PM maalib südantlõhestava portree õnnetu juhuse läbi Afganistanis surma saanud Herdis Sikkast, millest muu hulgas siiski ilmneb, et poiss ei viitsinud kutsekoolis käia ja läks sõtta „jalgu alla saama“. Päev enne seda õnnetust tappis end Afganistanis jalgadest ilma jäänud Aare Viirmaa.
Viirmaa surmast kõneles esimesena Õnne Pärli blogi, mis on kõigi seni lehtedes ja portaalides ilmunud lugude esmaallikas. Ometi pole postuumselt auraha saanud Sikka ja presidendi teenetemärgi omanik Viirmaa surma meediakajastus võrreldav, täiesti karjuv on aga erinevus, millega oma surnuid kohtleb riik: ühe omastele avaldatakse kaastunnet kõige kõrgemal tasemel, teist aga ei oleks nagu olemaski.
Kes aga on siis ikkagi suurem kangelane: kas see, kes sõjas ära käis, sandina tagasi tuli ja oma eluga kõige kiuste edasi püüdis minna, seda siiski suutmata – või see, kes sai surma „seal“ pimeda juhuse tõttu?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment