Nagu jama veel vähe oleks! Kogu aeg kukub midagi kaela, olgu siis hädasamba tükid või lammutatava kunstiakadeemia osad, tattnokad ronivad purjuspäi autorooli ja jätavad vigastatud sõbrad põllule surema – ja nüüd saadab seltsimees Lukašenka meile veel ka koprad kaela.
Suur Valgevenemaa ei saa enam oma kobrastega ise toime, need nurjatud närilised on tohutumalt sigima hakanud, söövad puid ära ja ehitavad tammi valesse kohta (ÄP). Seltsimees Lukašenka on aga kuulnud, et Eestis pole kellelgi kobraste vastu mitte midagi, et need on meil siin lausa rahvusloomad või nii: nende liha süüakse, nahad seotakse endale külmakaitseks ümber, vaesusest ja hädast hambutu rahvas (viletsam isegi Kreekast ja Islandist! - ÄP) loob aga kobrastest laule, mis soojendavad südant.
Seltsimees Lukašenka andmed siiski pisut ebatäpsed. Kui vanasti oli kopranõre siinmail tuntud eelkõige katkuravimina, siis tänapäeva imeravitsejad tohterdavad sellega aidsi ja allergiaid. Kopranõretõmmis avitab mitmesuguste nahahaiguste ja liigesevalude puhul, meestele toob see tagasi kadumaläinud potentsi, naisterahvad aga määrivad seda endale peale, et igavesti noored püsida. Hirmsast haisust, mis ravimisega kaasas käib, ei tehta väljagi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment