Hardo Aasmäel on eneseiroonia kõrgelt arenenud. Ja eks anna ka toimetusel selle peale tulla, et lasta kreeklaste laristamisest kõnelda meie enese kuumimal laristajal, kirjastuse põhjalaskjal, susserdajal ja vassijal, pehmelt öeldes petisel (vt EE).
Kreeklasi süüdistavat kõiges ja kõigis, aga Euroopa Liidul tulevat ka peeglisse vaadata. Aasmäe endaga sama lugu. Kirjastuse töötajad annaksid talle hea meelega räigelt kitli peale, kui see pikkade kuude jooksul saamata jäänud palgaraha kätte tooks. Oleks nad kreeklased, tuleksid tänavale, röögiksid, märatseksid ja lõhuksid (loe ka siit).
Aga Entsüklopeediakirjastus polnud mingi tavaline äriühing, seda toetas riik: kolmikliidu valitsus fikseeris selle koguni koalitsioonileppes. Nii et Aasmäe Kreeka-tegemise eest võiks ka mõned poliitikute pead lennata.
Ei tea, mida Aasmäe honorari eest ka ostab. Krediitkaarti, millega päeva jooksul üheksa kõrtsi läbi ratsutada, ju enam ei ole. Kas süüa ja veini nagu Kerttu Rakke (loe siit)? Iseenesest võiks loo all ju olla märge: toimetuse survel annetan honorari kirjastuse palgavõlgade likvideerimise fondi – H. A.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment