Wednesday, March 23, 2011

Lang annab teatrile ergutava laksu

Einoh, sellist valitsust me siis tahtsime! Rein Lang kultuuriministriks, oo jee, oo jee! Ma ei tea, kas Lang Aare Pilvel ja Hannes Varblasel vahet teeb, aga teatrit armastab ta kohutavalt. Mäletate, kui nunnult Ühtne Eesti Langi lohku tõmbas (loe siit ja siit)? Oli vaimustav performanss, ministri ja teatri romanss, nii et nüüd tabab Eesti teatrit degeneratsiooni asemel renessanss.

Ja kui Lang sai viiskümmend, siis oli Tartus Püssirohukeldris ägedam pidu. Esitati Adolf Hitleri monoloogi enne enesetappu. Kohalikud venelased hullusid, rahvusvaheline meedia tõusis tagajalgadele ning ministriherra pidi avalikult aru andma, mis seal siis tegelikult toimus ja kas ehk kellelgi koguni mõni sobimatu munder seljas oli. Ei olnud, ärge muretsege, ega Lang ei ole ometi Viisitamm, kes ennast sünnipäeva puhul Wehrmachti vormi riietab ja külalistele „Heil Hitler“ röögib.

Aga no milleks oli vaja Lang justiitsist ära tõsta, ah? Hea küll, ajakirjandusele keeras ta käru, ahistatud naisi ta ei kaitse, pätid laseks hea meelega vangist lahti ja üleüldse, korda ei ole siin Eesti riigis – aga no üldiselt ta siiski ti-ba-ke-ne seda asja jagab. Mida ma Michalist küll ei kahtlusta. Michali justiitsharidus pärineb keldriakadeemiast Nord! Mille psühholoogiaõpe tunnistati eelmisel aastal üdini kõlbmatuks. Vaat kui võtavad Michalil veel diplomi ära ja jätavad järele näruse keskhariduse, ole siis minister. Lang on vähemalt Tartus õppinud, isegi cum laude lõpetanud. Pealegi, Lang on elus midagi muud ka teinud, tema ajal viitsisin ma „Keskpäevatundi“ kuulata, aga no Michal, see on ju elupõline broiler.

Nii, ja Laar ei saanud jälle välisministriks. Eelmine kord juhtus täpselt sama, sest Ansip kartis, et temast saab peaminister Laari valitsuses. Seda hirmu ei peaks ju nüüd enam olema, ah? Me oleme jõudnud Ansipiga ära harjuda. Laarist oleks välismaal ikka mingit tolku ka, teda teatakse, ja ta ise jagab kah matsu. Paet, no Paet – no jumal küll... Välispoliitikas peab ikka stiili ja sarmi ka olema. Nõmme lasteaiad ja liivakastid karjuvad tema järele, aga mitte Eesti välispoliitika (loe ka siit, siit ja siit).

1 comment:

  1. Eesti välisminister vajab peamiselt kaasanoogutamise oskust, sest eesti välispoliitika allub suurtele ja tugevatele välisriikidele.

    Samas kultuuriministril peavad olema raudsed närvid ja lajatamisoskus, sest kultuuriinimesed on viimasel aastal kahtlaselt aktiviseeruma hakanud. Lang ja Paet sobivad oma kohtadele nagu valatud. Nagu ka Mihael, kes ilmselt harjunud kenasti sõna kuulama. On ministeeriume, mille vastu tuntakse huvi, et neid saaks väljastpoolt liigutada (et poleks nähtavat süüdlast) ja teisi, mille ukse ette tuleb lõukoer panna, et rahvast eemale hoida...

    ReplyDelete