Päris pikalt ennast Õhtulehes ilmunud lugude kommentaare lugedes rahuldanud Sami Lotila on minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt Savisaare mees, kes täidab poliitilist tellimust. Teine võimalus on, et tellimus tuleb idapiiri tagant nagu Bäckmanil, aga ega seal suurt vahet ei olegi, kas tellib Keskerakond või Ühtne Venemaa – ikkagi vanad sõbrad ja vennasparteid ju.
ÕL on täna paberis avaldanud kokkuvõtte Lotila online-intervjuust, aga enne kui oma kodusele lehele andis Lotila intervjuu hoopis – üllatus, üllatus? - Pealinnale. Mis esitab loomulikult Savisaare väljaandele (muide, kohati on leht vaatamata kõigele päris kobe, Maarja-Liis Arujärv on siiski õppinud ajakirjanik) kohaseid küsimusi ja saab oodatult riigikriitilisi vastuseid.
Aga kui lehitsete läbi Lotila teosed ÕL-is ja suudate üle vaadata loost loosse korduvast aisakella- ja aluspüksiretoorikast, näete, et Lotila suundub alati riigi, st Ansipi valitsuse, aga mitte kunagi linna, st Savisaare vastu. Põhimõte „Mida halvem, seda parem“ kehtib ühteviisi nii Lotila kui ka Savisaare jaoks.
Poliitilisele tellimusele võiks viidata ka Lotila lugude järjekindel promomine Innokese ja Irjakese poliitblogis, kus Savikat ja Lotilat võimendatakse ühes võtmes ja sarnase püüdlikkusega.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment