Ma olin vait, kui Ilves „Liibanoni seitsme“ pidulikult vastu võttis. Aga asi hakkab ikka täiesti käest minema: nüüd kinkis vastne „poistebänd“ presidendile kui riigi silmapaistvamaile esindajale palvekee, millele on graveeritud nende endi nimed. President kandku seda kaelas, sobivat ka rahvarõiva juurde (Delfi).
Notuletaevasappi, kas tõesti sünnivad sellised mõtted meeste endi peas? Aga miks kristlikud palved? Äkki peaks hoopis moslemite palved olema, röövitud ilmutasid ju röövlite suhtes nii suurt arusaamist. Võib-olla peaks välisministeerium algatama rahvuslike palvehelmeste masstootmise ja jagama neid kõigile, kes edaspidi Liibanoni või Oslosse sõita kavatsevad. Äkki tabab tulevasi röövleid meeleliigutus.
„Seitsme“ ja riigi armuavaldused ja truudusvanded võiksid vahest jääda nende omavaheliseks asjaks. Vale doseeringu korral saabub tülgastus siin kiiresti. Selge on see, et mehed on kõva jälgimise all ja seda vähemasti järgmised viiskümmend aastat. Jooksevad kapo, kaplani ja psühholoogi vahet. Nad armastavad oma suurt venda, sest see päästis nende elu. Enam truumaid ja kuulekamaid kodanikke ei saa üks riik endale soovida (loe ka siit ja siit).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment