Päevaleht pannakse kinni

Seda juttu, et Päevaleht pannakse kinni, olen ma kuulnud vähemalt kümme aastat. Nüüd on see siiski tõenäolisem kui eales: kui Manitski põletas Päevalehes raha heast-paremast, mõni arvab, et isegi lausa missioonitundest, siis Luik on kahtlemata ärimiis. Papp peab paljunema. Aga Päevaleht on kahjumis olnud juba kaua.

Kinni muidugi midagi ei panda, sest see kõlab halvasti, aga kokku saab ikka panna. Kobin rääkis supertoimetuse ideest juba tükk aega tagasi. Päevalehe toimetus on niigi pisikeseks jäänud, asi see Luige muude äridega kokku sulatada, Ekspressi ja Delfiga. Tegelikult on EPL-i online juba ära tapetud, seal nagu midagi ühendada polegi. Ekspressi online on kah pigem sümboolne: võib olla, aga võib ka mitte olla.

Online'ide häda seisneb selles, et neid on liiga palju, nad on tasuta ja neis kõigis on lugeda üks ja seesama. Eesti-suguses pisikeses inforuumis viitsib ühte ja sama uudist kõigist online'idest lugeda ainult kas kretiinist meediapede või see, kellel on töö selline. Lugude lugemise eest maksmine veebis on alles lapsekingades. Kui Ekspressi ja Postimehe lugude eest veebis tõesti massiliselt makstaks, siis räägiksid nad neist numbritest hea meelega. Mõlemad vaikivad, järelikult pole, millega kiidelda.

Kui paberist Päevaleht ära kaoks, oleks mul siiski kahju. Kuigi ma pean nende analüüsiks nimetatavat nähtust naljakaks ja ebaprofessionaalseks (loe siit ja siit), meeldivad mulle enamasti arvamusküljed. Tõsi, nende tase on ebaühtlane ja rahapuudus torkab silma, aga see on teistel samamoodi.

PS. Tänase Õhtulehe esikülje prognoosimisega panin ma eile mööda (loe siit). Jaapan on ikka tõesti kaugel.