Wednesday, June 29, 2011

Lauluväljakust saab õlleväljak

Õllesummeri korraldaja Marje Hansar teatas tänases „Ringvaates“, et taotleb lähemal ajal linnavalitsuselt Tallinna lauluväljaku ümbernimetamist õlleväljakuks, sest Õllesummerist on saanud märksa mõjukam üritus kui laulu- ja tantsupidudest, mis pealegi igal aastal ei toimugi.

„Ma ei saa aru, miks valitseb suhtumises alkoholi tarbimisse selline silmakirjalikkus,“ rääkis Hansar. „Õlle joomine on ehteestlaslik traditsioon. Õlut jooma hakkas eestlane tublisti enne esimest laulupidu. Ja ega siis õllejoomise juurde pea tingimata nende isamaaliste lauludega kaasa koogutama.“

Hansari sõnul tunneb enamik eestlasi õllejoomisest mõnu, mida ei saa aga öelda laulmise ja tantsimise kohta. „Tõeline eestlane hakkab laulma ja tantsima üldse alles siis, kui ta on õlut saanud,“ tähendas Hansar. „Nii et õlu tuleb alati enne laulu ja tantsu. See peab kajastuma ka seni lauluväljakuks nimetatud Õllesummeri ala nimes.“

Tundmatust palunud allikate sõnul on Hansaril linnapea Edgar Savisaarega juba kokkulepe olemas. Nimelt olevat Hansar ähvardanud, et tema enam Keskerakonnale raha ei anna, kui linn asja ära ei vormista. Keskerakond on Venemaalt saabumata jäänud rahalaeva tõttu aga olukorras, kus iga sent hädasti ära kulub.

Kuuldavasti tähendab lauluväljaku ümbernimetamine õlleväljakuks Õllesummeri muutumist veelgi perekesksemaks ja lapsesõbralikumaks. Nimelt hakkab linn õllejoomisikka jõudvaid noorukeid omalt poolt Õllesummerile suunama senisest efektiivsemalt, tehes selgitustööd juba koolitundides.

Tuesday, June 28, 2011

Meie Kiku hakkas pirukamüüjaks

Ei tea, kas Kristjan-Thori kinnisvara on kõik viimseni ära kõrbenud või on meie Kikul lihtsalt igav, aga pitsamüümine on rahvuskangelasest suusatipu jaoks ikka madalavõitu lend. No ja mis paganama tervislikkuse jutt?

Ega sportlane ei pruugi muidugi aru saada, mida talle sisse söödetakse või süstitakse, aga niipalju võiks ikka mõigata, et kui on tegemist kiirtoiduga, siis ei saa see olla tervislik. Ja kui miski on tervislik, siis ei saa kiirtoit olla. Tegemist on vasturääkivusega mõistetes.

Nüüd ma ootan, et Pullerits pröökama hakkaks ja laiadele massidele asjad selgeks teeks. Ta ise kah sportlane, nii et ilmselt ise pitsa peal ei ela ja võikust suust sisse ei aja. Pealegi oli tema ainus, kes julges pahandada, et meie Kiku sünnitab võõrriigi kodanikke (loe siit). Eeldan põhimõttelist ja resoluutset hukkamõistu – olümpiavõitjal rämpstoitu promoda ei kõlba.

Aasmäe, meie oma kreeklane

Hardo Aasmäel on eneseiroonia kõrgelt arenenud. Ja eks anna ka toimetusel selle peale tulla, et lasta kreeklaste laristamisest kõnelda meie enese kuumimal laristajal, kirjastuse põhjalaskjal, susserdajal ja vassijal, pehmelt öeldes petisel (vt EE).

Kreeklasi süüdistavat kõiges ja kõigis, aga Euroopa Liidul tulevat ka peeglisse vaadata. Aasmäe endaga sama lugu. Kirjastuse töötajad annaksid talle hea meelega räigelt kitli peale, kui see pikkade kuude jooksul saamata jäänud palgaraha kätte tooks. Oleks nad kreeklased, tuleksid tänavale, röögiksid, märatseksid ja lõhuksid (loe ka siit).

Aga Entsüklopeediakirjastus polnud mingi tavaline äriühing, seda toetas riik: kolmikliidu valitsus fikseeris selle koguni koalitsioonileppes. Nii et Aasmäe Kreeka-tegemise eest võiks ka mõned poliitikute pead lennata.

Ei tea, mida Aasmäe honorari eest ka ostab. Krediitkaarti, millega päeva jooksul üheksa kõrtsi läbi ratsutada, ju enam ei ole. Kas süüa ja veini nagu Kerttu Rakke (loe siit)? Iseenesest võiks loo all ju olla märge: toimetuse survel annetan honorari kirjastuse palgavõlgade likvideerimise fondi – H. A.

Wednesday, June 22, 2011

Rakket lüpstakse halastamatult

Kuna Delfi toimetaja teatas, et Kerttu Rakkelt ilma selgituseta purjuspäi rooliistumise kohta temalt enam lugusid ei tellita, oli Rakke sunnitud ennast verbaalselt paljaks võtma ja loo ära rääkima. Seni pole kohtulik karistus küll kolumnite kirjutamise takistus olnud, ent on erakordselt uudistevaene aeg ja kuivõrd kedagi muud hetkel eriti lüpsta pole, siis võetakse Rakkelt kõik, mis vähegi võtta on.

Kalle Mälberg, kes on kohtus süüdi mõistetud suurriisumises ja ametiseisundi kuritarvitamises, tohib Delfis igatahes piiramatult möliseda (loe ka siit ja siit). Ah et see oli ammu? Noo, Georg Trašanovile (õigemini isikule, kes tema eest selle loo kirjutas), anti sõna isegi ajal, mil menetlus alles käis. Selle põhimõtte järgi peaksid arvamusrubriigid avatud olema igale kohtualusele. Üldiselt hea tava arvamusruumi kasutamist menetluse mõjutamise eesmärkidel siiski ette ei näe.

Miks ei mõõdeta siis sama mõõduga Margus Tsahknale (loe ka siit), kes mitte ainult ei juhtinud joobenähtudega autot, vaid ka valetas promillide kohta ning rikkus ka muid eeskirju? Sellepärast, et ta on mees? Poliitik? Või et tema nimi lihtsalt ei müü nii hästi kui Rakke oma?

Monday, June 20, 2011

Tarandid piiravad Kadriorgu

Indrek Tarandi saamine Keskerakonna presidendikandidaadiks on arvatavasti Kadriorus paraja segaduse põhjustanud. Presidendi kantselei palgal on ju nõunikuna Kaarel Tarand, vastse presidendikandidaadi vend. Kes juhtumisi oli roheliste peaministrikandidaat viimastel riigikogu valimistel. Kumbki Tarand ametlikult ühtegi parteisse ei kuulu.

Presidendikandidaat ja peaministrikandidaat ühes peres on päris kõva sõna. Hea pärast siiviisse panna, välismaal kõlab väga hästi, kes siis seal neid meie segaseid olusid ikka teab. Jaan Tootsi kohta räägiti ka, et tema nõustus Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saama ainult selle pärast, et saaks pärast venelastega äri ajades selle kaardi letti lüüa.

Ainult et Kaarel Tarand kirjutab ju praeguse presidendi kõnesid. Eks neid kirjutajaid ole teisi ka, aga mõelge ise, kui kihvt oleks Kaarlil ette valmistada kõnet, mis peab avalikkusele selgitama, et jätkama peab THI ja Indrek ei lähe kohe mitte. Või kas saab THI ja kantselei enam üldse Kaarliga asju vabalt arutada? Äkki räägib teine kohe Indrekule ära, veri on paksem kui vesi.

Ent kujutagem ette, et Indrek Tarand saabki presidendiks. Siis on nii, et enne tulid Kadriorust Kaarel Tarandi kõned, aga pärast hakkavad tulema Indrek Tarandi omad. Või kui Indrek Kaarli peaks palgale jätma, siis mixed. Kuulaja murdku pärast pead, kus üks Tarand algab ja teine lõpeb. Nalja kui palju.

Friday, June 17, 2011

Koristage need plaasad ära

See, et Peeter Rebane riiki idioodiks sõimab, on malbe sissejuhatus „rahvusvahelisi“ sõnu armastavate ettevõtjate reaktsioonidele (PM). Kujutage ette, Swedbank, millel meie majandus püsib nii heas kui ka kurjas, peab igal pool uksele kirjutama: svenssonipank, astuge ligi, siin pole pigi!

Minu meelest pole idioodid siiski mitte keeleseaduse tegijad, vaid need, kes firmadele haigeid nimesid panevad. Kui viimanegi haisev kõrts nimetab ennast bar'iks või club'iks, siis on asi metsas mis metsas. Hullemad veel on kõiksugu plaasad, areenad ja muud roppused, mida kõik kohad täis on.

Ei tea kuidas peab õige eestlane aru saama, et kokakoolaplaasa on kino? Või et alekokkareena on staadion? Ja et Saku suurhall ei asugi Sakus? Tarkovski keeraks hauas teise külje, kui ta teada saaks, mismoodi meie meel seda hirmsat Rebase kuuti nimetatakse. Milleks jääda poolele teele. Kõik plaasad kadugu, Estonian Airist saagu Eesti Õhk ning kui Rebasel paremat pähe ei tule, olgu Hollywood lihtsalt ollivuud.

Poliitjoodikud kistakse kapist välja

„Tere, mina olen Margus Tsahkna, ja ma ei ole alkohoolik. Mulle lihtsalt meeldib vahel veini juua, pärast seda autoga sõita ja selle eest saadud trahv maksmata jätta.“ Nende sõnadega alustab Tsahkna kuulu järgi tänast ettekannet karskusliidu aastakonverentsil.

Väidetavalt kavatseb Tsahkna oma ettekandes kapist välja tirida kõik poliitikutest salajoodikud, kes seni ei ole napsulembust avalikult tunnistanud. Tema taskus peidus olevasse salanimekirja kuulub kolmandik riigikogu, veerand ministritest ja pool tippriigiametnikkonda, mis omakorda moodustab kolmveerandi EÜS-i liikmeskonnast.

Doktorid pürivad kaitseminni

Kaitseministeeriumi nõuniku kohale kandideerib kolm inimest, kellel on doktorikraad (loe ka siit ja siit). Need on doktor Lauri Vahtre, doktor Oz ja doktor Mahvalda Tagajalg. Viimane kavatseb väljavalituks osutumise korral oma koha puhtast inimlikust kaastundest Vahtrele loovutada.

Doktor Oz lubas Laarile õpetada, kuidas piinlikest küsimusest oma töötajatega piinlikkust tundmata rääkida. Ta teab, mida ette võtta siis, kui su kantsler teeb su haigeks, ning ühtlasi lubas ta Laarile õpetada, kuidas magades kaalust alla võtta.

Doktor Tagajalg ütles, et oli nõus kandideerima vaid demokraatia säilimise nimel, ühe kandidaadiga konkursid ei ole talle meelepärased. „Ma olen nii-öelda poolkaitsja,“ täpsustas Tagajalg. „Laarile lubasin kaitseminni kahtlases seisus eelarve korda teha ja Martin Hurda hangete käigus kaduma läinud vati, süstlad ja nõelad üles otsida (loe siit), aga tegelikult ma lõpuks muidugi halastan Vahtrele, ei saa ju inimest ilma peale jätta.“

Vahtre ei lubanud Laarile sõbramehe poolest üldse midagi, aga juba tema kohalolek muudab kaitseministeeriumi oluliselt pehmemaks ja karvasemaks. Eks ta Aaviksoo ajal oligi ülearu kõvaks ja siledaks muutunud (loe siit).

Wednesday, June 15, 2011

Kloun pilkab klouni

Ah et Tarand on viies bee ja üldse mitte keegi, kes on teda eales tõsiselt võtnud (PM). Nonoo, herra Gräzin tahtis ju ise kah europarlamenti saada, aga ei saand. Tarand seevastu sai ja koguni nii, et kui oleks parteilane olnd, oleks paar suvajobu endaga kaasa tõmband. Kadedus kõneleb Gräzinis kiunuval häälel.

Nii et ilmselt on oravatel ja IRL-il ehmatusest karp lahti. Paras. Nüüd peate näitama, et tagatoad töötavad ja demokraatia on kohe nii küps, et riigikogust põllule ei minda. Pealegi, Savisaare ähvardus on teil ju veel meeles: Ilves võib teisel ametiajal hambaid näitama hakata. Kolmas aeg on seaduse järgi võimatu, nii et teisel võiks ta lõdva randme ja laia lõuaga partokraate loputada (loe siit).

Iseenesest on Tarandi roll muidugi tänamatu. Ega ta sinna europarlamenti sellepärast saanud, et nii paljud teda toetavad. Pigem ikka sellepärast, et oldi teiste, parteiliste kandidaatide vastu. Ja nüüd taas - kui asjaks läheb, ei kogu ta mitte enese pooldajate, vaid Ilvese vastaste toetust. Vastalistel ükskama, kellele läheb poolthääl, mis on sisuliselt vastuhääl.

Btw, naised. Isegi andunud parteilaste seas võib olla neid, kes Ilvest küll parema puudusel kannatavad, aga pidevat Evelini-komejanti taluda ei suuda. Püütakse kuidas püütakse, Evelini pole suudetud lühema keti otsa panna. Tõmbab teine ennast kohe jälle lahti, rebib riided seljast ja laseb endast pilti teha. Käbi seevastu teab, mis tähendab olla taust ja pead keerav kael. Kadriorg karjub sellise naise järele, võidakse mõelda.

Tuesday, June 14, 2011

Tarandi-tegemise uus tase

Keskil on haruldane anne tühja koha peale uudist toota. Pika Tarandi seadmine Ilvese vastaskandidaadiks saab oma absurdsusega kõvasti meediakajastust ja keerab presidendivalimised suurejooneliseks jandiks.

11 aastat tagasi, kui Keskerakond korraldas meeleavalduse „rahvavaenuliku“ kolmikliidu vastu, ronis Tarand lavale ja tegi Edgarile selja taga sarvi. Päris lapsetembuks seda pidada ei saa, sest Tarand oli sellal välisministeeriumi kantsler. Ojukausti kuldajad seisid alles ees, Tarand ei olnud veel oma tänast kaaslast europarlamendis vene litsiks sõimanud ega purjuspäi autorooli istunud, ammugi siis joomist maha jätta lubanud.

Välisminister oli sellel ajal hoopis tänane president Toomas Hendrik Ilves, kellega Tarandit seob ka ühine kuuluvus EÜS-i. Nii et siit on tõesti sisulist debatti oodata, lubage naerda.

Mõni meenutus Tarandi suhetest Keskerakonnaga: Savisaar ajab jälle jama (2010), Savisaare võiks Eesti poliitikast eemaldada (2010), Savisaar igatseb Nõukogude Liitu taga (2009). 2009. aastal kutsus mupo Tarandit „vaibale“, sest too olevat mupot kõikvõimalikul viisil mustanud ja peale selle veel ka vales kohas parkinud. 2009. aastal avaldas Tarand soovi Tähismaade Panovi-raamatu eeskujul raamatusse raiuda teist Keskerakonna pühakut Ivo Parbust, aga millegipärast linnavalitsus talle selleks raha ei eraldanud.

Ilmselt on Tarandil Brüsselis lihtsalt igav ning igasugune avantüür, mis lahutab nii enda kui ka laia publiku meelt, teretulnud.

Monday, June 13, 2011

Reporter Ljadov osutus petiseks

Oleg Ljadov tootis „salalindistused“ parimad traditsioone jälgides, kuradeid ja raiskasid lahkesti lennata lastes, ja peab tunnistama, et tegi seda ikka täitsa hästi, sest Pealtnägija ja Äripäev andsid talle tublisti eetriaega. Nüüdseks on riigiprokuratuur tuvastanud, et salvestised on monteeritud, st võltsid (loe ka siit ja siit).

Noo, see selgitab nii mõndagi, aga kaugeltki mitte kõike. Isegi kui mõrvalavastust ei olnud, ei muutu Tamme keiss siiski olematuks. Temale soodne seadusemuudatus kaks aastat tagasi siiski tehti ning seda mingid libalindid olematuks ei muuda (vt ÄP). Pealegi peavad struktuurid juhtumile ju kuidagi punkti panema. Selge see, et Ljadovit on kergem ära kustutada kui Tamme, kelle käpp ulatub Toompeale.

Sunday, June 12, 2011

Mis on ühist Evelinil ja Nõia-Intsul

1. Mõlemad teevad uudise. Pruugib Evelinil või Intsul kus iganes välja ilmuda, kohe on piltnikud platsis. Nii Evelini kui ka Intsu pildid skoorivad online-meedias tohutult, sest nende nägemine lahutab inimeste meelt. Miks? Hea küsimus. Ilmselt selle pärast, et nad on klassikalised nn tavalised inimesed, kellega laiad massid suudavad samastuda.

2. Mõlemale meeldib oma keha eksponeerida. Ints on enamiku piltide peal aluspükstes, aga ega Evelini kalduvus kanda paar numbrit väiksemaid riideid ka just kujutlusvõimele palju ruumi ei jäta. Viimati paljastas ka Evelin ennast radikaalselt, ajades kommentaatorid ahastama, et kogu see rulluisutamisvärk, fitness ja tervislik toitumine on olnud üks mahavisatud vaev ja maksumaksja raha raiskamine.

3. Neil puudub messits. Katsugu keegi kokku võtta, mis Evelini sõnum on. Prügikastikollid viigu lapsed teatrisse, või kuidas? Poetomatid on saatanast? Kommid on kräpp? Ints on isegi konkreetsem: kondoomiga seks on ebamugav, sellel naisel on vähemalt korralikud rinnad jne. Tegelikult oodatakse neilt millegi ütlemist ainult selleks, et saaks naerda.

4. Nad ei tee tööd. Enne pidi maailmalõpp tulema, kui Nõia-Ints tööle läheb, ja ega Evelini ringihängimist ja chillimist saa ju ka kuidagi tööks pidada. Presidendi abikaasa pole kindlate ülesannetega ametikoht, vaid riigi rahakoti abil ülalpeetav positsioon, mida Evelin on otsustanud täita endale sobiva meelelahutusliku sisuga, mida saadab pidev sisutühi meediakära.

5. Eesti rahvas vajab mõlemat nagu õhku, nõnda nagu need kaks omakorda vajavad meediat. Ilma meelelahutusmeediata poleks neid olemas, sest vanasõnagi ütleb: tühi kott ei seisa püsti. Meelelahutusmaailmas siiski seisab. Ja millega ongi vaesel eesti rahval ennast lõbustada keset lõppematuid ärauppumise ja surnukssõitmise uudiseid. Igasse päeva ju adrenaliinitaset lakke löövaid koera- ja lapsepiinajaid ei jagu (loe ka siit).

Saturday, June 11, 2011

EPL online surnd

Ei maksa arvata, et supertoimetus millegi ärasurmutamisest avalikult teada annaks. Aga juhuks, kui te pole märganud, siis ma ütlen: EPL online on täiesti kuss ja suss, sinna pole täna mitte ainsamatki uudiseniru ilmunud. Ega seal vist enam eriti kedagi tööl kah ei ole pärast seda, kui Luik Manitskist lahti sai ja raha ahjuloopimine ära lõppes.

Kui neil on kavas nädala sees veel miskit toota, siis võiks muidugi lugeja suhtes aus olla ja välja panna sildi „Ilusa ilma puhul suletud“. Või et nädalavahetusel suletud. (Loe ka siit, siit ja siit.)

Savisaare sõnumid

Savisaarel on presidendivalimised, st Ilvese uus ametissekinnitamine ilmselt vägagi südamel ning ta kavatseb selle paremerakondadale võimalikult ebamugavaks teha. Võib-olla saame peagi taas midagi teada karaiimide kohta või tõestab Kesknädal Ilves sidemed CIA-ga, aga pisem susimine käib juba praegu.

Ma söön oma köögipõlle ära, kui tänase Kutseri loo PM-is on kirjutanud Kutser ise. Tema tase on rohkem siiski netikommentaaride masstootmine. Ja ega Postimehes ju ka mingid kõlupead ei tööta, küll nad aru saavad, kes loo tegelik autor on - ega peale Edgar Suure enda keegi nii filigraanseid sõnumeid ei edasta. Head teksti ei saa lasta raisku minna. Ei ole just palju neid, kes sellise toreda ilmaga üldse midagi kirjutada viitsivad.

Sellest, et Savisaar Ilvese vastu kandideerima minnes ennast lolliks teha ei kavatse, andis ta mõne aja eest ÕL-is teada Siret Kotka suu läbi. Pisikesikute kasutamine suurte sõnumite edastamiseks täidab mitut eesmärki: suure juhi nime ei lörtsita ülearu, noored pääsevad „pildile“, vajalikud messitsid viiakse avalikkuse teadvusse sobivas doseeringus mõjuvate intervallidega. Väljenduda saab seevastu suhteliselt lahtise tekstiga.

Thursday, June 9, 2011

Perverdid otsakorral

Kui lehti lugeda, siis paistab, et lapse- ja koerapiinajad hakkavad Eestimaal otsa saama, värsketesse uudistesse ei jagu kohe mitte ühtegi. Arumäe juhtum on nüüd ka nii tühjaks lüpstud, et selleks ajaks, kui tädi oma raamatu valmis saab, ei huvita „kogu tõde“ õigeksmõistetud koerapiinajast enam mitte kui kedagi.

Hans H. Luik arvab, et teised ajalehed läksid nende õnnetute laste teema võimendamisega liiale. Noo, tema asi oleks hoopis Koorbergile ja teistele peatoimetajatele kaasa tunda, sest iga endast lugu pidav leht pidi päevapealt omad koertega ühest kausist söövad lapsed leidma, see pole ometi kerge ülesanne. Kui uusi õnnetuid lapsi ja värskeid perverte hetkega päevavalgele tirida ei suudetud, tuletati vanad meelde. Käis kah kehval ajal.

Nüüd on aga lugejate ootused nii suureks aetud, et latti vajalikul kõrgusel hoida osutub väga keeruliseks. Nii palju perverte korraga, nagu lugeja soovib, ei ole lihtsalt kuskilt võtta. Nõia-Intsu targad mõtted ja seksikad vettehüpped kipuvad lahjaks jääma.

Vahtrele Sepa vääriline palk

Paistab, et Vahtre ei hakka kaitseminnis saama mitte lihtsalt palka, vaid head palka. Ja et seda maksta, kavatseb Laar ilmselt mõned tegelased lahti lasta. Sest eelarve on pingeline, mõned vahivad alati niisama, ja ega kampsun kampsunile siis omast taskust palka maksa (PM).

Ega IRL-i omad pole eitanudki, et Vahtrega tehakse Evelyn Seppa. Nii et saame näha, mitu inimest Laar optimeerima peab, et sõber Vahtrele Sepaga samaväärset – või miks mitte parematki, ikkagi doktorikraad – palka maksta.

Kui Keski ja Reformi käsi-peseb-kätt-poliitikaga on kõik juba ammugi harjunud, siis IRL-i puhul millegipärast ikka veel imestatakse. See on kummaline, sest IRL paneb räiget populismi juba pikemat aega. Meenutagem viimaseid valimisi – IRL-i kampaania oli kõige nilbem. Haiged küsitlused, veel haigemad lepingud... Viimaks parteilastele palgamaksmine riigi rahakotist.

Maamaksuteema on tänase seisuga farsiks muutunud, oravad jagelesid omavahel, nii et karvatuustid lendavad – ja siis tuli Edgar valgel hobusel ning tegi ühe elegantse käpahoobiga süsteemi nii inimesesõbralikuks, et korraga saavad õnnelikuks nii kinnisvaraomanikud kui ka prügikastielanikud. Tasuta kõrgharidusega ei pruugi lood palju paremad olla, ehkki vähemasti on uudistevaesel ajal millegagi leheveerge täita.

Tuesday, June 7, 2011

Malt Laal ja ahv Lauli

Sellal kui Keskis ja Reformis on igat sorti poliitilised nõunikud eelkõige pisibroileritest vihmavarjuhoidjad ja kingaviksijad, nõuab kaitseministeerium tulevaselt nõunikult doktorikraadi. Ega siis riigikaitse pole mingite suvajobude ala, on ju.

Niisiis on igati õiglane, et Mart Laari omaks saanud kaitseministeeriumis maandub peagi ajaloodoktorist saunamees Lauri Vahtre, kellel ilmselt pärast riigikogust väljajäämist suurt midagi teha ei ole. Aega paistis Vahtrel siiski juba riigikogu aegadel palju olevat, oma nime all kommentaariumites Harri Kingodega võidu möllavaid riigikogulasi just palju pole.

Kunagi tekkis talle isehakanud alter ego ahv Lauli, kes pidas vajalikuks alati juba „enne, kui möla lahti läheb“, teatada, et tema on ka siin, st kommentaariumis kohal. Sõna meeldis talle võtta samadel teemadel, mis on südamelähedased Vahtrele endale. Viimasel ajal pole ahvist enam kuulda. Ka Vahtre vastsel leivaisal Mart Laaril on olnud aktiivne isehakanud netimina nimega Malt Laal, keda vist nüüdki veel mäletatakse.

Friday, June 3, 2011

Vajan Keskerakonda

Savisaarele hakati hingekella lööma juba pärast idarahaskandaali. Keski poliitpäike pidi kohe-kohe looja minema või vähemasti siseopositsioon Edgari troonilt tõukama. Kumbagi ei juhtunud.

Kuigi Kesk toimuvat reaalselt tõesti enam eriti ei mõjuta, on tema olemasolu Eesti poliitmaastikule vaja nagu õhku. Kuigi Keskerakonna funktsioon pole enam ammugi olla konstruktiivne opositsioon, on tal arvestatav meelelahutuslik väärtus (loe ka siit). Ja natukene hoiab tema olemasolu siiski paremerakondade ülbitsemist vaos. Ehkki Edgari-hirm pole enam niivõrd konsolideeriv jõud, nagu ta varem oli.

Andrus Saare meelest vajab Eesti tugevat ja demokraatlikku Keskerakonda (EPL). See kõlab kaunilt, aga eeldaks justkui, et teised erakonnad on meil nii tugevad kui ka demokraatlikud. Esimesi leidub, teises ma kahtlen.

Broilerite süsteem ei toimi sugugi ainult Keskis. Vaadake ise, missugused uued ministrid Reform valitsusse tõi. Keski ja Reformi olemuslik vahe ei seisne mitte maailmavaates, programmis, tegutsemise viisis või korrumpeerumise astmes, vaid peamiselt selles, et üks on võimul ja teine ei ole.

Huvitav, mida oravad nüüd selles maamaksutülis Jürgen Ligiga ette võtavad. Kui talle midagi kurja tehakse, siis on taas Reformil üks sarnasus Keskiga juures. Ligi on üks väheseid oravaid, kes lakkamatult segast ei peksa, nii et käed eemale temast (loe ka siit).

Thursday, June 2, 2011

Pissiskandaal

Alles see oli, kui praegune kaitseuuringute keskuse teadur, endine kaitseministeeriumi asekantsler Martin Hurt kurtis, et Eesti kaitseväge pole olemaski, sest riik ei jaksa neile isegi mitte aluspesu tellida, korralikust relvastusest rääkida (loe siit).

Nüüd saame EE vahendusel teada, et seesama Hurt on kaitseminnis töötamise ajal allkirjastanud ühe ülisalajase, muu hulgas pissikotte, süstlanõelu ja vatti nõutava hanke dokumendid. Aga summad paberitel olnud kummaliselt suured ja veelgi kummalisemal kombel läinud paberid kaduma.

Ilmselt sõi keegi paberid ära, sest see on teatavasti kõige kindlam viis kahtlasest dokumentatsioonist lahti saada. Kaitseminnis on ilmselt keegi paberisööjana palgal, sest salajast on palju. Mis uriinikottidest sai, sellest ajalugu vaikib. Aaviksoo käest ei julge keegi küsida.

Wednesday, June 1, 2011

Miks, Andrei, miks?

Ma ei ahheta meediat tarbides just sageli, aga Andrei Hvostovi rünnak Harry Liivranna vastu jahmatab küll. Hvostovi leivaisa Hans H. Luik on deklareerinud, et sõbrad on kallid, ent tõde on kallim veel (vaba ümberütlus Sokratesele omistatavast ütlusest: Platon on mulle kallis, aga tõde on kallim). On see Hvostoviga nõnda?

Mul pole aimugi, kas Hvostov ja Liivrand olid sõbrad, küll aga olid nad pikka aega kolleegid Eesti Ekspressi toimetuses. Nüüd on Liivrand Eesti kultuuriatašee Saksamaal, kus Liivranna atašee-eelse perioodi mõtteavalduse eest pea jagu lühemaks tehakse, nagu Hvostov teab.

Nimelt on Liivrand kaitsnud prints Harryt, kes ühel peol kandis natside käesidet. See on tegu, mis „müüb ja tekitab laviinina stereotüüpide blablabla-reaktsiooni kõikides poliitilistes erakondades,“ nagu Liivrand on kirjutanud. „Ülereageerimine on selle fenomeni nimi.“

Prints Harryga on ehk vähe teine lugu kui viimati ennast natsiks kuulutanud Lars von Trieriga, kes hakkas Cannes'is jumal teab miks seda natsijura ajama ja võttis oma sõnad tagasigi, aga kord lendu lastud sõna enam kinni ei püüa, eriti kui see sõna on „nats“ või „Hitler“. On arusaamatu, miks Trier heast-paremast segast peksma hakkas, aga fakt on, et seda ta tegi ja persona non grata'ks kohe ka kuulutati. Kuigi vaevalt keegi päriselt usub, et ta mingi nats on.

Ikkagi pean ma Trieri geniaalseks filmiloojaks. Häid filme ei teegi korralikud ja „head“ inimesed. Kas Bergman või Fellini olid siis mõned korralikud inimesed, lubage küsida? Ei, muidugi mitte. Kas Tarkovski oli hea inimene? No ega ei olnud, aga tema filmid on geniaalsed. Nad oleksid seda ka siis, kui nad oleksid avalikus kohas midagi sama lolli öelnud kui Trier.

Võib-olla oleks Hvostov võinud ära oodata, kuni sakslased ise Liivranna kunagisele mõtteavaldusele jälile jõuavad. Praegu aga mõjub Hvostovi ülesastumine kõige ehtsama pealekaebamisena. Saatis järelepärimise kultuuri- ja välisministeeriumile... Jumal küll.

Kui palju leidub neid, kes usuvad, et Hvostovi ajendas tõejanu ja mure oma riigi pärast? Ei tea. Ma ei tunne Liivranda, ent usun, et ta on nats sama palju kui Trier. Ilmselt on tõde ja õigus Hvostovi poolel, ainult et... Ega endine kolleeg pole ju vend või isa, kelle vastu kohtuski tunnistama ei pea?

Mida Evelynile suhu topiti

Ajakirjandus mõistab ennenägematus üksmeeles hukka preili Evelyn Sepa saamise kultuuripealinna mõnusa 3000-eurose kuupalga peale. Küll olevat Evelynil suu torti, küll raha täis topitud. Ausalt öeldes kulub tema pidamise peale tõesti nüüd paljuvõitu, aga ega klounid saagi alati odavad olla, ja naisklounid on meie päevil haruldaseks jäänud.

Sest olgem ausad, Evelyn on kvaliteetmeelelahutaja (nagu tema nimekaim Kadriorus, loe siit). Vihjatakse, et ei oska keeli. Nojah, aga milleks seda? See-eest on tal väga arenenud kehakeel ning muu füüsiline väljendusoskus. Näiteks teab ta hästi, millal kanda prille ja millal läätsi (vahel läheb sassi, aga ega me muidu õnnestumisi hinnata ei oskakski). Teab, missugusele mehelikule õlale toetada pea, kui kaamerad välguvad. Teeb seda nii hästi, et ükski väljanne pole tema eraelule küüsi taha ei saanud.

Evelyn on osalenud kõigis endast lugu pidavates meelelahutussaadetes ja alati kõneainet andnud. Tantsis ju täitsa okeilt, igatahes paremini kui nüüd Taimo omaks saanud Vilja, keda Edgar sundis ja kesikud saatest pääseda ei lasknud. Evelyn seevastu nautis glamuuri täiega, plaksutas silmi ja toitis kollast pressi nii suure hoolega, et endal läks söömine meelest. See oli muidugi Kiigajoni (või Käägajoni, ma ei mäleta) süü, oleks pidanud ikka partneri eest paremini hoolitsema.

Hea küll, laulusaade läks võib-olla tõesti väheke nihu. Randpere kiidab küll Evelyni taevani, väites, et see laul oli Eesti muusikaajaloo kõige õudsem episood – järelikult tegi Evelyn muusikaajalugu. Noo, see on vahest liialdus. Need inimesed, kellel kuulmist ei ole, kindlasti nautisid tema hüplemist ja huilgamist, ja selliseid on enamik. Neile ometi selliseid saateid tehaksegi, ega seda saa siis muusikaks pidada.

Ja mõelge ise, mida oleks siis vaene Evelyn pidanud tegema, kui Kesk poleks tema eest seekord hoolitsenud? Inimene oleks kibestunud ja võib-olla memuaare kirjutama hakanud. Eks tal aastate jooksul üht-teist siiski meelde jäänud ole. Oleks võib-olla rohkem rääkida olnud kui Tuuli Kochil, keda Jaak Allik on kahtlustanud salaarmastuses Edgari vastu.

Küll Evelyn jõuab memuaare ka kirjutada, aga kuni inimene on veel noor ja tal on annet, tuleb tal lasta teiste inimeste meelt lahutada. Selle raha eest, mis tema peale kulub, saab nii endale lubada nii spaahooldusi, kvaliteetset mani- ja pediküüri ning kõike muud, mida meelelahutajalt eeldatakse. Kõlbab teha nii seisvaid kui liikuvaid pilte. Teie ise ju neid vahite, nii et ärge vigisege.