Kui ajalehed oleksid hobused ja neile saaks panuseid teha, siis teeksin panuse Äripäevale. Mitte et ta kihutaks kõige kiiremini, küll aga tuleb sealt vahel päris tõelist uurivat ajakirjandust. Eriti meeldis mulle, kuidas Rahumägi talle näidatud piltide peale õhku ahmis (vt siit). Kõõks, mina ise pildil! Hõkk, minu maja ja auto ka!
See, mis täna Rahumäe kohta avalikkuse ette toodud (ÄP, ÄP), on suurepärane materjal ja põhjaliku töö tulemus, mitte mõni lekitatud lintide mahakirjutamine (kuigi ei saa salata, et ma jumaldan pealtkuulatud kõnede üleskirjutusi). Lähiminevikust on sama head olnud Savisaare laenu kajastamine ja eesti ahnurite finantskeretäied Bulgaarias (vt siit). Tõsi, üheski nimetatud juhtumis pole nn lõplik tõde päevavalgele tulnud. See ei näita aga mitte ajakirjanike saamatust, vaid ettevõetud teemade keerulisust.
Kui Reform Rahumäest veel elulooma tahab saada, siis peab mehe kiiremas korras kehakeele valdamise ja meediaga suhtlemise koolitusele saatma. Ega siis lolli teesklemine pole lahendus ja igavesti ei saa ju kaamera ees kõõksuma jääda.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment