Kui vabadussambast tükk alla kukkus ja Aaviksoo enam äkki millestki aru ei saanud (vt siit), analüüsis Daniel Vaarik oma blogis tabavalt kaitseministri demagoogiapuhangut. Aaviksoo võttis omakorda vastata ja kutsus Vaariku teed jooma.
Kutsumine käis nõnda: „Halloo? Kas te ei saa minu pärast öösiti magada? Tulge, pakun tassikese teed ja räägime, järsku pole asi üldsegi nii hull.“ Vaarik lubas minna. Kuigi Memokraadi lugejatele, sh mulle, meeldiks palju rohkem, kui Vaarik ja Aaviksoo vahetaksid mõtteid veebikeskkonnas, mitte nelja silma all.
Ilmselt ongi Aaviksool kombeks kõik kohe vaibale kutsuda, kes tema meelest ebasobivaid asju kirjutavad. Nt Vilja Kiisler, kes on viimasel ajal kirjutanud paar lugu Afganistani teemal (vt siit ja siit), sai samuti kutse tulla ministriga mõtteid vahetama. Kas talle teed oleks pakutud, jääb teadmata, sest Kiisler loobus neljasilmakohtumisest.
Aga võib-olla Aaviksoo lihtsalt ei julgenud Kiislerile teed pakkuda. Sest näiteks kui kolonelleitnant Hannes Toomsalu Kiislerit reisile kutsus, kaebas kutsutu kohe kaitseministrile ja kaitseväe peastaabile (loe siit). Nii et kui Aaviksoo oleks Kiislerile teed pakkunud, oleks too ilmselt Ansipile kaevanud, et Aaviksoo ahistab teda.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Bravo, huumor ruulib
ReplyDelete