Wednesday, June 1, 2011

Miks, Andrei, miks?

Ma ei ahheta meediat tarbides just sageli, aga Andrei Hvostovi rünnak Harry Liivranna vastu jahmatab küll. Hvostovi leivaisa Hans H. Luik on deklareerinud, et sõbrad on kallid, ent tõde on kallim veel (vaba ümberütlus Sokratesele omistatavast ütlusest: Platon on mulle kallis, aga tõde on kallim). On see Hvostoviga nõnda?

Mul pole aimugi, kas Hvostov ja Liivrand olid sõbrad, küll aga olid nad pikka aega kolleegid Eesti Ekspressi toimetuses. Nüüd on Liivrand Eesti kultuuriatašee Saksamaal, kus Liivranna atašee-eelse perioodi mõtteavalduse eest pea jagu lühemaks tehakse, nagu Hvostov teab.

Nimelt on Liivrand kaitsnud prints Harryt, kes ühel peol kandis natside käesidet. See on tegu, mis „müüb ja tekitab laviinina stereotüüpide blablabla-reaktsiooni kõikides poliitilistes erakondades,“ nagu Liivrand on kirjutanud. „Ülereageerimine on selle fenomeni nimi.“

Prints Harryga on ehk vähe teine lugu kui viimati ennast natsiks kuulutanud Lars von Trieriga, kes hakkas Cannes'is jumal teab miks seda natsijura ajama ja võttis oma sõnad tagasigi, aga kord lendu lastud sõna enam kinni ei püüa, eriti kui see sõna on „nats“ või „Hitler“. On arusaamatu, miks Trier heast-paremast segast peksma hakkas, aga fakt on, et seda ta tegi ja persona non grata'ks kohe ka kuulutati. Kuigi vaevalt keegi päriselt usub, et ta mingi nats on.

Ikkagi pean ma Trieri geniaalseks filmiloojaks. Häid filme ei teegi korralikud ja „head“ inimesed. Kas Bergman või Fellini olid siis mõned korralikud inimesed, lubage küsida? Ei, muidugi mitte. Kas Tarkovski oli hea inimene? No ega ei olnud, aga tema filmid on geniaalsed. Nad oleksid seda ka siis, kui nad oleksid avalikus kohas midagi sama lolli öelnud kui Trier.

Võib-olla oleks Hvostov võinud ära oodata, kuni sakslased ise Liivranna kunagisele mõtteavaldusele jälile jõuavad. Praegu aga mõjub Hvostovi ülesastumine kõige ehtsama pealekaebamisena. Saatis järelepärimise kultuuri- ja välisministeeriumile... Jumal küll.

Kui palju leidub neid, kes usuvad, et Hvostovi ajendas tõejanu ja mure oma riigi pärast? Ei tea. Ma ei tunne Liivranda, ent usun, et ta on nats sama palju kui Trier. Ilmselt on tõde ja õigus Hvostovi poolel, ainult et... Ega endine kolleeg pole ju vend või isa, kelle vastu kohtuski tunnistama ei pea?

3 comments:

  1. Kulla mahvalda. Oled sina alles naiivitar! Näikse, et vaid sina ei tea, kuidas Hurri on süütuid inimesi kottinud ja rokaga üle valanud?

    Hvostovil on põhjust -usu mind. Harri ise andis.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sellel taustal on nüüd huvitav Shokolaadist printsi lugeda. Et Hvostovist olen alati sügavalt lugu pidanud ja pean ka edaspidi, siis ilmselt on Anonymous-el õigus ja Hvostovil on põhjust küllaga. Võib-olla rohkem, kui kolleegidki oskasid oletada

      Delete
  2. Ei maksa alati otsida madalaid motiive. Vaevalt et Hvostov on nii loll, et riskib pealekaebaja mainega väiklase kättemaksu pärast. Tõenäoliselt ta on veendunud, et Liivrand ei sobi sellele kohale. Ta pole ainus, ent enamus inimesi ei viitsi oma põhimõtete pärast võidelda.

    ReplyDelete