Ansipit tabas meeltesegadus

Ennast ettevõtjate parteiks pidava Reformierakonna juht, peaminister Ansip on kokku keetnud supi, mida kuumalt süüa ei kannata: tööandjate manifest olevat saast, millest pole mõtet rääkidagi (ÄP).

Kuigi tegu on tõepoolest erakordselt küünilise dokumendiga (vt siit), esindab suurem osa sellest nimelt oravapartei ideoloogiat, ainult et ilmselt nii kontsentreeritud kujul, et isegi partei esimees seda vaadata ei kannata. Aga valimised lähenevad. Alles andis EPL Ansipile lootust, et Keskerakond hakkab vähemasti eestlastest valijate seas mõju kaotama, iseenesest flirdivad aga oravad penskaritega juba pikemat aega – mäletate, kuidas pensionid tõusid, kui kõigil palk juba kolinal kukkus ja koondamised olid muutunud igapäevaseks asjaks?

Küllap mäletate ka seda, mismoodi valmis tänaseks kehtiv töölepinguseadus. Tööandjate diktaadi all kokku pandud esialgne variant oli nii jõhker, et pärast selle väljalekkimist sotsiaalministeeriumi kabinetivaikusest puhkes kisa ja kära. (Ministeeriumi juhtis tollal tänaseks avalike mõnituste ja Ansipi piitsaplaksude saatel pikale poliitpuhkusele saadetud Maripuu, kelle asemel selgitas seaduse headust juba siis selle tegelik vaimne isa Rein Lang.) Sõnavahtu toodeti nii eetris kui ka paberil kirjeldamatul hulgal ning pärast „võitlust“ tagusid endale vastu rindu mõlemad pooled: nii Taliga kui ka Veskimäe meelest sai uus seadus nii imeline, et sellest võidavad kõik ja isegi vanajumalal taevas on hea meel.

Nüüd saadab Ansip lähenevate valimiste tuules "rahvale" meeldimise nimel puu taha needsamad tööandjad, kelle huvide esindajaks Reformi üldiselt on peetud. Ma ei imestaks, kui Ansipi büroo varsti seletama hakkab, et peaministrit on valesti mõistetud, sest raha valimisteks tuleb ometi nendeltsamadelt ettevõtjatelt. Ehk läheb nagu siis, kui Ansip võttis irvitada Sõõrumaa naise uute kunstrindade ja Kruuda üle, kes annab Pingile ilusaid autosid sõita – ja palus pärast vabandust meeltesegadushoos lendu lastud sõnade pärast.