Kui Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson Pekingist olümpiahõbeda tõid, ei suutnud ma kuidagi otsustada, kumb mulle rohkem meeldib, kas Jaanson või Endrekson. Endrekson on pikem, ilusam ja noorem, aga Jaansonil on jälle rohkem sarmi, ja pealegi, üle neljakümneselt olümpiamedal kätte saada on ikka kõva sõna.
Natuke aega tagasi tõmbas Jaanson oma sportlaskarjäärile joone alla, aga andis kohe mõista, et ega ta treeneritööd teha ei viitsi. Selgus ka, et mees on ametlikult töövõimetu. Vähe sellest, ta rääkis lahtise tekstiga, kuidas tema abikaasa, kes oli ka tema enda treener, peab palga „kokkusaamiseks“ susserdama – võtab Pärnus ka noortetreeneri palka, aga tegelikult neid ei juhenda (PM).
Järelikult ajas teda parteisse astuma ja riigikokku kandideerima rahahäda ja ainult see. Einoh, ja ega siis riigikogus istumist ju töövõimetus ei sega! Palk on kah jumala normaalne. Kus on nüüd Juku-Kalle oma särkidega? Trubetsky ei läinud läbi (loe siit), aga Jaanson võib minna küll.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment