Võib-olla on pisut küsitav ajastus Äripäeva poolt tuua Hardo Aasmäe rahaga susserdamine avalikkuse ette 1. aprillil. Erilist uudist siin muidugi pole, sest Eesti Entsüklopeediakirjastuse „rahalised raskused“ on avalikult teada juba pikemat aega. Seda kummalisem on, et Aasmäe esinemisi „arvamusliidri“ ja „asjatundjana“ piirata pole väljaanded seni vajalikuks pidanud.
Kui videomaterjali võetaks aprillinaljana, on see Aasmäele kahtlemata kasulik. Aga nii osav näitleja Aasmäe ilmselt siiski ei ole, et ta suudaks õigel hetkel verel pähe tulvata lasta nii, et see kaameragi vahendusel näha on. Kehakeele valitsemist võib õppida, vereringe valitsemine on aga siiski kõrgem pilotaaž. Jutt on tal professionaalse kelmi oma, on seda alati olnud.
Aasmäe leiab, et äriühingu juhina kirjastuse krediitkaarti kasutades ühe päeva jooksul üheksas pubis töllerdada, suurtes kogustes sularaha välja võtta ja loomakliiniku arveid tasuda on igati okei. Noo, võib-olla mõne ettevõtte meelest ongi, aga paraku on Aasmäe äri saanud arvestatavat riigi tuge. Nüüd tuleks uurida, kes need täpselt olid, kes talle seda andsid. Mis mehega tegu, on juba Aasmäele näkku vaadates selge, nägu on tal aga kõik need aastad olnud üks ja sama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment