Kui vahepeal tundus, et nõustajad ja pii-err-asjatundjad on presidendi abikaasat n-ö tõsisemale teele suunamas ja tema imagot asjalikumaks muutmas, siis vastses Eesti Naises (vt SL või Publik) lööb Evelin taas ise vabatahtlikult kõik uksed tema vöökoha jälgijatele valla.
Evelini elu pole kerge. Alles lõppes rahvusliku õnnetusena tajutud saunamütsiga kuninga juures käimise pärast tänitamine (vt siit). Nüüd otsustab Evelin „rahvale“ rääkida, miks ta jällegi paksuks on läinud. Või noh, nii paks ta muidugi ei ole kui kunagi Ärmalt Kadriorgu tulles, aga üksjagu juurde võtnud ikkagi. Mitte et see „rahva“ või üldse kellegi asi oleks.
„Olgu, pekske mind, kulla ajakirjanikud. Selle eest, et lapseootus mu paksuks tegi,“ karjatas Evelin 2008. Ajakirjanikud peksid, kuigi mitte kehakaalu pärast. Nüüd saame teada, et Evelin põdes borrelioosi ja sai ränka antibiootikumiravi. "Pärast seda keemilist "tapatööd" ma lihtsalt ei jaksanudki enam joosta,“ pihib ta. Mis võimaldab Õhtulehele intervjuu andnud spordiarstil irooniliselt muiata, et süüa jaksas küll sama palju kui enne.
Sellise äärmiselt isikliku teabe avaldamine teeb haavatavaks. Eriti, kui tegemist on avalikus elus osaleva naisega. Raseduse ajal juurde võetud kilode arv, kas parasjagu ollakse rase või olda, kas plaanitakse last või ei plaanita, põetud haigused jne – need on asjad, mida arutatakse sõbrannaga, aga mitte „rahvaga“. Rahvas on loll ja tänamatu, kaasatundmise ja -elamise asemel on sõim ja tänitamine kerge tulema.
Ma ei ütle, et sellist infot ei tule või ei tohi jagada, aga kui seda teha, siis kindlasti väga läbimõeldult ning eesmägistatult. Evelini eesmärgid ei ole selged, pelk tähelepanuvajaduse rahuldamine kommunikatsiooni sihina ei ole presidendi abikaasa vääriline.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment