Savisaarele hakati hingekella lööma juba pärast idarahaskandaali. Keski poliitpäike pidi kohe-kohe looja minema või vähemasti siseopositsioon Edgari troonilt tõukama. Kumbagi ei juhtunud.
Kuigi Kesk toimuvat reaalselt tõesti enam eriti ei mõjuta, on tema olemasolu Eesti poliitmaastikule vaja nagu õhku. Kuigi Keskerakonna funktsioon pole enam ammugi olla konstruktiivne opositsioon, on tal arvestatav meelelahutuslik väärtus (loe ka siit). Ja natukene hoiab tema olemasolu siiski paremerakondade ülbitsemist vaos. Ehkki Edgari-hirm pole enam niivõrd konsolideeriv jõud, nagu ta varem oli.
Andrus Saare meelest vajab Eesti tugevat ja demokraatlikku Keskerakonda (EPL). See kõlab kaunilt, aga eeldaks justkui, et teised erakonnad on meil nii tugevad kui ka demokraatlikud. Esimesi leidub, teises ma kahtlen.
Broilerite süsteem ei toimi sugugi ainult Keskis. Vaadake ise, missugused uued ministrid Reform valitsusse tõi. Keski ja Reformi olemuslik vahe ei seisne mitte maailmavaates, programmis, tegutsemise viisis või korrumpeerumise astmes, vaid peamiselt selles, et üks on võimul ja teine ei ole.
Huvitav, mida oravad nüüd selles maamaksutülis Jürgen Ligiga ette võtavad. Kui talle midagi kurja tehakse, siis on taas Reformil üks sarnasus Keskiga juures. Ligi on üks väheseid oravaid, kes lakkamatult segast ei peksa, nii et käed eemale temast (loe ka siit).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment