Kuuldes tervest tonnist metsa alla viidud vorstist, korjas tervisliku toitumise eestkõneleja Evelin Ilves seelikusaba käte vahele ja tippis kraaviservale toidureostust oma silmaga kaema (ÕL).
Paraku olid kohalikud selleks ajaks, kui Evelin kohale jõudis, poole vorsti juba süle ja seljaga koju tassinud ning töö käis täie hooga. „Eks ma kodus nuusutan üle, kas enda jaoks pannile ka panen,“ ähkis külamees Uuno endasuurust kotti selga upitades. „Aga Paukale jätkub siit jõuludeni!“
Evelini ennastunustavaid ringutusi ja karjeid, et halvaks läinud vorsti ei süüa ei tohi, sest see on tervisele veel hullem kui suhkur ja transrasvad, ei pannud kohalikud mikski.
„No millas sul endal ka viimati kõht tühi oli,“ viskas Leida põlastavalt üle õla. „Ega siis meie saa säändsed pirtspreilid olla nigu mõned, et toitu ninaga loobime. Süia tuleb seda, mis on. Ea, kui ültse midagi on. Issand jumal, metsa all vedeleb söök! Muidugist me korjame ülesse.“
Toiduliidu juht Sirje Potissepp ei kiida riknenud toidu söömist heaks, kuid tunnistab, et tegemist on ajaloolise paratamatusega. „Tegelikult ei ole mitte toit kallis, vaid inimesed on vaesed,“ selgitas ta. "Eesti ettevõtted müüvad ikka sööki ainult neile, kes osta jaksavad. Rahvas, jah... noh, söögu heinu. Ega siis toidutootmine pole heategevus.“
Majandusanalüütikute hinnangul tõuseb toidu hind käesoleval aastal Eestis veel vähemalt 30 protsenti ning tuleval aastal kaheksa. See tähendab, et prügikastist hakkab toitu otsima senise 20 protsendi asemel 40 protsenti elanikkonnast.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment