Pärnus on võib end peagi tunda nagu Indias: vastikult põrisevate niidukite asemel hakkavad muru niitma lehmad. See on hästi mahe ja läbini öko. Projekti hind on küll mahevärgile vastav: 20 miljonit krooni, aga suurema osa sellest plekib mingi Euroopa fond kinni, nii et don't worry (ÕL).
Mul poleks midagi selle vastu, kui lehmad ka Tallinna linnapilti ilmuksid. Reostavad? Pole viga, Indias teatakse, et kuivatatud lehmasõnnik sobib kütuseks suurepäraselt, ning kui kohalikke natuke harida, siis mõistavad vähekindlustatud peagi, et sitt tasub ärakoristamist: põleb hästi ja ei maksa midagi.
Lehmad aeglustaksid närvilist liiklust ning kutsuksid oma kohalolekuga kummivilistajaid korrale. Looma nägemine linnapildis mõjub hästi ka lastele, kes võivad oma silmaga järele vaadata, kust piim tegelikult tuleb. Vabatahtlikke lüpsjaid, arvan, leidub rohkem kui sarviline piima anda jaksab, nii et vajalik oleks eelregistreerimine.
Miks nii kallis? Küllap on lehma vedamine linna tõesti kulukas ettevõtmine ning Tallinnas vajab loom vähemasti kohanemisperioodil psühholoogilist raamsüsteemi. Looma peaks alguses saatma tugiisik, sest eesti lehmale pole geenidega India lehma filosoofilist rahu kaasa antud. Aja jooksul peaks kõik laabuma ning võib-olla võime juba kultuuripealinna külaliste ees kiidelda muruniidukivaba pealinnaga.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Juudid ei ole võimelised erastama päikest ja tuult...ja see on meie õnn sest muidu nad kehtestaksid pärisorjuse:
ReplyDeletehttp://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/09/mida-tahendab-vabadus-ja-soltumatus-ehk.html