Katrin Saksa lahkumine kultuuripealinna nõukogust on loogiline jätk Mikko Fritze minemapeletamisele projekti juurest, järgmisena peaks ära minema Jaanus Rohumaa ning ainsaks K-kulturnikuks jääb Jaanus Mutli, Savisaare truu sõdur.
Saksa käitumine võis muidugi peale K-kultuurivärgi olla ajendatud sotside alandatud ja solvatud seisund kesikute koalitsioonipartneritena linnas, kuigi „koostöö“ käigus on alla neelatud ole palju hullematki. Fritze geniaalsuses olen julgenud kahelda (vt siit), aga võrreldes keskmise kesikuga on ta kahtlemata intelligentsus ise. Nii et tema karjäär K-pealinnas lihtsalt pidi lõppema.
Rohumaa kirjeldas viimati avalikkuse suhtumist kultuuripealinna kui „raamatupidajalikku hüsteeriat“, möönis aga siiski, et politiseerimine hiilib ligi nagu udu heinamaalt. Saksaga seob Rohumaad muide parteiline taust: ta on ju presidendi nõunik siiamaani, sotsid on Ilvese kodupartei, parteisidemed on üldiselt sama kindlad kui veresidemed. Nii et politikaanluses on Rohumaa kahtlemata kogenum kui Fritze, aga igapäevane asjaajamine Mutli-sugustega võib kiirelt suretada viimasegi entusiasmi.
Kogu häda seisneb suuresti selles, et valimised lähenevad, aga parteidel ei ole kampaania tegemiseks raha. Eelmistegi valimistegi võlad on maksmata. Küll tahaks linna plakateid täis kleepida, aga kus sa saad, kui ei ole, mille eest! Seetõttu tuleb kasutada teisi teid. Usun, et K-kohukese vaimsel isal Paavo Pettail on peale „kutsuva kultuuri“ varrukast raputada veel teisigi toredaid sloganeid, mida kultuuripealinnale külge riputada. Kui arvestada, et K-kohuke mõisteti kohtus õigeks, siis jääb teistel parteidel üle ainult juukseid kitkuda, sest kaevata kohtusse sõna „kultuur“ algamist K-tähega tundub ajuvaba.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment