Kui Eestis oleks partei nimega Põliseestlased või Päriseestlased (või Õiged Eestlased), siis oleks ilmselt juba kodusõda lahti. Timo Soini sugust tegelast Eesti poliitmaastikul ei ole. Kas võiks tulla? Kahtlane, aga mitte päris võimatu.
Eesti tõendas viimastel valimistel, et usub suurparteide võimu ja võimeid. Üksikkandidaatidele antud hääled läksid prügikasti, kuigi nimelt nende seas leidusid ainsad, keda mingilgi moel Soiniga võrrelda saaks. Isa ja poeg Helmet pean silmas. Eurovastasus, abordivastasus, multikultivastasus.
Martin Helme oleks võinud juba pärast europarlamendivalimisi ennast edukalt suurparteidele maha müüa, aga ei teinud seda. Päris oma parteid tal pole luua õnnestunud, see Eesti Rahvuslik Liikumine koosneb ju peamiselt ullikestest, niisukestega kaugele ei sõida.
Aga ärgem unustagem, et isegi poliitkorrektses Euroopa vägagi poliitkorrektsed peavoolu poliitikud on tundnud, et Multikulti ist kaputt. Järgmiste ja üha lisanduvate „sigade“ ärapäästmine on nii kallis, et Saksamaagi kannatus võib katkeda. Eestlane on, hambad ristis, kannatama harjunud, aga uut ja värsket poliitilist jõudu oodatakse tegelikult väga.
Politoloogid usuvad, et järgmisteks riigikogu valimisteks see tekib. Helme tähetunni koitmise peale ma siiski kihla ei veaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment