Naine tahab sõjameheks

Eesti seadused on ikka räigelt seksistlikud: ajateenija saab olla ainult Eesti kodanikust meessoost isik. No aga kõiki naisi ei eruta vastsündinud tita lõhn ja mähkmete vahetamine, neid teeb õnnelikuks hoopis relva puhastamine. Muidugi on nad naised nn peenisepõhise lähenemise pärast pahased.

Ma ei tea, kui palju selliseid naisi on, aga kui nad juba olemas on, siis tuleb neile võimalus anda. Eesti pole küll Iisrael ja naiste üleüldisest sõjaväekohustusest siinmail vaevalt asja saaks – aga eesti keele eripära kahtlemata toetab vaprate naiste taotlust püssilaskmine selgeks õppida ja lahinguväljal vaenlasi niita nagu loogu. Nii et Postimehe loo pealkirjas on kõik õige: naine tahab meheks, sõjameheks (kui te tahate siin kiunuma hakata, et õige on esinaine ja järelikult ka sõjanaine, pöörduge keelenõustajate poole, mina teiega vaielda ei viitsi).

Arvestades seda, kui suur hulk eesti mehi viletsa tervise ja kaasasündinud lödipükssuse tõttu armeesse ei kõlba, võib naiste vapruses peituda Eesti riigi püsimajäämise tõeline tagatis. Kaitsevaldkonna eelarve on meil nüüd kah ju kaks protsenti, nii et naiste väljaõpetamisse on viimane aeg panustada. Ma olen näinud, missugune tuli hõõgub naise silmis, kui ta märkilaskmist harjutab. Missugune leek hõõguks temas aga siis, kui tegu oleks vaenlasega!