Kuigi rasvaliitlased seda veel alles üsna hiljuti kirglikult eitasid, panevad nad nüüd siiski sotsidega leivad ühte kappi. Ehk siis päästavad, mis päästa annab. Et vähegi kobedamatel rasvaliitlastel oleks lootust riigikogu valimistel soojale postile (tagasi) pääseda. Etemad tüübid sai Reform mäletatavasti juba varem endale.
Sotside rõõm liikmeskonna suurenemise üle on muidugi enneaegne. Pigem on sünnib lisanduvast massist tüli kui tulu. Reiljani ja Tuiksoo vaimsetel lastel on poliitkultuurist mõnevõrra teistsugune arusaamine kui sotsidel, pealegi tegid sotsid ise oma margi otsustavalt täis, kui asusid Tallinnas koostööle kesikutega. Pihlist, kes näitas ennast peast miilitsana, kui kaebas „struktuuridele“ Ansipi ja Langi peale, ei ole suurerakonna juhti.
Valijatele põhjustab see ka ainult segadust. Tõeline sotside valija vaevalt leppida suudab, et rasvaliitlaste molluskid tema parteisse imbuvad. Ehtsale rasvaliitlasele jälle sotsid ei meeldi. Nende kahe erakonna kokkusulamine on kindlasti valusam ja aeganõudvam kui omaaegne respublikaanide ja isamaalaste liitumine.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment