Evelin tõmbas ketist lahti

Valimiste ajaks saadeti Evelin seenele (selle fraseologismi tõeline mõte seisneb tegelikult küll sinna jäämises), aga niipea, kui THI ära kinnitati, hakkas kohe jälle pihta. Veel viis kaunist ja põnevat aastat saame Kadriorust teada, mida süüa ja mida mitte. See on vaimustav.

Nõuan nais-Toomlat

Politolooge-sotsiolooge ja muidu tarkpäid meil siin Maarjamaal just ülearu palju pole, mistõttu olemasolevad on tohutumalt üle ekspluateeritud. Näiteks Agu Uudeleppa nähes hakkab mul parem tagajalg alati kergelt võdisema. Õnneks on Uudelepast olemas ka nais-väljaanne. Annika pakub Agule siiski teatavat vaheldust, kuigi nad näevad sarnased välja ja räägivad sarnast juttu.

Ma ei tea, kas Toomlal naine on, aga ilmselt ikka on. Kuivõrd Toomla on kah juba kõiki surmani ära tüüdanud, võiks ta vahel naise enda asemel dzotile lükata. Ega selleks pole palju vaja, tuleb lihtsalt mõned valvefraasid selgeks õpetada. Tibakene käigupealt arvutada võiks ka osata.

Hea oleks muidugi, kui naine Toomlaga väliselt liiga sarnane ei oleks, siis oleks vaheldusest veel rohkem rõõmu. Sama kehtib Saartsi kohta. Andrus Saarel võiks samuti naisväljaanne olla. Ja tegelikult oleks ju viimase peal vahva, kui vendadel Kivirähkidel ka õde oleks.

Pyrrhose võit

Hea küll, demokraatia on nii küps, et Ilves valiti riigikogus ära, ei õnnestunud „põllule“ minna. Ent neid alandusi, seda piinlikkustunnet, mis Ilvesele ETV valimisdebatis üle elada tuli, ei ole ometi võimalik unustada. Kõik see, mis viimasel hetkel – isegi vastu kõiki ootusi – avalikkuse ette tiriti, ei kao ju kuhugi. See saade, Ilvese abitus otse-eetris, ei lähe meelest ära.

Võib-olla näitab Ilves teisel ametiajal rohkem „sisu“ kui esimesel, mil tagasivalimissoov kindlasti kammitses. Aga kokkuvõttes on ikkagi tegemist vaikelu tsementeerimisega – jääb nii, nagu on! Midagi ei muutu. See tähendab – nõnda nagu Keskerakonnas, nõnda ka riigis.

Aga tegelikult ei ole nii, nagu Savisaar ütles – et ainult tulemus loeb. See, „kuidas“, on ikkagi väga tähtis. Nõnda, nagu Savisaar ei saa teha nägu, et Keskis on kõik kõige paremas korras „nagu alati“, ei saa ka Ilves päris südamerahus võitu pühitseda. Parteide presidendi märk ei kao otsa eest nii kergesti.

Rannamäe toetas Ilvest

Mul ei tulegi ette, et oleksin Rannamäed varem nii erapoolikuna näinud kui eilses presidendikandidaatide debatis (jätame siinkohal kõrvale Gaza sektori ja muud erihuvid). Eesti poliitikuid on ta muidu töödelnud ikka üsna ühtlase asjalikkusega. „Kodanikesse“ on sattunud ka teemasid, millest ta eriti jaga, aga mitte keegi ei jaga kõike, selge see.

Noh, muidugi ei juhtu iga päev, et saatekülaline saatejuhti ründab ja veel nii tundliku teemaga nagu Tarand Rannamäed. See selleks, aga Rannamäe läks Ilvesele mitu korda appi, kui viimasel asi täiesti käest kippus minema, ja kippus päris mitu korda. Saate esimesel poolel tundus lausa, et Ilvese jaoks käib debatt võõrkeeles. Tema eesti keel on presidentuuri ajal palju paremaks läinud, aga eile paistis küll, et ta siiamaani tõlgib mõttes, ja selle pärast on ka reaktsioon aeglane. Nüansside tabamisega on tõsiseid raskusi.

Savisaar ähvardab

On olemas ainult keskerakondlased ja mittekeskerakondlased, punkt! Einoh, see kõlab nagu ähvardus, et kes pole minuga, st Edgariga, lastakse kohapeal maha (kuulake häält ja vaadake pilti ka, siit).

Olukorras, kus Savisaar jääb Keski juhiks nii napilt, ei meigi eriti senssi niimoodi rusikatega vehkida. Või kujutab ta tõesti ette, et nüüd keerab kraanid viimseni kinni ja kõik, kes Ratta poolt on, hakkavad tal peost sööma ja tema laulukest laulma? Pole ju enam ajad, kus sai partei sees hüvesid jagades inimesi lõa otsas, nn toiduahela osana pidada. Parteil ei ole lihtsalt enam pappi, millega hädalisi ära osta, ja võimu pole niikuinii. Linnas laamendavad, aga ükskord on seegi laiali tassitud, pole enam midagi võtta.

Oh, jah, Savisaare-suguse tegelase pooldamiseks peab ikka peast täitsa segi olema. Ma ei usu siiski, et kõik keskerakondlased puhta lollakad on.

Mida Edgar Viljale tegi?

Oiappikene, see on Viljast nüüd küll hirmus käik: teatada vahetult enne Keskerakonna liidri valimisi, et tema ja Edgari vahel pole normaalset mehe-naise suhet kunagi olnud (Publik). Millest tuleb järeldada, et nende vahel juhtus midagi ebanormaalset. See kõlab peaaegu nii, nagu oleks Edgar mingi pervert.

Loost endast midagi säärast küll ei ilmne, kuid ridade vahelt võib hea fantaasia korral rohkem välja lugeda, kui Vilja ütleb. Kui juba naise peale röökis, äkki andis siis tappa ka? Kas see ikka on nii kohutavalt ebanormaalne, kui mees ei taha kodutöid teha? Noo, kahtlustan, et see on pigem reegel. Nõusid ei pesnud kunagi, aga prügi siiski viis vahel välja? Ma ei ole päris kindel, et see veel mehest kohe kõrvalekalletega tüübi teeb.

Nüüd tuleks Edgari käest kiiremas korras uurida, missugust mehe ja naise suhet tema normaalseks peab ning mis ajendas Viljat vihjama, et nende vahel sündis abielu ajal midagi ebanormaalset. Sest vaadake: see, kes erakonda juhib, peab ikka täitsa normaalne olema. Aga kui tema endine naine ütleb, et ei ole, siis tuleb kiiremas korras selgeks teha, kuidas lugu päriselt on.

Igasse toimetusse võitlev kristlane!

Mulle meeldib, kui inimesel on veendumused. Veel rohkem meeldib mulle, kui ta neid vabalt väljendab. Eestis pole just palju ajakirjanikke, kes on võimelised kirjutama ridu: „Ainult Jumal on püha. Mina vaatan tema peale ja juhindun Temast.“

Seda kirjutas Toivo Tänavsuu, teate küll, seesama, kes saab lastelastele rääkida, kuidas Ansip teda sõimas (loe siit), kahjuks peab ta küll lisama, et Valnerid ja teised meediapehmikud teda mõistnud (loe siit).

Toivo peab silmas muidugi kristlikku jumalat, ja nõnda, nagu tublile kristlasele ja üleüldse õigele usklikule kohane, peab ta kõiki teistesse jumalatesse uskujaid hirmsal eksiteel olijaiks. Talle on sügavalt arusaamatu, kuidas keegi võib maise kujuga inimeses näha „jumalikku oreooli, eluveeallikat või koguni universumi loojat ennast“ (EE). Hariduse asi, ütlen mina selle peale. Silmaringi küsimus, kui soovite.

Aga edasi hakkab nalja saama. Mis kuradi sisemise tasakaalu jura see dalai-laama aastast aastasse ajab, ja massid muudkui kuulavad, mokk töllakil? Oh, te rumalad lambukesed, see on ju seesama jutt, mida eesti kirikutes igal pühapäeval räägitakse. Miks te ometi sinna kuulama ei lähe, tobud, ah?

Ja kuidas võite te arvata, et kõik usud on üheväärsed? Sellisel lodevusel ei saa head vilja olla. Jumal karistab kõiki, kes tema sisse ei usu ja puuslikke teenivad. Teate, mis on tulemus, kui te selle kahtlase laama jutukesi kuulate? See on: „...majanduslik, moraalne ja sõjaline allakäik, riigi häving ja rahva vangilangemine.“ Põmm! Bahh! Trahh! Selliste arvamusavalduste avaldamise nimel olen ma valmis surema.

Ajakirjandusliku mitmekesisuse ja arvamusvabaduse nimel nõuan, et võitlev kristlane kuuluks igasse toimetusse. Ei maksa arvata, et supertoimetuse loomisega probleem lahendatud oleks. Üks Tänavsuu ei jõua ei jõua Delfi ja Päevalehe omadega nii palju tööd teha, kui vaja on, ja Õhtuleht asub ju hoopis teisel korrusel, nendeni ei ulatu ta hoopiski. Neid peab olema rohkem, et tõelise usukuulutaja sõnum ei jääks hüüdjaks hääleks kõrbes.

Peale selle kordan ma oma varasemat nõudmist, et igasse toimetusse peab kuuluma oma neegerkolumist. Ära pahanda, Abdul, meie maal ei ole „neeger“ rumal sõna (loe ka siit). Selles mõttes paneb Postimees praegu Ekspress Grupile pika puuga. Niisiis, ootan töökuulutusi: „Otsitakse neegerkolumnisti.“ „Võtame tööle padukristlasest ajakirjaniku.“

Kolmas nõudmine, mille formuleerin, on juba täidetud. Kõigisse toimetustesse peavad kuuluma seksuaalvähemuste esindajad. Aga – nad peavad kohemaid kapist välja tulema ja oma veendumusi vabalt väljendama hakkama! Sest kui nad ei kirjuta nii, nagu nad päriselt mõtlevad ja tunnevad, pole neid samahästi kui olemaski.

Savisaar on lapsestunud

Savisaare tõmblused enne laupäevast kongressi on muutunud päris naljakaks. Kõigepealt püüab Ratast rattale tõmmata, et see „omade“ poole üles tuleks, aga „ületulemise“ eest lubab ainult jõuluks sooje sokke. Nojah, pole vist midagi paremat lubada, Vene raha sulas ju ära enne, kui kohale jõudis. Siis loeb ette inimesed, keda tema usaldab.

See on ju nagu lastel: see erakond siin on minu liivakast, ja kes koos minuga mängida tahab, peab tegema nii, nagu mina ütlen. Kui ei tee, siis mängu ei võta. Mäletad, Jüri, mina sind ju üldse mängu tõin, ja sina ütled nüüd, et ma ei olegi sinu isa! Olen ju küll, kas sa siis ei mäleta, kuidas ma sind hellalt põlve peal kiigutasin ja unelaulu laulsin, uusi mänguasju ostsin ja näitasin, mida kõike nendega teha saab?

Ja nüüd mängid sina Ott Lumi ja ebatruude keskerakondlastega, kes söövad oravate peost! Noh, kui nii, siis teen mina nii, et sul enam minu liivakasti asja ei ole. Kõik mänguasjad võtan ära ja teen nõnda, et sa kuskilt uusi ei saa. Panen su lastekodusse, kus pahad onud ja tädid sulle õhtul unelaulu asemel vitsa annavad. Taskuraha sul nende käest igatahes oodata ei maksa. Aga meie liivakasti saab edaspidi ainult piletiga, mille ostmiseks sinul kohe kindlasti raha ei ole (PM).

Ja kui sa ikkagi tulla julged, tulevad minu poisid ja lükkavad su porilompi pikali. Ja vaat kui siis keegi sulle appi peaks tulema, siis läheb nagu Mika Keräneniga, kellest on saanud kriminaalkurjategija. Mina ja minu usaldusalused kaebame esimesena, ja kes esimesena kaebab, seda usutakse.

Kes tappis Eesti suusatamise?

Ma ei jaksa kah ausalt öeldes enam Veerpalu uskuda, kuigi ma leian siiamaani, et suusataja asi on suusatada, mitte pudrukausis sonkida ja oma arsti suhtes puugisüsti pärast kohtuasju algata, no et äkki polegi vaktsiin, vaid hoopis mingi keelatud aine (loe siit ja siit). Hea küll, kaebab edasi kõrgele kohtule, aga kui see kah süüdi mõistab?

Siis on läbi, sõbrad, ja mitte ainult Veerpalu jaoks. Kuigi küsimus ei ole minu meelest ammugi enam mitte Veerpalus, vaid sellest sulidest koosnevast suusaliidus, kust Toomas Savil lasti ilma keretäieta vaikselt minema tõmmata. Ja Alaveris. Pruugib talle vaid näkku vaadata, kohe on selge, et valevorst. Alaver muide lubas tagasi astuda, kui fiss Veerpalu süüdi mõistab, aga nüüd? Ja koondise arst? Kui see süstis Veerpalu, siis süstis ta kindlasti kõiki teisi ka.

Niipalju kui ma mõikan, on see fiss veel kökimöki, aga kui juba arbitraaž, siis tuleb päris kohtumõistmine. Vaat kui siis veel mõnel mehel vangi ei tule minna. Mina pistaksin ilma pikemata pokri Järve, Savi ja Alaveri. Ja arsti, see ei vaadanud kah kaamerasse, kui küsiti, vaid posises omaette. Veerpalu jätaksin lahti, sest temast on mul kõigele vaatamata kahju. Mitte sellepärast, et ta nuttis, vaid sellepärast, et tema ümber on säärane ussipesa.

Usume Malt Laali

Oo, kus Laaril veab: unisevõitu päeva sattunud sõjaministri mahalaskmislubadus sai online'ides kindlasti hea lõikuse tegeva lõplikult süüdi tunnistatud Veerpalu näol hea tähelepanu kõrvalejuhtija. Rõõm võib siiski enneaegseks osutuda: Veerpalu ja Laari uskujate ühisosa ei pruugi väga suur olla (loe ka siit).

Tegelikult võiks Laarile ka vereproovi teha – äkki oli ta seltsi listi „erakirju“ kirjutades keelatud ainete mõju all. Või lihtsalt õllene. Kui väga promilline proov tuleb, siis võib Laar muidugi edasi kaevata, näiteks Carl Bildtile või Margaret Thatcherile. Aga meie usume teda ikka, sest kui asi just õlles pole, siis ega ta kindlasti ise ei süstinud, küllap doktor Vahtre tegi.

Ilves šaakalit ei toida

Kadrioru loa taotlemise nõue presidendikandidaatide väitlusel osalemiseks on ilmne ülepingutus: tõeline šaakal murrab end mis tahes turvakoertest mööda, nii et vaip on tõepoolest verd täis. Õhtuleht piirdub paraku niisama virisemisega: ei kutsutud, isegi vaikselt nurgas seista ei lubatud. Julge šaakali rind peaks olema rasvasem, seda isegi lakkamatu infosõja tingimustes.

Laar laseb maha

Laar on endiselt aruandekohuslane pigem EÜS-i, mitte Eesti riigi ees (kuigi mõningate meelest tähendab see enam-vähem ühte ja sedasama). Puudub veel, et Laar ise Eesti riigi ründajad seina äärde paneks ja oma käega maha kõmmutaks (EPL).

Ma ei usu küll, et Laari käsust Drambjani mahalaskmiseks piisas, aga kuivõrd Laar pärast kaitseminni intsidenti kohe vene kaardi lauale lõi, siis kinnitab see mu varasemat arvamust: Drambjani polnudki kellelegi elusana vaja.

Noh, nüüd tuleks siis uurida, kust need piirid jooksevad ja mida Laar Eesti riigi ründamiseks peab, kas lõugade lõksutamine kah selleks kvalifitseeritakse või mitte. Iseasi on see, kuivõrd Drambjangi üleüldse Eesti riiki ründas. Selle järeleuurimiseks puudub nüüd paraku võimalus.

Tegelikult on päris kummaline, kuidas mõni mees suureks ei kasva, on teine Jüri Böhmiga paras paar (loe siit). Kuigi ega Laar Savisaare pilti tulistades kah just enam lausa verisulis olnud. Siis oli ta sunnitud pikka vassimist ja keerutamist pudistama kuulsa lause: „Mul on kahju ja ma vabandan.“ Praegu kipub sellest väheks jääma, sest tagajalgadele ei tõuse mitte ainult venelased, vaid ka lääne sõbrad. Jänkid võivad mõista, Euroopa vaevalt.

Lasteaed sajab kaela

Tallinna 5. lastaaed, mille Savisaar jõuga Poska lasteaaiaks ümber nimetas, hakkab kokku kukkuma. Kevadel sadasid rühmades laed läbi, nüüd kukub fassaad lihtsalt tükkide viisi alla. Suurem varing toimus õnneks ajal, mil lapsed õues ei olnud, pole aga teada, mis sealt veel alla tulla võib.

Nimetahvlit avamas käies avaldas Savisaar lootust, et sellest ajaloolisest lasteasutusest sirgub nii mõnigi linna- või riigijuht. Mida ütleb Savisaar aga siis, kui maja küljest alla kukkuvad kivid mõne tulevase riigijuhi ära tapavad? Muide, Poska lasteaaed pole sugugi veel mitte kõige hullemas seisus lasteaaed Tallinnas.

Tarand klähvis niisama

Tarandi ja Ilvese debatt Vikerraadios (kuula siit ja siit) ei andnud kummagi kandidaadi kohta uut infot, aga kui nn võitjast rääkida, siis oli see kahtlemata Ilves. Tema jutt oli loogiline ja sidus, Tarand ei tundunud aga olevat ette valmistunud. Näksis niisama siit-sealt, aga säärest kinni ei saanud. Püüdis ka Ilvesele sõnu suhu panna, see ei õnnestunud.

Ülearu palju aega pühendati Edgar-gate'ile. Kuulasin huviga, kui kaua lastakse sellest tegelikult ju presidendivalimistesse otseselt mitte puutuval teemal jahuda: kakskümmend minutit lasti, ja kohe saate alguses (teema tõi sisse Ilves). Päris käest asi siiski ei läinud, ja saate edenedes läks Ilves järjest paremaks ja Tarand aina rauges.

Strandberg teritab Sirpi

Teadustoimetaja-karikaturist kõlab küll enam-vähem nagu „lüpsja-karjatalitaja“, aga no ega siis Eerik-Niiles Kross saanud Strandbergi endale võtta, see ei mõista ju ei luurata ega sõda pidada. Niisiis tuleb riigikogust välja jäänud kahvaturohelisel rublamüüjal leppida kuue-seitsmesaja eurose kommirahaga, mida sõber Kaarel talle maksumaksja rahakotist joonistab.

Jah, vabatmeeste afäär rohelistega kukkus suurejooneliselt läbi, aga vähemasti on nad üksteisele raskel ajal toeks. Ainult Artur Talvikul paistab igav olevat: külaraadio tegemine ei ole kindlasti tema enesehinnanguga mehe ambitsioonide kõrgusel.

Kulda pole vaja pesta

Teate, miks on kuld parem kui raha? Ta ei lähe mustaks, järelikult pole teda vaja pesta. Rahaga seevastu on igavene jama: kui teda on väga palju, siis kipub ta tihtipeale must olema, isegi nii must, et haiseb. Vanad roomlased ütlesid küll, et ei saa haiseda, aga see on vist üks väheseid asju, milles nad eksisid.

Mina ei tea, misasja need Atonen ja Tamming seal Tavidis on kokku susserdanud, aga igatahes seebipank neid enam ei usu (PM). See ongi vist peamiselt usuküsimus: seebipank usub raha, aga Atonen jällegi usub kulda (loe siit), nii et üksteist nad ei saagi uskuda. Keda usub kohus, eks seda näita aeg, aga seni käib Atonen poes leiba ostmas kulla eest, et mitte käsi määrida. Selveri müüjatel on närvid juba täitsa läbi.

Vihje uutele Drambjanidele

Ansipi valitsuse all viimse piirini viidud või lihtsalt omadega sassi läinud inimesed, kellele meeldib ministeeriumis pauku teha ja vaadata, kuidas inimesed aknast välja hüppavad (loe siit), said suurepärase vihje tänasesest EPL-ist: peagi kolivad neli ministeeriumi ühte superhoonesse kokku.

Ehk siis praegune rahandusminn lükatakse pikali ja sinna – Suur-Ameerika tänavale – kerkivad kaksiktornid. Nojaa, see viib mõtte kohe lennukitele, mis sinna sisse hakkavad lendama, neid muidugi kohalikel kuskilt võtta ei ole, ja Alkaiida ei viitsi vahest siinsesse kolkasse sihtima hakata. Kuigi mine tea.

Kaitseminn tahab samuti uut maja, kus kuulid seintest läbi lähe. Natuke rohkem turvamehi oleks ka vaja, et Laar saaks tööajast sõprade-EÜS-laste pulmas käia ja sellest kohe mingi jama ei juhtuks. (Muide, Krossi uue naise pildi suutis ÕL küll kätte saada, aga kesse niisuke on, selle väljauurimine käis üle jõu. Äkki on ka luuraja?) Millest tuleb järeldada, et riigil on raha küllalt.

Svetlana autoga sõidavad afgaanid

Liibanoni pantvangide jalgrataste jaoks tellitakse erikonteiner ja tuuakse need tagasi, seda kõike maksumaksja kulul (loe siit) – aga vaat kui Svetlanal auto ära varastatakse ja Afganistanist üles leitakse, siis öeldakse: sõiduki välisriigist tagasi toomise kulud jäävad omaniku kanda (EPL).

Noh, kui see ei ole ebavõrdne kohtlemine, mis see siis on, ah? Ma ei tea, kas see on sooline või rahvuslik diskrimineerimine – või peab selleks, et Eesti riik inimest aitaks, tõesti pantvangis istuma –, aga õiglane see küll ei ole. Või ei tooda selle pärast, et Svetlana auto oli juba vana pann, aga pantvangide rattad uued ja kallid, mis sest, et jumalast sodiks sõidetud?

Afganistaniga puuduvat ka „igasugune“ leping, nii et polevat teada, kas seda panni üldse tagasi antakski. Kuidas siis nii, meie sõdurid rajavad seal koolimaju, võitlevad naiste õiguste eest ja annavad lastele kommi, saavad selle kõige hea ja ilusa käigus ühtelugu surma – aga lepingut ei olegi? Liibanoniga on meil nüüd ilmselt seevastu igavesest ajast igavesti kehtiv jalgrataste tagasisaatmise leping, ja peale selle ka „igasugune“ leping, mille sisu pole, mõistagi, avalik.

Surnuks, ja korras

Drambjani juhtum tõendab selgelt, et ameerikalik mõtlemine on meile lähem kui euroopalik. Bin Laden tapeti ilma kohtuta ära, seevastu Breivik võeti kinni elusalt. Erinevalt neist ei tapnud Drambjan ainsatki inimest, aga maha ta ometi kõmmutati.

Politsei ja kapo ei ole selgitanud, miks oli nende meelest sündmuskohal tapmine õigustatud. Drambjan ju ei tulistanud relvastamata inimesi. Tegemist oli meeleheitel mehega, kes oli elus kõik kaotanud. Tõenäoliselt ei olnudki tema eesmärk tappa, vaid hoopis tähelepanu saada. Arvatavasti oleks ta ellujäämise korral kohtuprotsessi ja avalikku huvi nautinud, sest tal olid väga selged, kuigi primitiivsed poliitilised seisukohad. Me ei tea, kuivõrd professionaalselt temaga läbi räägiti või kas seda päriselt üleüldse tehti.

Tapmise taga võis olla kaine kaalutlus: kui Drambjan oleks kohtus saanud pikalt-laialt rääkida, kuidas mitte-eestlasi Eestis orjadena koheldakse, oleksime saanud väga ebasobivat rahvusvahelist tähelepanu. Nüüd ei ole tal vähemasti võimalik enam oma "manifesti" täiendada ega esitada.

Teiseks, kui kapo tal varemgi silma peal hoidis, siis järelikult kehvasti hoidis. Kapo ja proksi lõputust vassimisest ma parem ei räägigi. Vaevalt see nüüd Laarile ja Ansipile soolo võimaldamiseks mõeldud oli, vassimine on neil ametkondadel lihtsalt veres.

Raasukese kuldsed käerauad

Ei tea, mis neil svenssonitel plaanis on, et Raasukesele oli vaja päeva pealt kinga anda. Ilmselt midagi hirmsat. Raasuke sellest muidugi kellelegi ei räägi, tema ei tohi isegi tööl käia, svenssonid keelasid ära. Ainult potipõllundus on lubatud. Kingaandmisraha oli nii suur, et kiusatust suud paotada ei saa tekkidagi.

Vahtre teeb filmi bin Ladenist

Breidaksil pole õigus: Laar pole mingi luuser, möku mees või pintsakute sabarakk, ta on lihtsalt ajast ees. Nimelt on tema juhitavas kaitseministeeriumis samuti meelelahutus- ja meediaosakond nagu USA kaitseminniski (PM). Senimaani on see küll peamiselt one man band, aga olgem ausad, Vahtre ongi mees nagu orkester, lahutab meelt mitme eest.

Jänkidel aitavad kaitseminni meelelahutajad filme teha, et asjad ikka nii välja paistaksid, nagu paistma peavad. Vahtre on selliste asjade peale mihkel, tema koos Ulmaniga ju kirjutaski kokku huumoriseebi "Tuulepealse maa", mida vaadates ajaloolased kohe sügelema ja vinguma hakkavad, aga tühja sest, rahvale meeldib. Ka "Detsembrikuumus", tubli propagandafilm, on Vahtre lapsuke. Aga ega siis riik ole mingi kurjategija või bandiit, kelle tellimuse täitmist pahaks tuleb panna, onju, nii et ärgu oldagu ebaõiglane.

Kui Vahtrel feissbukis passimisest aega üle jääb (loe siit), siis võib ta rahva ja Laari rõõmuks uue stsenaariumi peagi valmis saada. Tegelikult on tal neid sahtlis mitu tükki, sest ega ta ju kogu riigikogu aega kommentaariumites veetnud.

Jänkid on lapsed

Mida teevad poodi mängivad lapsed, kui neil raha otsa saab? Õige, nad joonistavad seda lihtsalt juurde. Lapsi ei takista miski mängurahaga ka päris poodi minemast, ja kui neile sealt mänguraha eest päris kaupa anda ei ei taheta, on nad veendunud, et müüja on loll.

USA samamoodi: selle asemel et laenamine ära lõpetada või vähem laenata, nõuavad nemad õigust veel rohkem laenata. Hakkas raha väheks jääma, trükkisid juurde. Ja kui reitinguagentuurid selle peale usaldusmõõdikutest A-sid vähemaks võtsid, hakkasid nad lõugama, et Standard ja Poor's ei oska arvutada. Kusjuures agentuurid langetasid USA reitingut ainult natukene. Mina igatahes ei annaks niisukestele mitte sentigi (loe ka siit ja siit).

Eestlane on tõeliselt usklik rahvas

Oijah, alles see oli, kui üldrahvaliku hüsteeria korras usuti Andrus Veerpalu (ja jõuluvana ja Getter Jaanit), nüüd usutakse siis majanduskasvu. Terves Euroopas ei usu seda keegi nii toredalt nagu meie. Aga Meelis Atonen teab, et uus kriis hingab kuumalt kuklasse ning raha võib väga kergesti taas lepalehtedeks muutuda. Sellepärast usub tema kulda.

„Tavid mitte ei müü kulda, me tänasel hetkel usume kulda, seetõttu oleme ka investeerinud kulda, meil on umbes 430 kg kulda,“ rääkis Atonen Delfile. „Mina usaldan ainult füüsilist metalli. Keerulises olukorras võib oma e-metalli päris metalliks vahetamine võimatuks osutuda ning kriisi olukorras on e-kuld hoopis odavam kui reaalne kuld.“

Vaat nii! Vaatasin kohe oma kõrvarõngaid ka uue pilguga. Kas hakata neisse uskuma või kanda niisama kõrvas edasi? Atonen ei ole ju loll mees, kui ikka tema juba kulda usub, küll siis armas eesti rahvas tasapisi järele tuleb. Kaua sa seda Ansipit ikka uskuda jõuad, las teda usuvad vahepeal jänkid ja nende Washington Post.

Hurda uued trikid

See on küll nali: kaitseuuringute keskuse uueks juhiks saab Martin Hurt, keda lai avalikkus teab nn paljaste meeste afääri tõttu (loe siit). Sõjamehed on paljad selle pärast, et tollase asekantsleri Hurda korraldatud hanked haisevad nii hirmsalt, et kaks meest istub juba vangis (loe siit). Hurt kuulus kaitseministeeriumis omi asju ajanud grupeeringusse koos Kanniku, Kolga ja Mikkoga (vt EE).

Ilvese suvetuuri eest hoolitseb Evelin

THI lubas küll, et suvetuuri ei tule, aga kuidas siis ei tule, kui see juba ammu käib: meedia korjab Evelini feissbuki kontolt kõik pildid üles, ja selleks need ju sinna pandud ongi. Kas siis Kadriorul muud teha pole kui prügi korjata ja heina niita? Eks vast oleks kah, aga igast tööst ei saa ju ägedaid pilte.

Bushile meeldis kangesti võsa raiuda, nii et las Ilves niidab pealegi muru. Kirves presidendi käes oleks muidugi ägedam, ja mis veel siis oleks, kui ükskord algaks aega, mil tuleb Tarand mootorsaega...

Närvihaiged turud

Iseenesest pole Hispaania ja Itaaliaga asi veel nii hull, nagu paista võib, aga investorid, keda kannustab ahnus ja hirm, kaotavad väga kergesti närvid. Seal ei ole loogikaga enam midagi pistmist: sa lihtsalt ütle investorile, et uus krahh on tulemas, ja tema kukub hullunult sahmerdama. Ja siis paistabki, et kogu raha on maailmast äkki korraga otsa saanud.

Niisukeste närvihaigetega ei ole midagi teha, riigid võivad kas või nahast välja pugeda, aga turg ei rahune, seo või teine posti külge kinni, pane või betooni peale puhkama. Turg on pidevalt purjus või laksu all, sest kuidas sa muidu ikka oma suure hirmuga toime saad (loe ka siit).

ETV vaikis kaitseväelase surma maha

AK, mille krimiosas on isegi purjus inimesi lällamas näidatud, vaikis maha tänase päeva peauudise: Võrumaalt leiti 30-aastase kaitseväelase surnukeha. Postimees tõmbab enne juba enne asjaolude selgumist paralleeli Aare Viirmaaga, mis viitab, et neil on rohkem infot, kui kaitseväe pressijaoskond on andnud. Delfi korjas kõik enesetapule viitavad kommentaarid kiirelt ära.

Küll aga pidas ETV uudiseväärseks pressinõukogu taunivat otsust Ekspressi asjus, mida isegi online'ides veel ei ole. Et see niikuinii tuleb, sellest kirjutasin varem. Aga AK tegijad võiksid taibata, et sellised asjad huvitavad ikkagi väheseid.

Appi, Vahtre jälgib mind!

Einoh, see Koorits on jumalast nunnu. PM on ikka lihtsalt loll, et ta nii pahatahtlikul ajakirjanikul (loe siit) minna laskis. Teate, mis ma seekord teada sain? Vahtre luurab feissbukis! Kuidas ma ise selle peale ei tulnud. Koo-huu-tav! Selleks oligi doktorikraadi vaja. Kakskümmend viis miinus maksud vanas rahas selle eest pole just teab mis megapalk, aga eks hoiab hinges, eriti kui vahepeal oli juba kõht tühi (loe siit).

Ähh, ma luuran siis vastu. Vahtre märgib FB-s oma tööandjaks rahva – tuletaevasappi! Kas Malt Laal on siis rahvas? Võeh! „Mul on perekond,“ karjatas Vahtre, kui ajakirjandus teda kottima hakkas, aga FB andmete kohaselt on Vahtre „suhtes“. Huvitav, kellega? Kas Merikesega, kellega tal lapsed on – või viimaks kah rahvaga? Läheb täiesti perversseks kätte, onju.

Mul on Vahtrega 23 mutuaalset sõpra, nii et me võime teineteisel silma peal hoida küll. Ma arvan, see ongi monitoorimine, selline vastastikune. Nii ma olengi Vahtre tööandjaks ja ühtlasi temaga suhtes.

Ega ta päris huumorimeeleta ei ole muidugi. Näiteks on ta kirjutanud: „James Bond otsustas imbuda Eesti kaitsestruktuuridesse. Ta astus hakatuseks sisse kaitseministeeriumi uksest. „Teie nimi?“ küsis valveametnik. „Vahtre,“ vastas Bond. "“Doktor Vahtre.““

Broilerid on elu õied

Edgar on otsustanud, et tema enda üles kasvatatud broilerid on küll elu õied, aga parem õitsegu nad mujal, mitte Keskerakonna kongressil. Vaid kümme minutit Rattale oma ideede tutvustamiseks näitab, et Savisaar ikka kardab (loe ka siit).

Mida ma küll eriti ei oleks uskunud, aga ka viimane Kesknädal loobib Rattale kaikaid kodarasse erilise innuga, kasutades osavalt ära muust meediast kokku viksitud materjale. Järelikult ei peetagi Ratast kärbseks, kui kogu Savisaarele truuks jäänud kahurvägi talle peale lastakse.

Mis viib mind mõttele, et äkki ikka Rattast saab midagi või kedagi. Mikserist, Keskerakonna kadunud pojast, ju sai: nüüd hiilgavad teisel silmad ohtlikult peas. Võib-olla peaks Ratas ka erakonda vahetama ja laskma savisaarlastel vaikselt loomulikku surma surra.

Üks on kindel: uue põlvkonna poliitikud ei ole enam sellised nagu need, kes EV taasiseseisvumise juures seisid. Isiksuse karismast aina tähtsamaks muutub valija silmale nähtamatuks jääv poliittehnoloogia ja pii-err. Uut tüüpi poliitika nõuab ka uut tüüpi poliitikuid, kelle taga seisab nähtamatu masinavärk, tagatubade ideoloogid ja spin doctor'id, kes skeeme loovad ja nende levitamise eest hoolitsevad. Aju ei ole vapiloomale enam vajalik.

Siim võtab Taavil kõrvad pihku

Siim Kallas on väga pahane, et tema riigikogulasest tütar Kaja enne pulmi lapse saab. IRL-i siseopositsionääri ja õnnetuseennustaja kohalt Eleringi palgale siirdunud Taavi Veskimäe sissetulek on küll Euroopasse murdnud Eesti poliitgigandi väimeespojaks saamise tarvis piisav, aga nüüd tuleb Veskimäel kiiremas korras Kaja kätt paluda ja abieluleping vormistada (loe ka siit ja siit).

„Vanamoodsa inimesena leian, et asjad peavad käima õiges järjekorras,“ on Kallas resoluutne. „Poliitikas tegevad inimesed ei saa endale nn vabaarmastust lubada. Enne abielu, siis lapsed. Aga kui asjad on juba valesti jooksma hakanud, tuleb nad kiiresti õigeks keerata ning Kaja ja tema lapse tulevik kindlustada.“

Kallase vanemlikul murel on alust, sest Veskimägi on ühe naise lapsega juba maha jätnud. Tänaseks kuueaastane tüdruk kannab küll isa nime, ent lapse emaga Veskimägi abielus ei olnud. Kroonikal pole andmeid, kas Veskimägi vanemlikke kohuseid täidab.