Hea, et Postimees minu eest Muuli ja Samosti ära kuulas: paistab, et on teised täitsa tervemõistuslikku juttu ajanud. Tõepoolest, on oht, et „Liibanoni seitsmest“ tehakse kangelased. Meediastaarid on neist juba saanud, aga kangelasteks pidada pole neid vähimatki mõtet.
Peab ikka kõva kiiks peab sees olema, kui neljakuuse lapse isa hundi kurku keksima läheb. Ma ei hakkaks küll tänitama, et mis te sinna ronisite – mees ise teab, mis mees teeb, see on nende ja nende perekondade asi –, aga pikaleveninud reisi maksis eeldatavasti kinni ikkagi maksumaksja. Vastu tahab ta emotsioonide jagamist, eriti ajal, mil lehest niikuinii midagi lugeda pole. Pole põhjust eeldada, et siin taibataks piiri pidada.
Teine asi on see, et neil ei pruugi peas kõik korras olla (vrd EPL). Neli kuud ekstreemsetes tingimustes pole küll maailma kogemusi arvestades teab kui pikk aeg, ent siiski piisav, et elu oleks nagu noaga pooleks löödud: enne seda ja pärast seda. Ilmselt peetakse neil siiski silm peal, on ju riigi huvides, et nad ülearu ei lobiseks ja päris segast peksma ei hakkaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment