Põgenemine netist

Kui Eesti ajalehed aastakest viisteist tagasi netti kolisid, tundus see tohutult suure ja ka loogilise sammuna. Ehkki alguses lugesid paljud ajalehti harjumusest ikka veel paberkujul, suurenes aegapidi jõudsalt nende inimeste hulk, kes harjusid endale sobivat meediakogust manustama nimelt interneti vahendusel.

Online tekkis kõigi paberlehtede külge ning kõik nad tekitasid Delfi eeskujul ka anonüümse kommenteerimisvõimaluse. Isegi Sirp katsetas kommimisega, tõsi küll, üsna lühikese aja jooksul. Eks sinna sobis see tõesti sama hästi kui sadul sea selga. Siis hakkas Päevaleht registreerimist nõudma ja sellega kadusid kommentaarid samahästi kui ära.

Majanduskriisi kätte jõudes taipasid lehed, et massiivne netistumine oli viga. Netis oli kõik tasuta, aga millegi eest tuleb ju paberlehte ka toota. Milleks tellida lehte, kui kõik saab netist tasuta kätte? Laiad massid võõrdusid paberlehest. Noorem põlvkond ei oska paberist üleüldse midagi arvata, nende meelest on nett kõik. Ja neile, kes mäletavad nõukaaegseid kolmekopikasi „ajalehti“, on iseseisva Eesti lehed niikuinii liiga kallid tundunud.

Äripäeva paberleht on päris ammu tasuline, aga enamik lugusid pannakse päeva jooksul siiski netti üles. Ekspressi oli mõnda aega võimalik pdf-ina tasuta lugeda ka veel siis, kui lugude küljes juba hind rippus. Siis kadus see muidugimõista ära, kui paljud selle järel lehe tellisid või netis maksma hakkasid, pole teada. Samuti pole teada, kui palju on Postimehel võrgus lugemise eest raha maksjaid. Kuivõrd ajalehed neist numbritest ei räägi, pole ilmselt millegagi kiidelda.

Nüüd hakkab raha küsima ka Päevaleht. Erinevalt Postimehest jäävad tasuta loetavaks eelkõige arvamuslood, muust pakutakse vaid juhtlõiku. Mis neil üle jääb, õhust ja armastusest lehte kokku ei pane. Kas see loodetud tulemuse annab, on aga küsitav. Pigem kaotavad nad lugejaid, aga neid on EPL-il niigi vähevõitu.

Kellel on netis avaldatava materjali tasuliseks muutumisest kasu kõige rohkem? Esialgu kahtlemata Delfil, kus on senimaani kõik tasuta. Võib-olla tekib aja jooksul netis lugemise eest maksmise harjumus, aga kindlasti mitte päevapealt, isegi paari aastaga mitte. Inimesed lihtsalt loobuvad tarbimast teenust, mis oli pikka aega tasuta, aga siis muutus äkki millegipärast tasuliseks.

Kõiki ajalehti loevad niikuinii ainult ajakirjanikud ise ja üldjuhul teevad nad seda töö juures. Paraku takistab netist põgenemine siiski oluliselt ka ajakirjanike tööd. Selle asemel, et mõne teema taust nagu varem otsingu abil kokku panna, tuleb raamatukogus paberlehti lapata. Aega kulub rohkem ja kvaliteetsete lugude tootmine muutub veelgi kallimaks.