Kõik isad, kes kahtlustavad, et nad ei olegi oma laste isad, võivad nüüd DNA Test OÜ-st tellida DNA-proovi võtmise vahendid ja paari nädala pärast ongi „kogu tõde“ postkastis. Kopsaka summa eest muidugi. Konfidentsiaalsus tagatud! (EPL)
Ja meelerahu samuti. Ent kas ikka on? Mida teeb mees, kes on naise seljataga välja uurinud, et tema lapsed ei olegi tema omad? Vägagi tõenäoliselt hülgab ta nii naise kui ka lapsed. Arvestades, et iga kümnes naine olevat lapsed mõne teise mehega saanud, on oodata ulatuslikku perede purunemise lainet (loe ka siit).
Ent mõelge, mis juhtub siis, kui naine ikkagi teada saab, mis asju mees tema selja taga ajab. Näiteks räägib laps emale ära, et isa palus tal mingi imeliku vati peale sülitada. Olgu mehe kahtlusel alust või mitte, naine läheb ikka raevu. Taas on võimalik kooselu purunemine. Lõpuks võib naine proovi tulemused ka postkastist leida, sest need toimetatakse kätte Eesti Posti vahendusel.
See täieliku konfidentsiaalsuse jutt on muidugi jama. Isikuandmed vedelevad meie maal sageli prügimäel, e-haiguslugu vuristab ette suvaline registratuurimutt kõigi sabasseisjate kuuldes, pin- ja puk-koode kannavad inimesed rahakotis.
Või oletame näiteks, et Sergei Tšurikovi ei pandagi sajaks aastaks vangi. Teate küll, Tšurikov on see tegelane, kes korraldas maailma ajaloo võimsaima küberpettuse (loe ka siit). Pangamehed maigutasid ainult suud – no kuidas tema küll meie muukimatusse süsteemi sisse sai, mitte ei saa aru! Kui mees eelmisel aastal vahistati, pidi ta ära andma ka köögikapi taha peidetud kolm ja pool miljonit krooni. Tema esimene tähetund oli aga Hansapanga kundedelt paroolide väljapetmine (ligupidamisega Hansapanga administratsion, mäletate?). 26 inimest saatiski oma paroolid. Aasta oli 2002.
Ah et nüüd on aeg edasi läinud ja inimesed enam nii lollid ei ole? On-on. Isegi need, kes peaksid kõige paremini matsu jagama. Viimati võis ÄP-st lugeda, kuidas nutitelefon tekitas ajakirjanikule 17 000-kroonise arve: tehnoloogiahuvilisel inimesel läks pea nii sassi, et ta ei teadnud, missuguseid nuppe peaks raha musta auku voolamise takistamiseks vajutama.
Te mõelge vaid, kui tundlikku infot paljastab DNA ning missugust raha võidakse selle info eest maksta. DNA-proov pole rasedustest, et teed ise pissiproovi ja ootad hinge kinni pidades, kas tuleb üks või kaks triipu. Seal on mängus kolmas osapool, kes lubab küll konfidentsiaalsust, ent paraku pole lahtihäkitamatuid süsteeme olemas.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Andmekaitseinspektsiooni hoiatused on selles mõttes imelikud, et just nendel on voli kõnealusele osaühingule moraal lugeda, keelata-käskida-soovitada jne otse, ilma meediata. Kui miski tundub kahtlane, siis ei anta delikaatsete isikuandmete töötlemise luba ja kõik.
ReplyDeleteOstsin isadustesti sellelt firmalt, mis EPLi artiklis oli. Tegin teise emaili konto endale ja panin selle andmed www.dnatest.ee lehele kui tellisin. Tulemused pandi sellele e-mailile, mis ma nendele andsin. Tulemus õnneks positiivne :D ja sealt maililt kustutasin vastuse igaksjuhuks ära. On seal siis karta veel mingit infolevikut? Sain aru, et laboris on andmed ainult niikaua kuni testitakse
ReplyDelete