Paljud on poes märganud, kuidas tarbijat petetakse: näiteks neljasajagrammiste jogurtipakkide vahele on end täieõiguslikena pressinud 380-grammised. Hind sama mis 400-grammistel. Kui pealt kirja ei loe, ei pruugi märgatagi, et oled tünga saanud.
Ma ei viitsi muidugi „uuenenud“ Päevalehe tähemärke üle lugema ja vanaga võrdlema hakata, aga isegi palja silmaga on näha, et meediatarbijat tõmmatakse suurelt. Ühe lehe täitmiseks kulub nüüd oluliselt vähem inimtööjõudu – mida EPL-i teatavasti palju jäänud polegi – ning ka vähem paberit. Luik hõõrub käsi ja rehkendab, mitu sentimeetrit ühe lehenumbri pealt kokku hoitakse ja mis see kogu tiraaži pealt teeb. Teab kui palju ehk polegi, aga kehval ajal on ka kärbes liha.
Kujunduse poolest sarnaneb EPL nüüd vägagi Õhtulehega, kusjuures viimases on juttu mahuliselt vist isegi rohkem. Kahjuks pole EPL-i sisu mahu vähenedes põrmugi kangemaks läinud. Kes on uudiste avalõigud netist ära klikkinud, sel pole paberist enam suurt midagi lugeda, sest tagapool tuleb taust, st see, mis on niigi teada.
Kui uudismaterjal paremaks ei lähe, ei pruugi uus mudel töötada. Sest EPL-i tellisid varem ikka need, kes lugeda oskasid ja tahtsid, mitte ainult pilte vaadata. Kuni arvamuse netist kätte saab, ei ole paberiga ausalt öeldes midagi teha, kui just ahju pole. Kui sünergia tähendab seda, et EPL paberis Delfi uudiseid ümber trükib, siis on muidugi niru. Palju see Soonvald üksi jõuab. Iseasi, kui ta supertoimetuse juhiks pandaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment