Senimaani on pankadel asi lihtsalt käinud: kui inimene enam laenu tagasi maksta ei jõua, võetakse tal kodu ära ja saadetakse kuuse alla. Seal on ta muidugi ikka veel võlgu edasi, ja kui ta elu lõpuni pangaga tasa ei saa, maksavad tema lapsed nii et ninast veri väljas. Sest„õigustatud ootused“ on ainult pangal, mitte laenajal.
Väätsa juhtumi puhul aga ei saaks pank endale mitte ainult kinnisvara, vaid ka kahe tuhande pealise lehmakarja, keda tuleb sööta, kasida ja lüpsta (ÄP). Ja nüüd millegipärast hakkab pank pipardama. Einoh, aga miks siis?
Mulle meeldiks küll väga, kui pangahärrased ja -prouased lojuste eest hoolitsema peaksid. See näitaks, et nad on valmis enese peale võtma reaalset vastutust kas või looma eest, sest inimese ees ei vastuta nad ju niikuinii. Kui svenssonid ise lehma pelgavad, siis tellerite hulgast leiaks ikka mõne kohaliku maalt pärit tüdruku, kes sõnnikuhaisu ees põnnama ei löö ja kuulnud on, kust otsast sarvilised piima väljastavad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment