Aaviksoo õpetab õigesti valetama

Sõjaminister Aaviksoo ütles küll, et meie Liibüasse paugutama ei lähe, aga Aaviksood ei saa uskuda, sest tema õigust ei räägi. Aaviksoo on hoopiski filosoofiks hakanud ja tema filosoofia seisneb õigesti valetamise õpetuses.

Kui teie veel ei tea, siis Aaviksoo õpetab teile: rahvastel on informatsioonilise enesemääramise õigus. „Rahvusriigi informatsioonilise enesemääramise õigus tähendab ka seda, et tal on õigus saladustele ja valedele. Tal on õigus millestki loobuda, midagi mitte öelda, midagi maha vaikida jne. /---/ Informatsiooniline enesemääratlemine rahvusriigi tasemel tähendab ka seda, et keegi ei saa meid sundida tõde rääkima, kui me ise seda ei taha. “ (Diplomaatia)

Nii et täitsa arusaadav, miks selle Harndeni raamatukese peale nii leili mindi ja isikandmete kaitse seadusega vehkima hakata (loe siit ja siit). Informatsioonilise enesemääramise õigus sattus ohtu. Meie ilusad valed ei olnud äkki enam usutavad. „Kuid päris kindlasti ei tohi ennast lasta peibutada ettekujutusest, et ainult tõe mõõgaga on võimalik tagada enda kestmine,“ kirjutab Aaviksoo.

Tuli korra maa peale Vanapagan, kes tahtis ausa tööga õndsaks saada. Seal trügis aga tema „sõbraks“ ja leivaisaks Kaval-Ants, kes valetas ise ja õpetas ka Vanapaganale, kuidas õigesti valetada. Vaat sedasama õigesti valetamist õpetas Aaviksoo Narva-Jõesuus seltskonnale, kes üksteise nimesid nimetada ei tohi. Kes juttu kuulata tahtis, pidi kõigepealt Eesti riigile truudust vanduma, käsi piiblil, ja pärast kolm tilka verd andma Temale Endale, kes kah juures passis – et mitte sattuda kiusatuse sisse kogunenud vandenõulaste nimesid reeta.

Aaviksoo räägib veel sellest, kuidas igasse destruktiivsesse konflikti ei maksa oma nina toppida, selle asemel tuleb koos liitlastega leida win-win-lahendusi. Vaat neid win-win-lahendusi tahaks ma seal Liibüas näha tõesti. Hea küll, al-Gaddafi on paha ja tapab inimesi, aga kas need „valitsusvastased“ või „mässulised“ ikka on head, ah? Sabarakk Mubarak on paha, aga kas tema vastased on ikka head? Kas Lääs nendega ikka saab kokku leppida? Millegipärast ma ei usu. Eriti vähe saan ma aru sellest, kuidas taevast pommitades al-Gaddafi omadel ja tema vastastel vahet teha.

Mis Afganistani puutub, siis on head ja pahad meile selgeks tehtud. Taliban, teadagi, lõikab inimestel kõrvu ja ninasid peast ära, ei lase tüdrukuid kooli ja naisi valima. Televiisorit vaadata ei luba üleüldse kellelgi. Meie sõdurid, teadagi, on head, ehitavad koole ja annavad lastele kommi. Aga kõigi teistega, kes seal elavad, on asi natukene segane. Sellist looma nagu Afganistani rahvas või afgaanid ju olemas ei ole, tegemist on ülikirju kooslusega. Noh, ja Karzai? Kord on ta deprekas, kord laksu all (loe siit). Viimati, kui laksu all, käskis NATO vägedel kaduda kus kurat, sest nii temal kui ta rahval olevat kannatus otsas.