Eesti on sõjas. Sõda ei käi sugugi mitte meie endi ukse all, vaid kuskil kaugel maal ja jumal üksi teab, mille nimel. Uudised, et jälle on keegi surma saanud, on muutumas rutiiniks.
Mina ei saa aru, mismoodi Agris Hutrof ja kaheksa enne teda Afganistanis surma saanud noort meest oma elu Eesti eest andsid. Ansip ja Paet ja Laar ütlevad, et see oli nii, aga ma ei tunne seda sugugi. Mul on tunne, et mulle valetatakse. Andis ülima, oma elu, jah. Aga – milleks? Mismoodi Eesti eest? Mis see Eesti siis on? Kelle Eesti? Kas Laari ja Ansipi Eesti on midagi muud kui minu Eesti?
Kaitsevägi on teatanud, et ajakirjanikud ja avalikkus peavad langenu pere ja sõprade leina respekteerima, st teemat mitte torkima ja mitte oma nina toppima sinna, kuhu pole vaja. Juba ette peab olema häbi kõigil neil, kes plaanivad sellest kirjutada. Peaksin vist maa alla vajuma, sest mul on nii kahju ja kurb, aga seda ei sobi öelda, kui sinna juurde kuulu arusaamine, et see oli „Eesti vabaduse nimel“.
Agris Hutrofist jäid maha väikesed lapsed. Mis kangelaslikkus see on – minna rahuajal sõdima võõrale maale – vabatahtlikult, sest sunniviisil kedagi teenima ei saadeta – saada seal surma ja jätta lapsed isata? Ma ei saa aru, ei saa, ei saa. (Loe ka siit, siit ja siit.)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Jah, justnimelt, Mahvalda- Ansipi, Laari & co. Eesti ei ole seesama mis meie (enamuse eesti inimeste) Eesti.
ReplyDeleteEsitatud küsimustele peaks leidma vastuse siis kui vaadata külma arvestava pilguga,kalkuleerida kulud ja kes need kulud kannavad,ning kes teenivad kasumi.Me ju elame kapitalistlikus ühiskonnas ja keegi midagi ilma kasu taga ajamata ei tee.Niisiis,otsigem kasumit,kes saab kasumit sellest sõjast.
ReplyDeleteSeda juttu,mida nad ajavad,et meie aitame neid ja siis kui meid rünnatakse siis nad tulevad meile appi-see on iba.
Maailma omanikeks on illuminaadid,pankurid,jätised,globalistid-nad on ühinenud üheks jõuks.Vaata Delfi uudist Nato transiit läbi Eesti,Venemaa,Afganistaani.
jne.
Hea küll, elu kaotamine on tõesti risk, aga neid mehi ei saadetud sõdima vägisi nagu vanasti vene ajal Afganistani). Ikka need poisid täie teadlikkusega ise läksid, sest kas adrenaliin möllas või ei viitsinud iga päev 8-17 rutiinset tööd teha.
ReplyDeleteMuidugi tekib tõsine probleem, kui selliseid enam pole, kes keskmisest parema palga ja igapäevaelu rutiinist põgenemise asemel palgasõduriks hakkavad. Ma alustaks muretsemist alles siis.