Kui Kersna eelmisel korral eetrist eemal olles Postimehes kirjutama hakkas, tuli tema sulest kirjeldamatut sappi ja soppa. ETV paistas tema pilgu kaudu jõleda intriigiurkana, kus andekal inimesel läbi lüüa võimatu – seda suurem pidi näima aga Kersna enda fenomen, ETV on ju tema elupõline leivaisa.
Nüüd on kontseptsioon teine: Kersna on asunud kirjasõnaski „lihtsate asjade juurde“, toetuma „lihtsale heale“. Algatuseks ülemlaul Tätte loomingust, mida kuskil blogosfääris olevat muide peetud peeneks mõnituseks (intellektuaalsemas käsitluses nimetati seda homoerootikaks, vt k siit), viimati aga Heinz Valgu raamatu ülevoolav kiitus, mis käib üle võlli sellisel määral, et pole enam mitte lihtsalt läila, vaid pigem õõvastav.
Inimeste saatuse muutmine vääramatu ja üliinimliku headuse kaudu moodustas ka saate „Sind otsides“ aluspõhja, mida Kersna meedias ise mitmeti võimendas: kellel see saade pisarat jooksma ei pannud, selle süda olevat kivist. Esimese saate Urmasest olevat saanud võimas sümbol eesti rahva südames, kelle elule elavat kaasa absoluutselt kõik.
Saade iseenesest oli Eesti telemeedias tõepoolest uudne, seda aga mitte niivõrd lugude või saatejuhtide erilisuse tõttu, vaid tänu formaadile, mis mõistagi sisse ostetud. Mida saade edasi, seda ilmsemaks muutusid formaadi piirid. Kuni jõudis kätte hetk, kus konkreetsete inimeste tunnete ja saatuste formaatisurumine tundus vägivallatsemisena, meediakogenematute inimeste ärakasutamisena Võsa Petsi kombel.
Postimehes alanud kirjutiste sari on ilmselt seadnud ülesandeks leida ainult head ja kõnelda sellest ülivõrretes. Head leida ja edasi anda on kindlasti hea, aga ülivõrrete vastuvaidlematu paatos hirmutab. Peale ülikiituse on sinna sisse kirjutatud karm hoiatus: kes sellega nõus ei ole, selle süda on kivist. Kes seda arvamust ei jaga, ei hinga rahva südametunnistusega ühes rütmis. Soe, muretsev ja puhas süda kui Kersna kaubamärk on omas totaalsuses muutumas ähvardavaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Täiesti arusaadavalt ei mõelnud Kersna seda kirjutist ju nii tõsiselt. Arusaamatu, kuidas inimesed seda ei mõista mu meelest.
ReplyDeleteEnt kui need kaks lugu ongi mõeldud mõnituseks, kas pole see siis veel kordades koledam?
ReplyDeleteEga kõik asjad, mida päris tõsiselt võtta ei saa, ole siis kohe koletu mõnitamine :)Mulle endale ka Tätte laulud meeldivad, aga ma ei leia, et Kersna artikkel oleks mind kuidagigi viisi mõnitanud.
ReplyDeleteKüsimus pole Sinus, nimetu, või minus, vaid laiades massides, kes üldjuhul eeldatavasti loevad teksti üks ühele. Kersna eelnev tegevus saatejuhina ja oma tegevuse kommenteerimine meedias seda soosib. Küsimus võiks seisneda ka selles, kas Tätte ja Valk väärivad mõnitamist. Laiemalt: küsimus saatejuhi rollist arvamusliidrina, viimaks meedia rollist üleüldse.
ReplyDeletevõibolla peaks hoopis eeldama, et ega rahvas nii loll ka pole? Kui Tätte või Valk oleksin, ei suhtuks ma nendesse kirjutistesse kui mõnitustesse. Saatejuht arvamusliidrina võiks ikka ka oma äranägemise ja südametunnistuse hääle järgi käia võida. Kui aina laiad massid enda arvamusest ettepoole tõsta, võib asi päris metsa minna ja mõttetuks muutuda ju.
ReplyDeleteKui loll on või ei ole rahvas, see arutelu ei vist eriti kuhugi. Kellegi õigust oma äranägemise järgi kirjutada keegi kahtluse alla ei sea. Küll aga oleks huvitav teada, miks Sa arvad, et Kersna ei mõelnud seda lugu tõsiselt? Põhjenda, palun.
ReplyDeleteUsu küsimus - osa Kersna fännidest ilmselt lihtsalt keeldub uskumast, et too midagi niisugust tõsiselt võib kirjutada. Teine osa samas fännab teda täiega just seepärast, et usub viimase kui sõna tõsi olevat.
ReplyDeleteEi tea, ma ei usu ise, et usu küsimus :) Ma ei arva ka et ta üldse midagi oma artiklist tõsiselt poleks mõelnud. Lugesin veebi versiooni veelkord üle. Päris tõsiselt mõeldud loos poleks ta ju näiteks neid lapsele mõeldud kartuleid mainima hakanud? Võtsin sõna üldse see tõttu, et kartsin: Kersna võib sellise paljutõotava alguse järel Postimehes (minu arust) edaspidi igavamaid ja üheselt mõistetavaid artikleid kirjutama hakata. Aga täiest võimalik, et mina olen kõigest või millestki valesti aru saanud :)
ReplyDeleteVõttis muigama see lugu. Lihtsalt kerges irooniavõtmes ja natuke võimentatult :)
ReplyDelete