Uus inimarengu aruanne on ajakirjanduses suhteliselt läbi nätsutatud, kuigi pealiskaudselt. Nii pikka juttu ei viitsi ju ükski ajakirjanik läbi lugeda, aega ka pole, sest produkti on vaja anda. Asja võtab tabavalt kokku Vello Pettai, kes väidab, et Eestit võib tagada poliitiline skleroos (ERR).
Tegelikult muidugi mitte ei või, vaid juba ongi tabanud. Skleroos ei tähenda mitte ainult seda, et hakatakse tuhatoosi külmkappi ja leiba pesusahtlisse toppima. Laiemalt võttes on tegu kudede ja elundite kangestumisega. Kõige paremini teatakse arterioskleroosi, veresoonte lubjastumist. Lubjakaks muututakse üldiselt vananedes, kui selle vältimiseks midagi ette ei võeta.
Eesti trend on, et ega ei võeta. Meil on lubjakate ja lubjastujate ühiskond, ja seda mitte pensionäride osakaalu pideva suurenemise, vaid just kangestumise poolest. Üleüldine paindumatus, ühekülgsus, mälu halvenemine, mõtlemisvõime taandumine. Poliitiliselt tähendab see seda, et kõik jääb nii, nagu oli, mitte midagi ei muutu (loe ka siit).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment