Ansip lollitab, Kaasik on ärikas

Hea pealkiri on kulda väärt – püüab puhkaja tähelepanu ja aitab maha müüa ka kehva kvaliteediga ajakirjandustoote. Seda enam, et paljud meediatarbijad, eriti online'ide lugejad, pealkirjast edasi üleüldse ei vaatagi.

Aga näe, Ansipil viskas üle ja ta kaebas Ekspressi pressinõukogusse. Iseenesest on muidugi kama kaks, mis nõukogu otsustab, nendel otsustel mingeid juriidilisi tagajärgi pole, pappi ei pea välja käima. Väljaandel on natuke ebameeldiv, aga see on ka kõik. Nii et tegelikult oli Ansipi samm kõigest näpuvibutus, isegi mitte nurkapanek ega tuti-tuti. Asi on tõsine ikka alles, kui kohtusse minnakse.

Õigupoolest oli Tänavsuu loo pealkirjas kõik õige. Inimeste lollitamine ju ongi peaministri amet ja Ansip on seda pikki aastaid teinud nii osavalt, et on peaminister juba kolmat aega järjest. Just selle eest eesti rahvas teda armastabki. Kuldseid kilde on Ansip tootnud gigade kaupa, aga minu lemmikuks jääb see, kuidas ta kaitses oma parteikaaslast Rahumäge, kellele meeldib võõra raha eest sooja mere ääres peesitada (loe siit).

Pressinõukogus muidugi nii ei mõelda ja tõenäoliselt tuleb Ekspressil paari kuu pärast avaldada lakooniline teade hea ajakirjandustava rikkumise kohta. Lapselastele on Tänavsuul kindlasti tore rääkida, kuidas Ansip ta läbi sõimas (EE), mina aga palun, et jumal nii Tänavsuule kui ka Ansipile andeks annaks, sest kumbki ei tea, mida ta teeb. Tõepoolest, miks ei võiks nad koos kirikusse minna (vrd EPL)?

Viktor Kaasik ilmselt pressinõukoguga jamama ei hakka ja läheb Postimehe pealkirja pärast otse kohtusse. Tema kaliibriga tegelase nimetamine ärikaks on väärt sületäit viiesajaeuroseid, sest ärikas tähendab pisisuli (vt siit). Pisidusest, nagu isegi aru saate, on Kaasik Eesti mõõtkavas sama kaugel kui Kuu Maast.