Kõige rohkem kasu on seitsme eestlase röövimisest Urmas Paetil. Mees on samahästi kui iga päev uudistes, kuigi üks messits on sisutühjem kui teine. Muidugi teab ta rohkem kui räägib, aga see ei ole piisav, tulemust ju ei ole.
Kersti Kaljulaid ütles väga täpselt: asjad hakkavad liikuma siis, kui Sarkozy Liibanoni lendab. Paet võib edasi-tagasi voorida ja kohtuda kas või vanakuradi vanaemaga, kasu pole sellest kõige vähematki. Paistab, et ka Liibanon võib oma röövleid ridamisi pokri pista, tänagi püüti jälle ühed kinni, aga kus eestlased on, ei tea ikka keegi.
Kas Sarkozy on eestlaste kohta kas või üheainsama sõna öelnud, rääkimata sellest, et midagi teinud? Ei, tal on savi. (Loe ka siit.)
Miks keegi Prantsuse saatkonna ees inimketti ei korralda? Miks ei nõuta, et Sarkozy midagi ette võtaks? Kurat küll, mingi dopinguproovi pärast luuakse ususekt, tullakse tänavale, peaaegu oleks laulupidu korraldatud, aga kui seitse noort meest on vaja ära päästa, siis on mömm.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment