Bin Ladeni tapmisele järgnevad uudised on muutumas naljanumbriks. Peale meelelahusliku väärtuse ei ole teadetel selle kohta, mida tema Pakistani peidupaigast leiti, mitte mingisugust väärtust.
Delfi on ära tõlkinud „USA allikate“ uudise, et majast leiti suur kogus pornot. Natuke varem saime teada, et rohukapis olevat leidunud viagrat. USA senaator on võtnud kirjeldada, missugune oli Osama aluspesu hetkel, mil ta maha kõmmutati. Ta jutustab, kust see kuul ikka sisse läks ja kust välja läks. Tema oli seda ise pildi pealt näinud, aga pildid olevat nii koledad, et neid avalikult ei näidata.
Hea küll, aga miks ma peaksin kogu seda jura uskuma? Alguses teatasid USA allikad ju hoopiski, et bin Laden ja tema kaaskond avasid eriüksuslaste vastu tule. Versioon tapmise asjaolude kohta muutus mitu korda, kuni jäi viimaks pidama selle juurde, et maha lasti relvitu mees, kellel allaandmise võimalust ei olnudki. Mis ei takista USA peaprokuröri kinnitamast, et see ei olnud mõrv.
Mis tegelikult toimus, kuidas see toimus ja kas üldse midagi toimus, ei saa me kunagi teada. On asju, mille kohta pole võimalik informatsiooni saada mujalt kui vaid ametlikest allikatest. Võmmorski tulistamisega sama lugu. Uurimine ei saa mingil juhul tuvastada, et kapo tegutses ebaprofessionaalselt, sest ega siis ometi auavalduste saatel maha maetud kapolaselt saa au ja aumärki ära võtta.
Informatsioonil puudub tänapäeval igasugune tõeväärtus. Info seisneb veel vaid selles, et keegi midagi väidab. Kui see „keegi“ on piisavalt võimas, ei pea ta vajalikuks toimunut tõendada. Ajakirjanduse võimalused selliste teemade puhul midagi välja uurida on olematud. Kas aga on põhimõtteliselt vahet sellel, kui ennast valgeks pidav päevaleht tiražeerib külaeide mula (loe siit) või teeb Valge Maja „suitsukatet“?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment