Kõigil haigetel ilmselt ei ole nii tugevat närvikava nagu polkovniku lesel, kellel polnud kõigist maailma tõbedest ainsana üht mumpsi vormi, mis ei hakanud talle külge sooliste iseärasuste tõttu. Seevastu teadis lesk, et arstid ei tea midagi, ja see teadmine andiski talle jõudu kõikvõimalikke tõbesid põdeda. Noh, eks tervis pidi muidugi ka hea olema.
Tänapäeva arstid aga ei tegelegi enam mitte niivõrd tõbede ravimise, kuivõrd äriga, ja kui jälle Äripäeva lugeda, siis eelkõige läbipaistmatu, et mitte öelda musta äriga. Vähe sellest, et inimene peab arsti juurde minnes ise teadma, mis tal viga on ja mis ravi ta vajab. Ühtlasi tuleb tal leppida teadmisega, et rohi tuleb tal osta tõenäoliselt retsepti välja kirjutanud tohtrilt endalt või tema äripartnerilt. Kuidas aga süsteem päriselt toimib kas seal ka mõni seadus maksab, pole tal erilist lootust taibata.
Ainus normaalne lahendus on mitte arstiabi vajada ehk siis võtta vastutus oma tervise eest enda peale. Ära looda, et Ansip Eesti viie Euroopa tervema riigi hulka viib. Samas pole võimatu, et kui tervis majja tuleb, saab rikkuski vaikselt jala ukse vahele. Põdemine on ju teatavati kulukas.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment