Milleks meile president, kui tal mingeid seisukohti pole, istub niisama ja teeb aega parajaks, küsis Andrus Saar (loe siit). Väljendas viisakalt, et mõttetu mees. Aga mind jälle huvitab, milleks meile riigikogu esimees. Täpsemini – miks see peab just Ergma olema?
Muidugi peab keegi seda lasteaeda kamandama ja idiootideks sõimama, kui nad hakkavad seal lolli hakkab mängima, aga seda viimast peaks ikka palju julgemalt tegema. Reljeefsemalt. Selle asemel, et Rõivaselt ja Gräzinilt vabandust paluda, oleks Ergma pidanud ette lugema, kes peale nende kahe veel idioodid on.
No hea küll, mingi kord peab ikka olema, muidu räägib Nestor kogu aeg üksinda ja keskerakondlaste vaheajad ei lõpe iial. Ainult et kas korrapidaja ametiks on just akadeemikut vaja? Sest mis see Ergma siis poliitikas ka ära teinud? Tema kõned on sisutühjus kuubis. Tema poliitiline sõnum on ümmargune null.
Ma arvan, et omal ajal võeti Ergma Res Publicasse nn soolise ja vanuselise võrdõiguslikkuse näiteks. Et vananeval naisel, kes enam teadust teha ei viitsi või ei jaksa, on kah võimalus poliitikas läbi lüüa. Alustada täiesti puhtalt lehelt. Umbes nagu lootuskiir kõigile elu mõtte kaotanud pensionäridele – ka teil on võimalus!
Korra arvas Ergma, et eestlased peaksid hoogsalt paljunema hakkama, kuni kümme miljonit täis saab. Irvhambad irvitasid, teadjamad köhatasid pieteeditundeliselt ja arvasid, et iibesõnumite edastamiseks peaks IRL valima kellegi sobivama. Üksiku lastetu naise suu läbi kõlavat see üleskutse groteskselt.
Ükskord tahtis Ergma presidendiks saada. Mitte et tal oleks mingit reaalset šanssi olnud. Aga noh, ikka naine! Tollal oli isegi lätlastel naissoost president, Soomel niikuinii, nii et miks siis Eestil ei võiks. Tarja on kahtlemata tegija, nagu oli ka Vaira. Ent isegi kui Ene seegi kord üles seatakse, on see puhas formaalsus. Tegelikult saab presidendiks jälle Evelin, valimiste võitja Reformierakond on seda meile lubanud.
Tookord, presidendikandidaadina, meenutas Ergma oma vana armastust ja arvas, et see on tragöödia, kui inimene üksinda jääb. Iseasi, kui usutavalt lugu 40 aasta tagusest õnnetust armust mõjus. Pigem pidi see kõrvale juhtima mõtteid võimalikust presidendikandidaadile sobimatust seksuaalsest orientatsioonist. Mitte et neid ülearu valjusti oleks väljendatud.
Aeg-ajalt kipub Ergma kosmosesse ja lubab, et kord on Eesti kosmoseriik. Aga eks lubas ju üks teine professor, Janno Reiljan nimeks, et ükskord algab aega, mil rahvas kõntsa riigikogu saalist välja pühib. Seda pole juhtunud ja ei juhtu ilmselt tulevastelgi valimistel. Tõesti, tõesti, enne saadab Eesti kosmoselaeva orbiidile, kui kõnts ja idioodid riigikogu saalist minema lüüakse.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment