Presidendil on õigus: Eesti meediakanalite keel jätab soovida (Delfi). Ajalehtedega pole asi hull, seal on üldiselt keeletoimetajad palgal. Mõningad neist on küll kiiksuga ja tekitavad autorite tekstidesse süüdimatult vigu sisse, aga üldiselt asi toimib.
Online'ides on lugu kehvem – mitte sellepärast, et seal töötaksid keelehälvikud (muidugi tuleb neid ette), vaid selle pärast, et töötempo on kiire. Kui toimetaja reporteril nelja jalaga seljas elab, et produkt juba ometi publissitud saaks, on keel viimane asi, mille peale mõelda.
Telega on asi täitsa pees. Ma ei hakka siinkohal üles lugema kõige kohutavama keelekasutusega saatejuhte, aga neid on rohkem, kui filoloogi kõrv taluda suudab. Raadiot ma suurt ei kuula, sellepärast jätan nemad siinkohal rahule.
Ainult et – vaadake, kes räägib. Ilvesel endal on paraku eesti keelega siiamaani suuri raskusi. Täies halastamatuses tegi selle kurva tõsiasja ilmsiks presidendidebatt ETV-s, see ajalooline saade, kus kõik Ilvese nõrgad küljed paljaks kisti ja ilmarahvale vaatamiseks välja pandi. Viis aastat presidentuuri pole muutnud fakti, et Ilves end eesti keeles vabalt väljendada ei suuda ning ei mõista ka kõnekeelse teksti nüansse (loe siit).
Sõnause korraldamisega veel sõnameistriks ei saa. Ausalt öeldes: kuuldes või nähes ajalehes sõna „taristu“ haarab mu käsi revolvri järele. Mitte et mul relvaluba oleks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Taristu on tõeliselt inetu sõnavärdjas.
ReplyDelete