Edgar on otsustanud, et tema enda üles kasvatatud broilerid on küll elu õied, aga parem õitsegu nad mujal, mitte Keskerakonna kongressil. Vaid kümme minutit Rattale oma ideede tutvustamiseks näitab, et Savisaar ikka kardab (loe ka siit).
Mida ma küll eriti ei oleks uskunud, aga ka viimane Kesknädal loobib Rattale kaikaid kodarasse erilise innuga, kasutades osavalt ära muust meediast kokku viksitud materjale. Järelikult ei peetagi Ratast kärbseks, kui kogu Savisaarele truuks jäänud kahurvägi talle peale lastakse.
Mis viib mind mõttele, et äkki ikka Rattast saab midagi või kedagi. Mikserist, Keskerakonna kadunud pojast, ju sai: nüüd hiilgavad teisel silmad ohtlikult peas. Võib-olla peaks Ratas ka erakonda vahetama ja laskma savisaarlastel vaikselt loomulikku surma surra.
Üks on kindel: uue põlvkonna poliitikud ei ole enam sellised nagu need, kes EV taasiseseisvumise juures seisid. Isiksuse karismast aina tähtsamaks muutub valija silmale nähtamatuks jääv poliittehnoloogia ja pii-err. Uut tüüpi poliitika nõuab ka uut tüüpi poliitikuid, kelle taga seisab nähtamatu masinavärk, tagatubade ideoloogid ja spin doctor'id, kes skeeme loovad ja nende levitamise eest hoolitsevad. Aju ei ole vapiloomale enam vajalik.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment