Kaplinski Oksaneni kallal

„Ma ei pea üldse lugu Heideggerist,“ teatab Jaan Kaplinski intevjuus Rein Veidemannile (PM). (See pole muidugi uudis, ta on seda varemgi mitmel pool väljendanud.) „Kas või ühe pisidetaili pärast.

„Kui tema sõber Jaspers (kui ma õieti mäletan) küsis, kuidas Heidegger saab ometi hinnata Hitlerit, kes on niisugune labane sell (minu vabas ümberütlemises), vastas Heidegger, et aga vaadatagu, kui ilusad käed Hitleril on. No mida oodata selliselt filosoofilt!“

Ma ei tea, missuguse teose järgi Kaplinski siinkohalt Heideggeri „vabalt“ ümber ütleb, aga see on sama hea, kui Kaplinskit ennast mäletataks ainult selle sopa järgi, mida ta ise on Oksanenile kaela valanud.

Meenutagem: viimati vahendas Kaplinski blogis oma soome sõbra kahtlusi, et Oksanen ei olegi oma teost ise kirjutanud, selle olevat kokku pannud seltskond meelelahutustööstuse professionaale. Väliselt süütul moel, sõbra arvamust vahendades laskis ta käibele tõendamata laimu, mille meedia loomulikult meelsasti üles korjas (vt nt Delfi).

Varem on ta paigutanud Oksaneni ühele pulgale kunagiste Stalini preemia laureaatidega, ainult et kangelased ja antikangelased olevat kohad vahetanud. Olemata ise kunagi nõukogude tegelikkust kogenud, müüvat Oksanen nüüd seda läänele – ent meie elu Nõukogude Liidus ei olevat ometi olnud mingi õuduslugu! Selles olevat olnud küll mõningaid õudseid episoode, aga üldiselt olevat elu olnud huvitav ja lõbus (Ummamuudu).

Loomulikult korjas ajakirjandus sellegi üles (EPL), ent palju raskemini mõõdetav on see töö, mida Kaplinski arvamus teeb Läänes. Tema sõna nimelt maksab. Loeb. Teda peetakse tegijaks.

Mida ta kahtlemata ongi, ent seda arusaamatum on, miks peaks üks suur looja nii labasel ja, mis seal salata, ka alatul moel mustama teist. Ei kahjusta ju Oksaneni edu mitte kuidagi Kaplinski kuulsust ja vaimset mõjuvõimu, mida vananev luuletaja on minu meelest käesolevas juhtumis küll täiesti pahatahtlikult ära kasutanud.