Sellal kui majandusteadlased on omast meelest kriisi kuju tuvastanud (olevat teine W-kujuline ja selle W teine hammas kohe ihusse lõikamas), pakub avalik-õiguslik televisioon meile justkui lohutuseks vaadata Rootsi kroonprintsessi pulmade otseülekannet.
Eks taha siinsed lugemisoskuseta talupojadki ju ka pisut aimu saada sellest, mismoodi siniverelised prassivad – nuusutada televisiooni vahendusel peente toitude lõhna ja silmata, mida kõrgeaulised paari minnes seljas kannavad. Heita silm peale maailmale, mis takuse hame kandjale igaveseks kättesaamatu. Sest kui leiba on vähevõitu, on tsirkust jälle pisut rohkem tarvis, muidu läheb inimene kurjaks ja lõhub ära midagi, mis tema oma ei ole.
Aga iseenesest pole maamatsi unistused ajast aega ka kuigi suured olnud. „Peremeest oli ta peksnud, Luiset keppinud, seepi söönud. Kõik tema unistused olid täitunud. Mis veel? Jaan mõtles, kuid ei suutnud enam ainsatki meelelahutust välja haududa. /----/ Jaan istus, mõtles ja jäi lõpuks magama.“ (Kivirähk)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment