Peatselt jõustuv allikakaitseseadus lubab määrata ajalehtedele ennetavaid trahve kahju eest, mida pole veel tekkinudki. Pole midagi uut siin päikese all, ütlen ma. Ennetav ravi näiteks on sama vana kui meditsiin ise.
Ka nn tavameditsiin on tasapisi hakanud mõistma, et hea tervise aluseks on eelkõige õnnelik elu. Rein Langi pole aga mitte keegi mitte kunagi õnnelikuna näinud. Ta käib kogu aeg ringi nii, et kõrvaltvaataja kardab kohest lõhkemist suure pauguga.
Varem ta vähemasti väljendas ennast vabamalt: „Vihkamise tunnis“ näiteks või ennast Kuku raadio koridorides Marko Mihkelsoni peale välja elades („T…a, r…sk, sellist ila pean kuulama“), aga ministriamet kohustab ja Lang ei saa enam öelda, mis sülg suhu toob. Arusaadavalt põhjustab see pingeid, mis võivad pikemaajalises perspektiivis viia nii vaimse kui ka füüsilise kokkuvarisemiseni.
Eesti väiksuse ja talentide vähesuse tõttu ei saa me seda mõistagi lubada. Nagu hullumaja peaarst ise on öelnud: „Tahtest olenematule ravile võib meist sattuda igaüks, kui on täidetud kolm tingimust vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele: isikul esineb raske psüühikahäire, muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane ja kolmandaks, et patsient on ohtlik endale või teistele. /---/ Ohtlikkuse määramiseks on erinevaid meetodeid. See ei ole kindlasti täppisteadus ja siin on väga vähe tõenduspõhisust.“ (Loe ka siit)
Loomulikult ei taha ma väita, et Langil on psüühikahäire, aga arvestades tema töö iseloomu ja isiksuseomadusi võib see kergelt tekkida. Selle ennetamiseks on sundhospitaliseerimine hädavajalik.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment