööma natuke hiljem. Vanematele on see aga kibe pill. Reaalkooli lapsevanemad on veel üldiselt madalat profiili hoidnud, näiteks Inglise Kolledži õpilaste isad-emad ei ole kunagi saladust teinud sellest, et „annetuste“ näol koolile ostavad nad oma lapsele turvalise arengukoha eemal allakäinud noortest, kes ühiskonnas juhtivatele positsioonidele pürgida ei kavatsegi. Haridus on teenus nagu iga teinegi, miks mitte hea asja eest maksta.

Reaalkooli vanematele võiks ju soovitada see juurdeehitis ise valmis ehitada, nagu kolledži omad ujula tegid, aga ehitisel pole paraku veel detailplaneeringutki. See sõltub teatavasti linnast, nii et Savipäts võib oma eliitkoolide vastast kiusu ajada aastate viisi. Lootust oleks ehk ainult siis, kui direktor õigesse erakonda astuks. Praegu on ta sots, aga võimuliitlased sotsid kõlbavad Savikale vaid saapapaela sidumiseks.

Mihkel Mutt, lõpetage pornograafia

Ma armastan Mihkel Mutti. St tema loomingut. Polizia Braun ja Tuuli Botik on minuga päevast, mil ma ülikooli astusin. Ma jumaldan „Rahvusvahelist meest“, Fabiani lugusid, „Hiiri tuules“, „Keerukuju“. Mulle meeldivad peaaegu kõik raamatud, mis ta on kirjutanud. Tõsi, mälestusi ei ole ma veel lugenud.

Mutile võlgnen ma oma pseudonüümi, Mahvalda on tegelane „Progressiivsetest hiirtest“. Austusavaldusega Mutile alustasin seda blogigi.

Aga see, mida Mutt teeb Postimehes, on ilge pornograafia. Raha pärast võib kirjutada küll, aga kuskil on piir, millest allapoole oma nime müüa ei kõlba. Mutt oma kolumnitega jookseb PM-is lati alt läbi juba ammugi, ja see on kirjeldamatult kurb.

Noh, Siim? Kas paned lennukid lendama?

Nüüd on Eestil viimane aeg näidata, et meie mees suudab muuta maailma - Euroopa transpordivolinik Siim Kallas peab ära lahendama kogu maailma lennuliikluse halvanud tuhakriisi. Esialgu pole tal küll öelda muud kui et peaks midagi tegema, selmet niisama vahtida ja oodata (Delfi).

Kas seal midagi üldse ära teha annab, on muidugi küsitav. Kalle Muuli ütles ka, et lõpetage see mööda ilma ringikolistamine ära, pole teil vaja lõpmatult siia-sinna lennata suurtel kiirustel ja hulgakaupa (juba Arnold Rüütel ei pidanud seda õigeks!). Seda mõistlikku, kuid suhteliselt suure parodeerimispotentsiaaliga mõtteavaldust tiražeeris seekord Äripäev, mitte Ekspress, kelle lugu „Kalle Muuli peab seksi eesmärgiks paljunemist“ oli muidu pikka aega Google'is Muuli kohta esimene.

Ent nõnda nagu me ei saa kontrollida seda, mida Google tähtsaks peab, ei õnnestu Kallasel ilmselt ka Islandi tulemägesid vaikima sundida.

Ekspressi peatoimetajaks saab Harri Kingo

Priit Hõbemäele kingaandmise järel vabaks jäänud Eesti Ekspressi peatoimetaja kohale kandideeris avalikul konkursil ainult kolm inimest: Alar Pink, Toomas Lepp ja Harri Kingo. Ekspressi omanik Hans H. Luik otsustas võimaluse oma lemmikleht uueks luua anda viimasele.

Vähese kandideerimishuvi põhjuseks oli Sulev Valneri lahkumise järel korraldatud Maalehe peatoimetaja ametikoha „avalik“ konkurss, kus käis end pahaaimamatult pakkumas hulk tuntud ajakirjanikke ning varasema toimetuse juhtimise kogemusega tegijaid. „Konkursi“ tulemuseks oli suhteliselt vähetuntud toimetuse liikme määramine peatoimetajaks.

„Soovin Ekspressi lähemale viia proletaarsele anonüümsele ajakirjandusele, mille parimaks näiteks on Delfi,“ põhjendas Luik oma otsust. „Kingo on oma nime all Delfisse sisukaid kommentaare kirjutanud pika aja jooksul. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ta ei võiks sama teha paberväljaandes.“

Väljaspool konkursi raame püüti Ekspressi peatoimetajaks saada Delfi praegust peatoimetajat Urmo Soonvaldi, kes aga pakkumisest loobus. „Need Vahterid, Vedlerid, Ereltid ja Jürgenid ei lase ju ennast juhtida,“ sõnas ta. Seda kinnitas ka Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg, kes keeldus Ekspressi juhtimisest samal põhjusel. „Ja mis te arvate, et nad Hõbemäe sõna kuulasid või?“ küsis ta retooriliselt. Ja vastas ise: „Ei, ei kuulanud!“

Kingo kinnitas, et talle tehti pakkumine, millest polnud võimalik keelduda. Oma esimeste sammudena peatoimetaja kohal nimetas ta Barbi Pilvre tagasitoomist ning mitme teise naisajakirjaniku kaasamist lehe loomise protsessi. „Ekspressi häda seisneb selles, et ta on liiga isane,“ selgitas Kingo. „Tiina Jõgeda üksi ei jõua sellele testosteroonihulgale vastu seista, mis toimetuses vohab.“

Vastuseks küsimusele, kas Kingo kogemused ajakirjandusmaailmas lehe juhtimiseks mitte ajas liiga kaugele ei jää, Hans H. Luik muigas ja teatas paljutähendavalt: „Tegelikult võin ma ajalehte juhtima panna ka luuavarre, kui tahan. Muide, seda ma kõigile endale kuuluvates väljaannetes lähemal ajal teha plaaningi.“

Suitsetajad tulid kapist välja

Tartu nikotiinisõltlased on leidnud geniaalse viisi, kuidas kõrtsis suitsu tõmmata nagu vanasti. Neil käib seal igapäevane kinnine üritus, kuhu tellitakse toitlustusteenust. Sest kui te väljas sööte, ei tohi suitsu teha, aga kui te väljas suitsetate, ei keela keegi teil söömist. Nagu seletab suitsusõprade baari rajaja.

Jääb ainult imestada, kuidas ei tulnud suitsetamisvastase seaduse väljatöötajad omal ajal selle peale, et kellelgi selline lihtne ja leidlik mõte võib tulla. Nii head seadustetundmist oleks patt laita. Vaid pahatahtlik filoloog kõngutab pead: jajaa, see pole mitte juhus, et suitsiid tuleb eesti keeli sõnast suits. Loodetavasti ei pane PM-i lugu kollektiivset suitsiidi sooritavate suitsetajate üritusele kabelimatsu.

Klubilistel on ju nii tore koos õlleklaasi taga suitsurõngaid lakke puhudes keemiaravi kogemusi vahetada ja nalja visates kokku rehkendada, kui palju päevi on tohtrid neile veel elada ennustanud. Teeninduse täielikkuse huvides võiks baar sõlmida otsekorralduse matusebürooga, et igaüks, kes varbad sirutab, saaks otse kõrtsust kalmistule.

Pankur lehmi lüpsma

Senimaani on pankadel asi lihtsalt käinud: kui inimene enam laenu tagasi maksta ei jõua, võetakse tal kodu ära ja saadetakse kuuse alla. Seal on ta muidugi ikka veel võlgu edasi, ja kui ta elu lõpuni pangaga tasa ei saa, maksavad tema lapsed nii et ninast veri väljas. Sest„õigustatud ootused“ on ainult pangal, mitte laenajal.

Väätsa juhtumi puhul aga ei saaks pank endale mitte ainult kinnisvara, vaid ka kahe tuhande pealise lehmakarja, keda tuleb sööta, kasida ja lüpsta (ÄP). Ja nüüd millegipärast hakkab pank pipardama. Einoh, aga miks siis?

Mulle meeldiks küll väga, kui pangahärrased ja -prouased lojuste eest hoolitsema peaksid. See näitaks, et nad on valmis enese peale võtma reaalset vastutust kas või looma eest, sest inimese ees ei vastuta nad ju niikuinii. Kui svenssonid ise lehma pelgavad, siis tellerite hulgast leiaks ikka mõne kohaliku maalt pärit tüdruku, kes sõnnikuhaisu ees põnnama ei löö ja kuulnud on, kust otsast sarvilised piima väljastavad.

Kas tuleb porisadu?

Vaatan aknast välja ja seletan lapsele, et need tänased ei olegi mingid tavalised pilved, vaid hoopis Islandi vulkaani tuha pilved. Vaatan ja imestan ise ka, polegi niisuguseid enne näinud. Peaaegu nagu päikesevarjutus.

Aga mis siis saab, kui vihma sadama hakkab, uuris laps, kes oli netist tänase ilma juba järele vaadanud. Kas siis tuleb porisadu? Pole sünoptik, ei mõista vastata. Aga võimatu see vist ei ole?

Vaene, vaene Langikene!

No kui palju kurja võidakse ühele inimesele teha, ah? Alles lentsis muidu meediaignorantne Langikene ühest saatest teise, õigustades allikakaitseseadust, mida kellelgi vaja ei ole peale tema. Ja vaja on selle pärast, et struktuurid lekivad, tahaks kedagi kinni panna.

Ja nüüd siis menetlus riigisaladuse lekitamise pärast! Lõpetage ometi vaese Langikese kottimine, karjatab ufonaudist peaminister, kellel on muidu üsna head närvid. See olevat juba Eesti riiki häbistav klounaad, sest no kes on Markov, lubage naerda, kellest ajakirjandus kangelast teeb. (PM) Aga kes kuulutas viisakeelu riigisaladuseks? Kah ajakirjandus?

Ansipi karjatused söövad üksteist sabast. Kui see meie kallis riik nii palju ei salastaks, siis ei oleks ka nii palju lekkimist ja lekitamist, ütlen ma. Salastage vähem, lekib vähem. Ärge salastage rohkem kui tõesti häda pärast vaja, ja ei leki midagi. Ja Langikese närvid on tervemad ja Ansip ei pea kah nii palju suud kulutama.

Sekspert Strandbergi kübaratrikk

Eilses ajakirjanduses seksiasjatundjana laineid löönud Marek Strandberg on hakkama saanud trikiga, mis teeks au suurpartei juhile: kaevanud oma erakonnakaaslaste peale prokuratuuri ning taastanud kohtu kaudu oma juhtpositsiooni erakonnas.

Strandberg näitas ennast taas tüüpilise aferistina, mis muidugi ei üllata. „Osas teatrites tehakse erakonda, osas erakondades tehakse teatrit,“ ironiseerib mees ise erakonnakaaslaste halina peale (PM). Noh, võib-olla oli see kõik jokk, aga ausalt öeldes ei kujuta ma ette, kes pärast sellise solgipommi lõhkemist veel rohelisi valivad.

Ent veelgi imelikum on vaadata neid, kes sellesse parteisse kuuluvad – juhid jagelevad omavahel, tõmbavad teineteisel vaipa alt ära ja kituvad üksteise peale pressi vahendusel, pühitsedes vaheldumisi punktivõitu. Teie aga istute ja moodustate haljasmassi. Erakond olete või lambakari?

Kallis Strandberg, mul vasta, ma anun sind

Eile õhtul üks poiss saatis koju mind,
aga väravas proovis mind suudelda.
Kallis Strandberg, mul vasta, ma anun sind,
ega ometi last pea nüüd ootama?

Kallis doktor, vasta sa,
mis ma peaksin tegema.
Meile vasta, vasta,
vasta doktor Strandberg.

Vaata PM.

Pevkuri inimkatsed

Iseenesest pole digiretsepti ideel ju väga vigagi, aga kui teostus ei jõua järele, siis on kuri karjas. Kui haigekassa ja sotsiaalministeerium soovitavad nüüd ise paberretsepti kasutada, on tegu läbikukkumise ülestunnistusega. Pevkuri tagasiastumine oleks igati loogiline.

Sest kas siis see, mille pärast Maripuu minema löödi, oli hullem lugu? Puuetega inimesed jäid rahata, see oli põhjus. Maripuu muidugi vassis ka ja süüdlaseks püüdis ministeerium teha hoopis pika patsiga poissi. Seekord ollakse ettenägelikumad: pika patsiga poistele, kes nüüd on väljastpoolt ministeeriumi, pandi lepinguga ränk vaikimiskeeld peale. Nii kui midagi digiretsepti telgitagustest räägivad, saavad kõva trahvi (vt EPL).

Haigete inimeste närvidega mängimine ei ole sugugi väiksem pahandus kui see, millega Maripuu juhtimisel hakkama saadi. Mitte ei saa aru, miks Kesk juba umbusaldamise allkirju ei korja.

Rasvaliidu kuulsusetu lõpp

Kuigi rasvaliitlased seda veel alles üsna hiljuti kirglikult eitasid, panevad nad nüüd siiski sotsidega leivad ühte kappi. Ehk siis päästavad, mis päästa annab. Et vähegi kobedamatel rasvaliitlastel oleks lootust riigikogu valimistel soojale postile (tagasi) pääseda. Etemad tüübid sai Reform mäletatavasti juba varem endale.

Sotside rõõm liikmeskonna suurenemise üle on muidugi enneaegne. Pigem on sünnib lisanduvast massist tüli kui tulu. Reiljani ja Tuiksoo vaimsetel lastel on poliitkultuurist mõnevõrra teistsugune arusaamine kui sotsidel, pealegi tegid sotsid ise oma margi otsustavalt täis, kui asusid Tallinnas koostööle kesikutega. Pihlist, kes näitas ennast peast miilitsana, kui kaebas „struktuuridele“ Ansipi ja Langi peale, ei ole suurerakonna juhti.

Valijatele põhjustab see ka ainult segadust. Tõeline sotside valija vaevalt leppida suudab, et rasvaliitlaste molluskid tema parteisse imbuvad. Ehtsale rasvaliitlasele jälle sotsid ei meeldi. Nende kahe erakonna kokkusulamine on kindlasti valusam ja aeganõudvam kui omaaegne respublikaanide ja isamaalaste liitumine.

Svenssonite ülbus on piiritu

Rootslastele kuuluv Rimi on endale kokku keeranud sellise supi, mida neil annab veel pikalt lürpida. Seda nad juba ei oodanud, et vaesed pärismaalased vinguma hakkavad ja odavat väljamaa liha süüa ei taha! Te ju peale hinna muud ei vaata?

Aga näe, tuleb välja, et vaadatakse. Nüüd võivad need kõlupead rääkida, mida tahavad, keegi enam ei usu. Kui irooniliselt kõlab nüüd nende kodulehel kirja pandud missioon: tunneme suurt sotsiaalset vastutust. Kõrgete eetiliste standarditega ettevõte. Toetame tervislikke eluviise. Pöörame erilist tähelepanu keskkonnasäästlikkusele. Kuulame oma kliente ja lähtume alati nende vajadusest.

Noh, seda viimast nad nüüd küll viimaks tõesti ka tegid – aga paljalt selle pärast, et midagi muud enam üle jäänud. Suhtekorraldajad jäävad seda keissi mäletama ja järglastele õpetama kui erakordselt lolli kommunikatsiooni näidet. Eesti tootja õppis mõnevõrra enda eest seisma ja see kogemus kulub marjaks ära. Tarbija aga hakkab ehk ka poes muid asju natukene kriitilisema pilguga vaatama, enne kui korvi tõstab.

Savisaar murdis Fritze

Põhimõtteliselt on Mikko Fritze lahkumisel kultuuripealinna projekti juhi kohalt kaks võimalikku põhjust. Esiteks, ta hakkas aru saama, et on käed löönud vanakuradi endaga, st kesikutega. Eriti ilmseks pidi kesikute loomus talle saama napilt kriminaalasjast pääsnud Jaanus Mutli pagendamisel linnavalitsusest kultuuripealinna.

Teine ja märksa tõenäolisem põhjus on aga see, et lahkumisavalduse kirjutamisega jõudis lõpule Fritzele kingaandmise protsess, mis algas siis, kui Savisaar avalikustas tema palganumbri. See lausa nõudis avalikku verevalamist, mis ka järgnes.

Võime aga spekuleerida selle üle, kui kõva mees see Fritze päriselt on. Eesti pressi andmed võivad olla puudulikud, aga nendest ei ilmne kõrgharidust. Enne Goethe instituudi juhtimist Uruguais ja Tallinnas oli Fritze vanurite hooldaja, abiline pagariäris, publiku soojendaja ja reklaamiürituste planeerija.

Nüüd kultuuripealinna ainujuhiks jääv Mutli võib aga taas paruka pähe tõmmata, kui väljamaalased tulevad, ja italianodega lõbusat loba ajada. Ehk kutsub mõni külla ka, siis ei pea edaspidi nende piinlike kinkekaartidega jamama.

Nõlvak, kurat, ära enam tee!

Kui inimesel on korraga nii palju aega kui ka palju raha, siis läheb tema lolliks. Rainer Nõlvaku egotripp „Teeme ära 2008“ läheb riigile maksma miljoni, nagu teatab Päevaleht. Aga ega mees siis veel maha rahunenud ei ole.

Eelmisel aastal korraldas jõudeelust vaevatud Nõlvak mõttetalgud, mille alla pandi ka muide hulgaliselt riigi raha magama. Inimesed tulid kokku ja lamisesid, kirusid riiki ja läksid laiali sama targalt kui kokku tulles. Mis neist ideedest pärast edasi sai, sellest ajalugu vaikib.

Sel aastal arvas Nõlvak, et peaks õige venelastega ära leppima. Sellest ei saanud asja, sest eestlastele hakkas tunduma, et nad pole venelastega tülli läinudki. Noh, sel aastal tuleb siis talgupäev. Ega ilma Nõlvakuta inimesed ju omavahel midagi kokku leppida ei saa. Tuleb ikka enne lehes Nõlvaku pilti vaadata ja lugeda: „Talgud polnud mingi tuim töö, seal otsiti endale tulevast.“ Nii et üritus on ainult vallalistele.

Aga tegelikult unistab Nõlvak maailma päästmisest. Ükskord oma Florida maja vannis ligunedes oli ta aru saanud, et nimelt tema peab maalased õigele teele juhatama. Vaat nii juhtub inimestega, kellel on aega ja raha ülearu. (Selle blogisissekande pühendan Mart Pukile, kes küsis esimesena, kas keegi on kuulnud üritusest nimega „Ärme teeme“.)

Tõmmake see tasuta ämber endale pähe

Ei teagi, kas süüdistada poodnikke või tarbijaid, aga tõeliselt piinlik ja kurb on vaadata, kuidas inimväärikus ilma ja poolmuidu eest saadava kauba eest minetatakse. Tõesti, need ämbrid, mida aiakäruga öösel Bauhausi avamisele tormanud süle ja seljaga krabasid, võiksid nad endale pähe tõmmata (vt Delfi, PM). Ma ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes sellistel alandavatel poeavamistel käiks. Aga ometi on need inimesed olemas. Ja neid jagub.

Viimati korraldas sellise jõleduse kingapood Shu: odavaid jalavarje ihkavad kunded läksid karvupidi kokku ning leidus neidki, kes vajasid esmaabi. Aga eriliselt hästi oskab pööbli madalamatel tunnetel mängida Onoff, kes on mürgleid korraldanud nii mitmel pool Tallinnas kui ka teistes Eesti linnades. Vanamutid üksteisel odava teleka pärast silmi peast kraapimas, kõhuli pildikastile viskumas ja röökimas – selliseid pilte juba ei unusta.

Presidendi tööluus?

Kuivõrd ma ei leia ka tänastest lehtedest mitte kriimu ridagi presidendi Soomaal-käigu ajastatusest, siis juhin tähelepanu sellele, et suurvett uudistamas käis perekond Ilves esmaspäeval, 5. aprillil (pilti saab vaadata näiteks PM-ist).

Esmaspäev aga peaks olema tööpäev. Või presidendil ei ole? Olgu välja sõidetud Kadriorust või Ärmalt, Soomaale sõit on päris ajamahukas ettevõtmine. Paraku ei suuda ma ette kujutada, missuguseid riiklikult tähtsaid kohustusi Ilves Soomaal täitis. Ilmselt oli tegu siiski pereringi meelelahutusega, mille õige aeg on loomulikult nädalavahetusel.

Ant-roo-poo-vit!

Nagu eilne Foorum ETV-s näitas, on arutelu allikakaitseseaduse üle muutunud farsiks, mille ainuke ülesanne näib olevat proovile panna justiitsminister Langi kehvavõitu närvid. Et hakkaks otse-eetris märatsema ja tooks nagu kord varem kuuldavale: „T...a, raisk, sellist ila pean kuulama!“

Sest Samost distantseeris ennast täiesti (nojah, ega BNS ju polegi ajakirjandus), Vahter mängis ainult ühte väravasse, see ETV jurist vaatles kah ainult üht aspekti, Kuusk ei vallanud teemat nagu tavaliselt, nii et Lang ajas tegelikult veel kõige sisulisemat juttu.

Aga kõige tipp on muidugi oravast elumehe Robert Antropovi määramine kurikuulsa eelnõu edasise menetluse eest vastutajaks. Viimaste valimiste kampaania ajal susserdasid Antropov ja teine samasugune vaimuhiiglane Jaanus Rahumägi kampaania rahaga, aga uurimist ei alustatud. Küll oleks mugav, kui saaks Äripäevalt selle asja avalikkuse ette toomise eest papi sisse nõuda! Pisut varem rajas Antropov riigi maale ilma loata tenniseväljaku, aga pääses karistuseta ja väljak jäi kah maa pealt pühkimata.

Aastal 2005 sõidutas Antropov oma ametiautoga vanemaid Saaremaale sanatooriumisse ja nagu hiljem välja tuli, oli sõite rohkemgi. Need ametiauto kuritarvitused läks mehele maksma politseiameti peadirektori koha. Ent juba 2003 kärutas Antropov ringi erafirmale kuulunud Hummeriga, katusel politsei sinine vilkur. Väikese trahvikese ta tookord siiski sai, Hummeri-haigus jäi ravimatuks.

Eriti kuum aga oli muidugi see, kuidas Antropovi purupurjus parteikaaslased Toomas Tein ja Peep Aru 2005. aastal baaris laamendasid ja ropendasid, arve maksmata jätsid ja nõudsid „Ant-roo-poo-vit“, paljastades selgelt reformierakondliku arusaama sellest, kuidas asjad käivad.

Vaat selline mees sobib tõesti ajakirjandust reguleerima.

Kosmosetehnoloogia bussis

Neil õndsatel aegadel, kui Tallinna linna juhtis veel Jüri Mõis, kellega erinevalt Edgarist alati nalja sai, tõmmati mäletatavasti paberpiletite asendamisele kiipkaardiga vesi peale. Mõis teatas, et mõttetu kosmosetehnoloogia koht ei ole ühissõidukis. Seal tuleb rakendada ikka lollikindlat süsteemi, milles igaüks aru saab.

Kosmosetehnoloogiaprojekt oli aastatuhande alguses abilinnapea Priit Vilba vedada. Kõige paremini mäletame Vilbat muidugi selle järgi, et ühel pressikonverentsil soovitas ta teravaid küsimusi esitanud naisajakirjanikule vibraatorit. Tollal maksis Vibra-Vilba projekt 90 miljonit, praegune linnavalitsus targu summadest vaikib – nagu ka sellest, kuidas kogu see kiibivärk töötab. Ega nad ise ka täpselt ei tea. Ma ei imestaks, kui kiipkaardijura osutuks samasuguseks aeg-ajalt välja vupsavaks fantoomiks nagu Lasnamäe tramm.

Poliitikast ja kommunaalpoliitikast on Vibra-Vilba edaspidi eemale hoidnud, jäähokiliidu juhatuses sitsib ta muide ikka edasi. Mõis hülgas poliitika ja tegutseb eduka ärimehena ning hoolimata sellest, et ta ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellel oleks kodus raamaturiiul, pole ta sugugi loll mees. Mida ma näiteks kiipkaardisüsteemi ajakirjanduses õigustava transpordiameti juhataja Andres Harjo kohta hoobilt väita ei julgeks.

Lenda, Sõrajalg, lenda!

Tänases Õhtulehes leidub homeerilist naeru põhjustav lugu perekond Sõrajalgadest, kes olevat ülestõusmispühade ajal – sellal kui vagad inimesed tegelevad sisekaemusega ja ootavad lunastajalt pattude andeksandi – ühe Saaremaa külakese kohal kopteriga ringi pläristanud, otsekui kui oleks kolmas ilmasõda lahti.

Vagad külaelanikud ei ole vist aru saanud, et gospellaulikutest koosneva äriperekonna meespooled soovivad lihtsalt jumalale lähemale jõuda. Nimelt selle pärast nemad ometigi kopteri soetasid ja lendama õppisid, et vanajumalale külla sõita või siis vähemalt pilvepiiri taha piiluda, missugune on see armas taevane isa, kes nende peale ülalt alla vaatab ja annab andeks kõik võlad ja maksupettused, mis – kui TV1 aegadesse tagasi vaadata – määrisid ka mitme teise lugupeetud inimese nime.

TV1 jäi omal ajal mäletatavasti pangale – tollal polnud see midagi erilist, tänases kontekstis on see siiski päris naljakas. Jalad ise tulid supist suhteliselt puhtalt välja nagu ka hilisematest jamadest. Vahel kirjutatakse küll, et nad elavad peost suhu, aga millegipärast ei kaldu keegi seda uskuma. Et Sõrajalgadel on jumalaga eridiil, seda tõendab kas või asjaolu, et vaatamata segastele rahaasjadele pole neid eales korralikult vahele võetud, ammugi siis pokri pistetud. Aga küllap päästaks issand ise nad sealtki välja.

Kas Pullerits on jobu?

Mõned ei saa ikka veel üle Priit Pulleritsu nädalavahetuse loost Arteris, mis teatas, et eesti mees muutub järjest jobumaks. Head sõbrad, tuletan meelde, et Pullerits on seda lugu varemgi kirjutanud (vt mees.eu, PM, PM jpt) – ja alati on kogum klikke ja „korralike“ kirjutajate kriisked garanteeritud.

Niisiis ei tule Pulleritsu sugugi kahtlustada selles, et ta kogemata ajakirjandusliku väärtuse poolest kaheldavaid lugusid kirjutab, ise veel õppejõud ja puha. Tal on täielik õigus niisuguseid lugusid toota, sest ta teab, kuidas asjad päriselt käima peaksid – aga reaalselt käivad nad muidugi pisinatuke teisiti, ja eks ta ta teab seda ka. Kõige minu sõnade, mitte tegude järgi – ei ole kuulnud või?

Üldiselt on mehed ja naised ning nendevahelised suhted teema, millega saab hulluks ajada ka suhteliselt intelligentseid inimesi. Kes juhtumisi ise kuuluvad kas meeste või naiste hulka, ning on loomulikult suured eksperdid. Et arutelu mingil hetkel alati plämaks muutub, on siililegi selge, aga juttu jätkub ju kauemaks, ning selles mõttes on Pulleritsu lugu oma eesmärgi täitnud, ta kogub PM-i veebiväljaandes komme ja klikke veel tänagi. MOTT.

Veel tahaksin siinkohal meenutada, et igasuguse ajakirjanduse ülesanne on tänapäeval ikkagi eelkõige kasumi teenimine. Kuni lehm lüpsab, ei löö talle keegi kirvest selga. Nii et Pulleritsu loo taga on kaine kalkulatsioon. Ning jobuks ei saa ma teda pidada juba selle pärast, et ta suusatab minust tunduvalt kiiremini. Jõudke ise Tartu maratonil teise saja sekka, siis räägime edasi.

Edgar, keela koerapidamine!

Mitte ainult Rein Lang pole viimse piirini viidud, vaid ka mina. See kirjeldamatult ropp koerasitaterror Tallinna kesklinnas, eriti Kadriorus peab lõppema. Sel aastal on lume sulamisega alati kaasas käiv jõledus iseäranis suuremahuline ja kohutav.

Ja ma ei piirdu siinkohal sugugi ainult sihitu soigumisega. Koostasin Edgar Esimesele ettepanekute paketi, ähvardades teda Euroopa inimõiguste kohtuga, kui ettepanekuid ellu ei viida. Sest et puhta jalaga jalutamine on ometi inimõigus. Kui mina ei kaebaks, teeks seda kultuuripealinna (lubage naerda) sattuvad kultuursed eurooplased niikuinii.

Niisiis: nõuan koerapidamise keelamist. Kuivõrd loom on loll ja tema pidaja on nürimeelne – selle asemel et võtta kilekott ja reostus likvideerida, vahib ta oma eluka teo tulemust heldinud pilgul –, siis tuleb selline koera ja inimese pervesne suhe üleüldse ära keelata. Hiljemalt kultuuripealinna teostumise ajaks.

Nii et jääb ka väikene üleminekuaeg. Aga täiesti viivitamatult tuleb sisse seada koerapidamismaks. See olgu nii räige, et maamaksutõus ning paadimaks ja müügimaks lähevad kõigil kohe meelest ära. Ta moodustagu pool loomaarmastaja sissetulekutest (ebaseaduslikud kaasa arvatud). Mingist toimetulekupiirist see maks ei hooli.

Aga see pole veel kõik. Kuni veel penisid leidub, peavad kõik koeraomanikud nädalavahetused koristustöödel viitma. Ja kui nt Pirita ja Nõmme peaksid puhtaks saama, võib koristustöölised alati saata Kadriorgu – see on nii ilgelt rüvetatud paik, et tööd jätkub pikemaks ajaks.

Rein Lang suunati ravile

Justiitsminister Rein Lang viidi täna varahommikul Wismari haiglasse, sest öösel naabrite kutsutud politsei tuvastas tal raskekujulise narko- ja alkojoobe.

Minister märatses terve öö, häiris ropu röökimisega naabrite öörahu ning tekitas kehavigastusi oma elukaaslasele, mistõttu tuli ta mõneks ajaks ühiskonnast isoleerida, teatas Wismari haigla peaarst Valdur Jänes. Enne hullusärki aheldamist kähises minister, et tema õnnetuses on süüdi eesti ajakirjandus, mis on ta viinud viimase piirini.

Jänese teatel edastas Lang teda aidata soovivatele arstidele muu hulgas, et ei või enam silmaotsaski kannatada peaminister Andrus Ansipit, kes on temast tunduvalt mehelikum ja sportlikum. Doktor Jänes lubas, et ministri vaimse olukorra stabiliseerudes võimaldatakse talle kindlasti kosutavaid jalutuskäike haigla õues, ning avaldas lootust, et ravil viibimine Wismaris taastab kiiresti Langi hingelise tasakaalu.

Jänes lisas, et ajalehti Langil ravil viibimise ajal lugeda ei võimaldata ning kõik ajakirjanikud, kes peaksid ministri tervistumist häirima, pälvivad palati Langi naabruses.