Jääb, nagu on

Kõik oli nii ootuspärane, kui üldse olla saab. Peaminister jääb samaks, koalitsioon jääb samaks. Rahvaliiduga on läbi, rohelistega vähemalt selleks korraks kah. Seda, et üksikkandidaatidest ükski pika Tarandi fenomeni järele ei tee, oli samuti ette teada.

Roheliste parlamendist väljajäämise üle ei suuda ma kahjurõõmu varjata: vabatmeeste aktsioon oli stiilipuhas jokk. Paras, Strandberg. Vaata, ehk saad kroonid kuskile maha müüa, nagu kunagi rublasid parseldasid. Kross võib ju jälle piraadiks hakata, kui enam luurata ei viitsi. Väikese Tarandi mõnusat äraolemist Sirbis ei takista kahjuks miski.

Sotsid tegid hea hüppe, aga see ei ole sugugi ainult nende endi ega isegi mitte Mikseri teene. Rahvaliidu hääled pidid ju kuskile minema ning Reformis ja IRLis pettunute omad samuti. Ja kokkuvõttes pole sotside tulemusel mingit reaalset väljundit, sest valitsusse neid ei võeta – ja isegi kui võetaks, istuks Reform neile kiirelt ja efektiivselt pähe.

Savisaar isikliku megatulemusega tõendas taas, et absoluutselt igast skandaalist on võimalik kasu lõigata. Oleks ma venelane või penskar, kiunuksin kõva häälega, et valimispäeva puhuks oleks Tallinnas vähemalt teid liivatada võinud. Oleks siis, et aitaks valima minna! Mõni ajaleht võiks kokku lugeda, mitu valijat jaoskonda koperdades luud murdis.

Valimiste tehnilise korralduse poolel võiksid küll mõned pead lennata. Mul ükskõik, kas Sibula oma või mõni pikema patsiga pea. Tulemuste laekumine hangus rohkem kui tunniks, telesaatejuhid on sellise olukorraga küll juba harjunud, aga päris nõme ikkagi. Tõeline e-riik.