Kaitsevägi jookseb tühjaks

Pruugib vaid mõnel jälle Afganistanis surma saada, kui meedia ujutatakse üle pseudopatriootilise propagandaga. Hukkunu tehakse kangelaseks, hoolimata sellest, kas ta astus kehva väljaõppe tõttu lõhkekeha otsa või kukkus talle masinat laadides lihtsalt midagi pähe. Vähem räägitakse sellest, et „missioonile“ ajab eelkõige soov raha teenida ning mõne inimtüübi puhul ka palgasõdurile sobiv adrenaliinitase veres.

Ent nüüd pakub endine kapo komisjoni juht Jaanus Rahumägi, kellele meeldib kõhtu sügada sooja mere ääres ja sõita belglasest „perekonnaliikme“ autoga, sõjameestele hoopis paremat teenimisvõimalust: võidelda piraatidega. Palgasõduril pole ju põhimõttelist vahet, kust raha saada ja keda nottida. Rahumäe pakutava palgaga kaitsevägi konkureerida ei suuda. Mees esitleb end rahvuslikult meelestatud tahte esindajana: et kaitseväest lahkuda otsustanud meestel oleks rohkem valikuid (EPL). Loodetavasti võtab Rahumägi endale tööle ka kaitseväest usalduse kaotamise pärast kinga saanud tegelased, kes muidu palgamõrvariks hakkaksid (loe siit ja siit).

Toredam veelgi on aga see, mida Rahumägi räägib kapost: „Teine osa sellest on aga kapo osalemine riigikaitse korraldamises – julgeolekukontrolli läbiviimisel on olukord kaitsejõududes muutunud sageli paranoiliseks, kus üksteist enam ei usaldata, kus ei teata, kes on kapo kaastööline ja kes mitte. See omakorda viib alla üldise lahingumoraali.“ See on umbes samamoodi nagu vene ajal, kus eales ei võinud teada, kes on koputaja ja kagebist, sest kõik kohad olid neid täis.

Ekspress sahistas kunagi, et Rahumägi pidi piraatidega võitlemise äris koostööd tegema hakkama Eerik-Niiles Krossiga, kelle hea sõber Savins praegu Arctic Sea kaaperdamise eest kinni istub ja kes väitis, et Kross kaaperdamise telliski (loe siit). Miks ta pidanuks tellima? Noh, üks võimalus on see, et siis oleks saanud vangivõetud ja kaaperdatud laeva vabastada. Nagu Rahumägi tõendab, on tegu tulusa äriga, milles musta töö tegijadki hästi võivad teenida.