Igasse toimetusse võitlev kristlane!

Mulle meeldib, kui inimesel on veendumused. Veel rohkem meeldib mulle, kui ta neid vabalt väljendab. Eestis pole just palju ajakirjanikke, kes on võimelised kirjutama ridu: „Ainult Jumal on püha. Mina vaatan tema peale ja juhindun Temast.“

Seda kirjutas Toivo Tänavsuu, teate küll, seesama, kes saab lastelastele rääkida, kuidas Ansip teda sõimas (loe siit), kahjuks peab ta küll lisama, et Valnerid ja teised meediapehmikud teda mõistnud (loe siit).

Toivo peab silmas muidugi kristlikku jumalat, ja nõnda, nagu tublile kristlasele ja üleüldse õigele usklikule kohane, peab ta kõiki teistesse jumalatesse uskujaid hirmsal eksiteel olijaiks. Talle on sügavalt arusaamatu, kuidas keegi võib maise kujuga inimeses näha „jumalikku oreooli, eluveeallikat või koguni universumi loojat ennast“ (EE). Hariduse asi, ütlen mina selle peale. Silmaringi küsimus, kui soovite.

Aga edasi hakkab nalja saama. Mis kuradi sisemise tasakaalu jura see dalai-laama aastast aastasse ajab, ja massid muudkui kuulavad, mokk töllakil? Oh, te rumalad lambukesed, see on ju seesama jutt, mida eesti kirikutes igal pühapäeval räägitakse. Miks te ometi sinna kuulama ei lähe, tobud, ah?

Ja kuidas võite te arvata, et kõik usud on üheväärsed? Sellisel lodevusel ei saa head vilja olla. Jumal karistab kõiki, kes tema sisse ei usu ja puuslikke teenivad. Teate, mis on tulemus, kui te selle kahtlase laama jutukesi kuulate? See on: „...majanduslik, moraalne ja sõjaline allakäik, riigi häving ja rahva vangilangemine.“ Põmm! Bahh! Trahh! Selliste arvamusavalduste avaldamise nimel olen ma valmis surema.

Ajakirjandusliku mitmekesisuse ja arvamusvabaduse nimel nõuan, et võitlev kristlane kuuluks igasse toimetusse. Ei maksa arvata, et supertoimetuse loomisega probleem lahendatud oleks. Üks Tänavsuu ei jõua ei jõua Delfi ja Päevalehe omadega nii palju tööd teha, kui vaja on, ja Õhtuleht asub ju hoopis teisel korrusel, nendeni ei ulatu ta hoopiski. Neid peab olema rohkem, et tõelise usukuulutaja sõnum ei jääks hüüdjaks hääleks kõrbes.

Peale selle kordan ma oma varasemat nõudmist, et igasse toimetusse peab kuuluma oma neegerkolumist. Ära pahanda, Abdul, meie maal ei ole „neeger“ rumal sõna (loe ka siit). Selles mõttes paneb Postimees praegu Ekspress Grupile pika puuga. Niisiis, ootan töökuulutusi: „Otsitakse neegerkolumnisti.“ „Võtame tööle padukristlasest ajakirjaniku.“

Kolmas nõudmine, mille formuleerin, on juba täidetud. Kõigisse toimetustesse peavad kuuluma seksuaalvähemuste esindajad. Aga – nad peavad kohemaid kapist välja tulema ja oma veendumusi vabalt väljendama hakkama! Sest kui nad ei kirjuta nii, nagu nad päriselt mõtlevad ja tunnevad, pole neid samahästi kui olemaski.