Kui andmekaitse käskis 2008 EPL-il veebist eemaldada Baari-Sirje ja Vasakpartei juhina tuntuks saanud Sirje Kingsepa persooniloo, algas Eesti andmekaitses Orwelli „1984“. See jõudis lõpule nüüd, mil kohus jättis õiguse ajalehele ja lugu on taas netis loetav.
Okeaania sõdib Ida-Aasiaga. Okeaania on alati Ida-Aasiaga sõdinud. - Okeaania sõdib Euraasiaga. Okeaania on alati Euraasiaga sõdinud. - Mäletate, mismoodi ingsotsid vastavalt ajalookäsitlusele muutusele pidevalt juba ilmunud ajakirjandust ümber kirjutasid? Ka Eestis oli see võimalik. Tõsi, ümber otseselt ei kirjutatud, aga ära kustutati küll. Kui suures ulatuses suutis andmekaitseinspektsioon ajalehtede veebiväljaanded hävitada, vajab alles selgitamist. Ent ei maksa arvata, et Kingsepa eeskuju järgijaid oli vähe.
Kui Viljar Peep andmekaitseinspektsiooni juhiks sai, kirus ta rumalaid ametnikke, kelle tekitatud probleeme ei aitavat lahendada ka see, kui seadused kümme korda pikemaks kirjutada. Kohe varsti pärast ametisseasumist leidiski Kingsepa-keiss aset ning esialgu avatust ja mõistlikkust kuulutanud Peep hakkas ajakirjanikke vältima. Midagi läks kohe algusest peale valesti. Praegu oleks ülim aeg anda mõnele lehele nn suur intervjuu, aga ma ei ole kindel, et Peep selle annab.
Kõnealuses persooniloos ei ole iseenesest midagi erilist ja et Kingsepp seda netiavarustest hävitada soovis, peegeldab vaid ebaküpse inimese siseheitlusi, mis vaevalt kedagi huvitavad. Pärast seda, kui ta enam Vasakparteid ei juhi, ta meedias enam üle künnise ei pääse, ja raske on uskuda, et inimesed muudkui istuvad arvuti taga ja googeldavad teda. Kui üldse, siis mäletatakse Kingseppa Baari-Sirjena, ja selle kohta pole ta kuuldavasti andmekaitsesse kaevanud. Eks muidugi inimeste mälukõvaketast ole kõvasti raskem hävitada ka kui lugu ära kustutada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Kui midagi soovitakse kuskilt eemaldada, siis on selleks tugev põhjus, mis on inimese enda asi. Seda pole vaja kellelegi põhjendada ning veel tobedam on selle üle nüüd kangesti arutleda. Ja mind paneb imestama jutu autori praegune huvi inimese suhtes, kelle vastu keegi teine vaevalt huvi tunneb, kuna raske on uskuda, et inimesi guugeldatakse. Eriti neid, kes julgevad sõna võtta. Kui teema tekitaja ise tunneb piisavalt huvi, et sellest kirjutada, arutledes teise ebaküpsuse üle, siis mis peaks panema uskuma, et teised pole sama segased.
ReplyDeleteuitaja ilmselt ei adu, et valdaval enamusel seda kohtusaagat tähelepanelikult jälginud inimestest ei ole sirje kingsepast sooja ega külma. küsimus on hoopis mujal -- selles, kas ajaloo ümberkirjutamine on lubatav ja õigustatav või mitte.
ReplyDeleteAsi ei ole ju mitte Sirje Kingsepas, vaid loodud pretsendis, mis säärasena on kaugelt enamat kui isiklik asi. Arhiivide hävitamine on barbaarne tegevus ning selle toimumine mõjuvõimsa ametkonna käsul loob vägisi paralleele režiimidega, millest me midagi mäletada ei taha. Kõnealune lugu valmis omal ajal Kingsepa koostöös toimetusega ning täiesti vabatahtlikult. Ajal, mil teda võis nimetada avaliku elu tegelaseks. Et ta seda enam ei ole, ei õigusta kustutamist.
ReplyDelete"Kui midagi soovitakse kuskilt eemaldada, siis on selleks tugev põhjus, mis on inimese enda asi." - üksik uitaja, see "argument" täiesti ajuvaba lollus, et sa teaksid.
ReplyDeleteA üldiselt muidugi tore, et terve mõistus võitis lõpuks.
wolli, erinevalt uitajast, oled sina mahvaldaga selles keisis täpselt sama pädev, kui sa näed selles artiklis ajalooteaduse kirjutamiseks pädevat materjali. kuna artikkel on nüüd vabalt saadav, siis saavad ju kõik tutvuda kuivõrd see on ajalookirjeldus ja palju mitte.
ReplyDeleteloodetavasti avaldab päevaleht mu kirjelduse tollest kohtusaagast, mis on mõnevõrra erinev ajakirjaniku nägemusest.
Sirje
Vaevalt hakkab keegi selle loo järgi ajalugu kirjutama ning kui Teie, Sirje, üldse ajalukku lähete, siis pigem kõnealuse juhtumi kurioossuse kui omaaegse tegevuse tõttu Vasakpartei esimehena. Ajalootegijad on kõnealuses juhtumis pigem andmekaitseinspektsioon ja kohus.
ReplyDeletemahvalda, täiesti nõus. ma üritasin kohtule sedasama rääkida, nemad aga muutkui korrutasid, et ma olen eestis üks väga oluline isik ja leidsid sarnasusi erinevate maade kuninglike kõrgustega.
ReplyDeleteS
This comment has been removed by the author.
ReplyDeleteHiljuti lükkas Hr. Rait Maruste meediakanalites veerema arutelu uue Eesti konstitutsiooni vajadusest. Arusaadav. Naastes tagasi Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku kohalt vaja ju endale Eestis uus soe töökoht tekitada. Sellega seonduvalt meenus mulle üks aastatetagune lehenupp milles kirjutati kuidas Hr. Maruste päise päeva ajal Harjumäel oma kenakest peatäit välja magas ja mäletatavasti teda äratanud korrakaitsjatega pahuksisse läks. Otsisin netist. Aga võta näpust. Millegipärast on kompromiteerivad materjalid lugupeetud härra kohta veebiavarustest nõiaväel kadunud.
ReplyDelete